DEBATT! Martin Reim: hirm häbisse jääda pidurdab laste spordihuvi

Endine jalgpallur Martin Reim, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialisti Alice Haava ja Kuristiku gümnaasiumi direktor Raino Liblik arutlesid Üllar Luubi juhitud uues vestlussaates laste liikumisharjumiste üle. 

Tervis Haridus

DEBATT! Martin Reim: hirm häbisse jääda pidurdab laste spordihuvi

Jaanika Valk

"Oluline on teavitustöö ka treeneri poolt, sest see mõjub lastele tihti rohkem, kui lapsevanema jutt," ütles Pealinna uues saates jalgpallikooli omanik Martin Reim. "Kõikidele lastele võiks olla tagatud üks liikumisring lasteaiast kuni täisealiseks saamiseni," tõi Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Alice Haav välja ühe võimalikest lahendustest, mis aitaks laste ülekaalulisust kontrolli all hoida. 

Tervise Arengu Instituudi laste ja noorte valdkonna vanemspetsialisti Alice Haava sõnul ei ole laste liikumisaktiivsus kahjuks viimastel aastatel kasvanud. "Umbes 16% on neid 11-15. aastaseid õpilasi, kes liiguvad soovitustele vastaval määral ehk vähemalt tunni päevas," sõnas ta.

Kaks aastat tagasi tõi Tallinna Ülikool oma uurimuses välja, et lapsed liiguvad vähem kui vangid. Vangid saavad iga päev tund aega väljas liikuda, aga lapsed liiguvad keskmiselt väljas neli tundi nädalas.

Kuristiku gümnaasiumi direktor Raino Libliku sõnul on programm "Liikuma kutsuv kool" noorte harjumustele mõju avaldanud, aga olukord võiks olla veel parem. Tema sõnul on koroonaaeg ilmselt muutnud olukorda hullemaks.

Tuntud endise jalgpalluri ja jalgpallikooli omaniku Martin Reimi sõnul jõuavad spordiklubisse enamasti need lapsed, kes tahavad end liigutada, kuid leidub ka äärmusi. "Isegi nendes klubides on seltskond väga erinev. On ka neid lapsi, keda vanem toob trenni sunniviisiliselt ja laps ootab kuni see lõpeb. Need on äärmused, aga leidub ka seda. Liikumisharrastus on pigem eeskujude ja harjumuste küsimus," ütles Reim.

Eestis on üha enam ülekaalulisi lapsi

Alice Haava sõnul mõjutab vähene liikumine nii vaimset tervist kui tervist laiemalt. Üheks probleemiks, mis Eesti lapsi iseloomustab, on ülekaalulise jätkuv tõus. Uuringud näitavad, et olukord ei ole läinud paremaks mõne aasta tagusest statistikast, kus selgus, et 26% esimesse klassi läinud õpilastest olid ülekaalulised või rasvunud.

"Midagi paremaks kahjuks läinud ei ole. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust on näha, et aasta-aastalt ülekaaluliste laste arv kasvab," ütles Haav.

Haava sõnul võivad ülekaalu põhjuseks olla peale väheste liikumisharjumuste ka teised tegurid, näiteks geneetika ja ema toitumine ning raseduse ajal rinnaga toitmine või selle puudumine, kuid kõige olulisemaks teguriks on siiski toitumine ja kehaline aktiivsus.

"Kui köögiviljad on laual kättesaadavad, siis laps sööb neid. Kui selle asemel on kommid ja küpsised, siis ilmselt valitakse neid," ütles Haav, et lapsevanem saab harjumuste tekkimisele palju kaasa aidata. "Liikumise puhul samuti. Kui vanemad on harjunud nädalavahetusel liikuma, siis lapsed liiguvad oma vanematega koos. Kui maast madalast on perekonna eeskujul suunatud liikumisele, siis lapsed võtavad seda normaalse igapäeva osana. Loomulikult on erandeid, aga pere mõjul on tohutu suur jõud," rõhutas Haav.

Koolidirektor: mõnikord piisab tantsuvideost

Haava sõnul on raske öelda kui palju nutisõltuvus inimest paksemaks teeb, aga on teada, et ülekaalulised lapsed veedavad tervisekäitumise uuringu põhjal oluliselt rohkem aega ekraanide taga.

Martin Reimi sõnul ei ole trennis võimalik nutitelefoni kasutada, kuid ilmselt on palju neid lapsi, kes kiirelt peale trenni koju ninapidi nutiseadmetesse suunduvad. "Oluline on teavitustöö ka treeneri poolt. Teame ju kõik, et kui lapsevanem palub lapsel midagi teha, siis see ei mõju nii hästi kui ütleb keegi võõram inimene. Treeneri või õpetaja roll on suurem kui lapsed ise aimavad," ütles Reim ja lisas, et õpilastega räägitakse ka toitumise teemal. "Vanemad inimesed peavad oma toitumise ja liikumisega eeskujuks olema. Ma arvan, et see on suurem mõjur kui öelda riiklikult, kuidas keegi midagi tegema peab," lisas Reim.

Kuristiku gümnaasiumi direktori sõnul ei saa nad küll õpilastel keelata nutitelefone kasutama, aga piirata proovitakse läbi hea ja kavaluse. "Üheks kavaluseks on luua võimalusi koolipäeva muude tegevustega sisustada," ütles Liblik.

Vahetundide põneva sisustamisega on direktori sõnul aga veel pikk maa minna. "Vahel ei ole palju vajagi. Paned laheda tantsuvideo peale ja lapsed hüppavad ja tantsivad. Ka ainetunde saab anda väga erinevalt. Arusaadav, et mingis vanuses on akadeemiline õpe oluline, aga mida väiksem laps seda rohkem õpib ja kogeb ta läbi erinevate tegevuste. Alati ei pea arvutama paberi peal, seda saab teha ka näiteks liigutuse pealt," ütles Liblik, et erinevaid nippe kasutades tuleb olla loov.

Kuristiku gümnaasiumi direktor tunnistas, et nutitelefonid on siiski probleem ka nende koolis. Koolis on küll alad, kus telefoni kasutada ei tohi ja õpilasi suunatakse vahetunnis liikuma ja õue tuulutama, kuid lisaks aktiivsetele liikujatele on siiski ka neid õpilasi, kes otsustavad vahetunnis telefonis istuda. "Kool on ühiskonna peegel ja võime koolis kasutada oma reegleid, aga kui kodudes või mujalt avalikkusest saadakse teistsuguseid sõnumeid, siis on kooli mõju keeruline saavutada," ütles Liblik.

Liikumisharjumus saab alguse varajases eas

"Kool on oluline, aga ega lapsed ei sünni kooli. Ka väiksed lapsed, kes käivad lasteaias on juba vanuses, kus on oluline liikumisele tähelepanu pöörata, et tekiks liikumisrõõm läbi oskuste," ütles Haav, et kui laps õpib juba varases eas vajalikud oskused, siis on suurem tõenäosus, et nad on ka koolieas aktiivsed.

"Tajutud kompetentsi peetakse liikumise puhul väga oluliseks. Mida madalam see on, seda vähem lapsed liiguvad ja eriti kipub see kasvama tüdrukutel," lisas Haav.

Martin Reimi sõnul kipuvad lapsed end tihti võrdlema ja edukultus on nii suur, et on hirm häbisse jääda võib liikumisharjumusi pärssida. "Kui ollakse mingil alal kehvem, siis seda pigem välditakse, et mitte jääda naerualuseks," ütles Reim.

Kuristiku kooli direktori sõnul pingutavad nad selle nimel, et liikumine oleks laste jaoks maast madalast normaalsus. Koolis on ka liikumisklassid ning iga päev on lapsele ette nähtud mingi liikumistegevus, mis võib olla nii tunniplaanijärgne tund kui ka midagi muud. Lisaks on päevas üks õuevahetund, mis kestab 20 minutit.

"Tore on näha, et nende laste jaoks, kes on seda esimesest klassist peale teinud, on see normaalne. Näiteks talvel on seda näha siis, kui lapsed käivad õues suusatamas ja kelgutamas. Need, kes on seda maast madalast teinud, nende jaoks on see normaalne isegi siis, kui suusatamine ei tule välja. Võitleb seal õues nende suuskadega ära, liigub, saab punased põsed ja tuleb tundi tagasi nii, et on maha rahunenud ja saab jälle õppimisele keskenduda," tõi direktor kõige aktiivsemad liikujad näiteks. "Kui aga ütles kaheksandikule, kes pole enne kunagi vahetunnis õues käinud ega uiskudega jää peale sattunud, siis tema jaoks on see muidugi ebameeldiv ja vastik tegevus," lisas direktor, et võtmesõna on järjepidevus.

Linnalapsed liiguvad rohkem

Tervise Arengu Instituudi andmetest selgub, et Tallinna lapsed liiguvad rohkem kui teiste linnade ja maapiirkondade lapsed.

"See on tõenäoliselt suuresti keskkonna küsimus ja kas liikumisvõimalused on loodud või ei ole. Palju mõjutab seda ka sotsiaalmajanduslik taust. Nende laste hulgas,  kes hindavad oma pere toimetulekut heaks, on oluliselt enam neid, kes käivad trennis või täidavad igapäevast liikumissoovitust," ütles Haav.

Rasvumise seire uuringu järgi on esimese klassi lastest umbes kolmandik neid, kes liiguvad kooli jalgsi või rattaga, ülejäänud kasutavad muud transporti. "Kui võrdleme end teiste riikidega, siis Soome lapsed liiguvad kaks korda rohkem kui eesti lapsed. Neil on väga palju aktiivset transporti, lapsed üldiselt tulevad ja lähevad ise kooli ja käivad õues iga ilmaga," ütles Haav.

Martin Reimi sõnul on linnas sportimistingimused paranenud, aga kõigile ei ole siiski kõik võimalused ligipääsetavad. "Meil on palju valgustatud terviseradasid, aga tihtipeale on nii, et spordiväljakud, eriti kooliväljakud on peale kooli lukus. Keegi peab vastutama, hooldama ja haldama, aga siis tekib küsimus, et mille jaoks need on. Saan aru, et kõik maksab. Kui kool on selle ehitanud, siis seda peab valvama, aga nüüd on vist ikka vabamaks läinud, aga arenguruumi on," ütles Reim, et lapsed võiksid saada võimaluse, kui väljakuid parasjagu ei kasutata trennide või huviringide poolt.

"Samuti on huviringid tasulised. Kui see on mitukümmend eurot kuus, aga lapsevanemal on kolm last ja lapsed tahavad peale spordi veel näiteks laulmas käia, siis hakatakse tegema valikuid. Kui lapsevanem ei pea huviringiraha tasuma, siis see annaks võimaluse ka nendele, kel ei ole priskemat rahakotti," ütles Reim, et ülekaalulisus kipub kergemalt tulema perekonda, kus raha on vähem.

Haava sõnul loodab ta, et tulevikus on olukord parem, kuid oluline on, et selleks tehakse pingutusi mitmelt poolt. "Oluline on ka rahaline panus. Kõikidele lastele võiks olla tagatud üks liikumisring lasteaiast kuni täisealiseks saamiseni. See võiks olla nagu praegu on tasuta koolitoit, mis aitaks tagada selle, et lapsed hakkaksid rohkem liikuma," lisas Haav.

 

 

Laadimine...Laadimine...