DESDEMONA JA FAUST

Lion Feuchtwangeri suur essee ajaloolisest romaanist kannab pealkirja "Desdemona maja". 

DESDEMONA JA FAUST

Linnar Priimägi

Lion Feuchtwangeri suur essee ajaloolisest romaanist kannab pealkirja "Desdemona maja". 

Ta kirjutab seletuseks: "Kõik, mida muidu räägitakse moorlase Othello kohta, pärineb novellikirjanik Giraldi Cintio jutustusest "Il Moro di Venezia". Sellest novellist võttis Shakespeare oma näidendi ainese. Kui näitemäng oli kuulsaks saanud, demonstreeriti Veneetsias üht Moro perekonna palazzo't "Othello majana". Aastal 1844 jäädvustas selle maja saksa kunstnik Friedrich Nehrlich ning maalis sinna kõrvale väikese kahe aknaga palazzo, mille ta nalja pärast nimetas "Desdemona majaks". Sestpeale peeti seda väikest palazzo't "Casa di Desdemona'ks", ja kui kunstnik tahtis seletada, kuidas asjalood tegelikult on, siis anti talle tappa."

"Desdemona majast" kui omaette vaatamisväärtusest sai turistiline tõmbenumber.

Prahas, Karli platsi lõunaküljes seisab "Fausti maja". Siin elutsenud XVI sajandil too saksa nigromant, kellele nimele Goethe oma teosega kinkis surematuse.

Ajalooline Faust sündinud aastal 1480 Knittlingenis (Baden-Württemberg). Tema eluloo tähetunnid koosnenud skandaalidest. Kreuznachist, kuhu ta läinud õpetajaks, ajanud linnarahvas ta välja tema imeliku välimuse ja kahtlaste eksperimentide tõttu. Teistel andmetel tudeerinud ta Heidelbergis teoloogiat ja Krakowis maagiat (see oli sealse ülikooli ametlikus õppekavas). Siis müütanud ta oma mustkunsti mitmel pool Euroopas, kuni mingi plahvatus ta kuuekümnendal eluaastal põrgusse põrutanud. Prahalased tahavad tänini tungivalt, et Faust oleks õhku lennanud Karli väljaku veeres.

Leidsin artikli "Fausti maja" ajaloost. Selle praegusel asukohal seisis kunagi Tšehhi esimese kuningadünastia Přemysliidide loss. Üks neist, vürst Václav tegeles valge maagiaga (nõnda nimetati toonast füüsikat ja keemiat), rahva seas aga arvati ta harrastavat musta maagiat, s.t kutsuvat saatana abiga välja surnute vaime.

XVI sajandil ostis maja keiser Rudolf II astroloog Jakub Kucinke. Tolle noorem poeg pussitas vanemat ja poodi Václavi väljakul. Aastasaja lõpul asus "Fausti majja" inglise alkeemik Edward Kelly, kes aga tappis keisri soosiku ja pandi vangi surema. Järgmisedki asukad praktiseerisid kahtlasi keemia- ning füüsikakatseid ─ isa Ferdinand ees, poeg Petr taga.

Nii omandas Karli platsi äärne maja kuulsuse, et seal teenitakse saatanat. Siis polnud ka imestada, kui XIX sajandi algul, pärast Goethe tragöödia esimese osa väljatulekut 1808, hakati seda hoonet seostama Faustiga.

Legendist sai teadliku kuvanduse aluspõhi: XIX sajandi lõpus kolis "Fausti majja" vaimulik Karel Jaenig. Mustaks värvitud toaseintele maalis ta hauakirju, lauale pani pealuu ja nurka riputas poomisnööri, ise magas kirstus.

Paha mainet hajutamaks seati aastal 1903 hoonesse sisse haigla. Teise maailmasõja lõpu eel kukkus sinna pomm, murdis läbi katuse ja kahe vahelae, aga ei plahvatanud. Selle eest arvati tänu võlgnevat Faustile, kes aga teadaolevalt pole iialgi Prahas käinud ega "oma majas" elanud.

Siin ilmneb psühholoogiline paradoks, mida Baudrillard nimetab "jõuluvana kompleksiks": isegi kui päriselt ei usuta jõuluvana olemasollu, võetakse ta ometi igas detsembris omaks. Niisamuti võib teada, et ei Desdemona ega Faust ole "oma majas" elanud, et Desdemonat pole võib-olla üldse olemas olnudki ─ aga põnev ikka!

Peale "Desdemona maja" Veneetsias ning "Fausti maja" Prahas on selliseid puht-imagoloogilisi hooneid veelgi ─ esimese hooga meenuvad "Julia maja" Veronas, ja "Neitsi Maarja maja" Loretos.

Kuvandus (imagoloogia) on omamoodi mustkunst, nekro-/nigromantia: ta suudab minevikust välja kutsuda surnute vaime ja panna nood olevikus tööle ─ olgu siis valimistel või turisminduses.

Laadimine...Laadimine...