Detsember toob Eestile eesistumise lõpuspurdi

"Detsembris tuleb ära vormistada mitmed otsused, mille nimel oleme eesistumise jooksul suurt vaeva näinud," ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jäärats.

Pilt: Scanpix
Eesti

Detsember toob Eestile eesistumise lõpuspurdi

"Detsembris tuleb ära vormistada mitmed otsused, mille nimel oleme eesistumise jooksul suurt vaeva näinud," ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jäärats.

Detsembriga algas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise viimane kuu, mil teiste suuremate sammude seas soovib eesistuja näha alalise struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) käivitamist, edasiminekuid digimajanduse maksustamise ja andmete vaba liikumise teemal, kinnitust e-kaubanduse käibemaksupaketile ning kokkulepet edasisteks sammudeks üleeuroopaliste 5G-võrkude väljaarendamiseks, vahendas BNS.

"Detsembris tuleb ära vormistada mitmed otsused, mille nimel oleme eesistumise jooksul suurt vaeva näinud," ütles pressiteate vahendusel riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jäärats, kelle sõnul ootab eesistujat ees väga tihe töökuu. "Meie jaoks on oluline saavutada võimalikult palju liikmesriikide vahelisi kokkuleppeid elektrituru korralduse eelnõude osas. Samuti plaanime jõuda üksmeelele ligipääsetavuse ja sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni eelnõude osas. Läbirääkimisel Euroopa Parlamendiga soovime edeneda muuhulgas kolmandatest riikidest pärit oskustööjõu värbamist ning ELi reisiinfo ja reisilubade süsteemi loomist käsitlevate eelnõudega."

Jääratsi sõnul soovib eesistuja lisaks eelnevale jõuda liikmesriikide vahel kokkuleppele Eestis paikneva EL-i agentuuri eu-LISA pädevuse laiendamises, samuti on oluline jõuda üksmeelele ka kuritegelikul teel saadud vara arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse täitmise ja tunnustamise küsimuses.

"Töögruppides ja nõukogudes käib kahtlemata vilgas töö ja soovin kõikidele jaksu lõpuspurdiks," sõnas Jäärats ja märkis, et suure sammuna tuleb kindlasti tähele panna neljapäeval kinnituse saanud Euroopa Liidu järgmise aasta eelarvet.

"Oleme Eesti eesistumisega jätnud Euroopa Liidu maksusüsteemi kindlasti olulise jälje," selgitas maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. "Poole aastaga oleme algatanud ja edasi viinud mitmeid teemasid, mis aitavad EL-i maksusüsteemi kaasajastada ning muuta lihtsamaks ja pettusekindlamaks. Loodame, et eesseisval majandus- ja rahandusministrite nõukogu kohtumisel õnnestub mitmed edusammud ka kokkulepeteks vormistada."

Nimelt toimub 5. detsembril Eesti eesistumise aja viimane ECOFIN-i kohtumine, kus vaadatakse üle, kuhu on jõutud digimajanduse maksustamise küsimusega ning kas riigid on valmis kokkuleppeks ühistes seisukohtades, mida globaalsel tasandil ehk OECD-le esitleda. Samuti loodetakse ära kinnitada piiriülese e-kaubanduse käibemaksupakett ning ettevõtjate jaoks muutub käibemaksu tasumine piiriülesel kaupade müügil peagi lihtsamaks. Olulise sammuna loodetakse vastu võtta ka nimekiri riikidest, kes ei tee maksuküsimustes EL-iga piisavalt koostööd.

"Neljapäeval toimub ministrite kohtumine Brüsselis, kus loodame, et jõutakse ühisele seisukohale andmete ühekordse küsimise põhimõtte osas. See tähendab, et oma andmeid tuleb riigile edastada vaid üks kord, mis teeb lihtsamaks nii elanike kui ka ettevõtete elu," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Euroopa Liidu rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik, kelle kinnitusel on eesmärk teha efektiivsemaks ka riigiasutuste tööd, võimaldades kasutada andmeid ühiselt ning jääks ära vajadus igal asutusel küsida andmeid eraldi. "Selline samm lihtsustab elu kahtlemata kõikide jaoks. Oluline on tähele panna, et inimese andmed liiguvad asutuste vahel ainult siis, kui inimene ise selleks soovi avaldab."

Järgmise nädala alguses esitab eesistuja ka detailse teekaardi 5G-võrkude kasutuselevõtuks, mis tagab kiire, kvaliteetse ja usaldusväärse ühenduse nii inimestele kui ka seadmetele. Plaanis on hiljemalt 2025. aastaks 5G-võrk üleeuroopaliselt kasutusele võtta.

"Detsembrisse jääb veel ÜRO keskkonnaassamblee kohtumine, kus seekord otsitakse lahendusi keskkonna reostamise lõpetamiseks," sõnas keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt, kelle hinnangul on oluline jälgida, kuidas arenevad kalandusteemad. "Detsembri teine nädal algab viimase Eesti juhitava põllumajandus- ja kalandusnõukoguga, kus tuleb kokku leppida Atlandi ookeani, Põhjamere ja rahvusvaheliste püügipiirkondade kalapüügikvootides. Liikmesriikidel tuleb jõuda ka otsuseni, kas angerjapüük Läänemerel ja Atlandi ookeanis keelata või mitte."

Münt märkis, et lisaks eelnevale on eesmärk ka jõuliselt edasi liikuda jäätmepaketiga ja võimalusel sõlmida lõplikud kokkulepped Pariisi kliimaleppe rakendamiseks.

"See, kuhu me nendega välja jõuame, selgub jõuludeks," selgitas Münt. Aasta lõpuks kinnitatakse nõukogu nägemus ka ökoinnovatsiooni edendamiseks järgmisteks aastateks, mis peegeldavad liikmesriikide ootusi ja panuseid ringmajanduse poole liikumisel.

Eesistumise viimasel kuul toimub enam kui kümme EL-i nõukogu istungit, millele eelnevad töögrupid ja eksperttaseme kohtumised. Viimane nõukogu istung toimub 18. detsembril Brüsselis. Selleks ajaks on eesistuja juhtimisel läbi arutatud enam kui 370 algatust ja strateegiat.

Laadimine...Laadimine...