Dmitri Jegorov: sotsiaalmaks ainult tööl käijatele ei ole varsti enam optimaalne lahendus

"Küsimus on selles, kas tuluteenimise vormide eristamine on üldse vajalik, sest tegelikult pensionit tulevikus vajame me kõik, ravikindlustust samuti. Äkki läheks seda teed pidi, et sotsiaalkindlustus oleks kõigil ja selle eest peaksime ka kõik maksma," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Dmitri Jegorov: sotsiaalmaks ainult tööl käijatele ei ole varsti enam optimaalne lahendus

Meelis Piller

"Küsimus on selles, kas tuluteenimise vormide eristamine on üldse vajalik, sest tegelikult pensionit tulevikus vajame me kõik, ravikindlustust samuti. Äkki läheks seda teed pidi, et sotsiaalkindlustus oleks kõigil ja selle eest peaksime ka kõik maksma," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. 

Riigikogus peeti täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Maksusüsteem – kuidas edasi?" arutelu. Jegorov rääkis arutelul täpsemalt digimajanduse maksustamisest. 

"Tegemist on sellise teemaga, mida OECD ehk rahvusvaheline maksutarkuse keskus on käivitunud aastal 2015. See oli üks ainuke alamteema, mis jäi tol aastal lõpliku lahenduseta, kuna erinevate riikide isud ja huvid on maailmas väga erinevad ja siin ei jõutud kokkuleppele," selgitas Jegorov. 

"Eesti ise esitas eesistumise käigus 2017. aastal seda ühe maksunduse võtmeteemana. Tegemist oli Eesti enda teemaga, me ei pärinud seda eelmistelt eesistujatelt, ja see teema tõusus tõepoolest maailmas lendu. Sisuliselt iga nädal toimus maailmas kuskil mingi seminar või konverents," lisas Jegorov, et tegelikult toimuvad need konverentsid siiamaani, sest teema on kuum.

"Kõige viimane teadmine on see, et OECD sekretariaat on pakkunud omalt poolt ühendlähenemise sügisel 2019 ja seda praegu kõige aktiivsemalt maailmas arutataksegi. Probleem on selles, et rahvusvahelised põhimõtted, kuidas maksustada kasumeid, on pärit 19. sajandi keskpaigast Saksamaalt ja ametlikud reeglid ise on pärit 20. sajandi alguse Rahvaste Liiga otsusest. Kõigile on arusaadav, et need põhilised kriteeriumid, mis seal sisuks on – ehk kus on ettevõtte füüsiline asukoht ja kus on tema füüsilised varad –, ei ole digimajanduse jaoks absoluutselt olulised," selgitas Jegorov. 

Ei füüsilised piirid ega ka füüsilised varad ei ole olulised siis, kui äri tehakse internetis. "Probleem on selles, et kõikide riikide majandustes osalevad aktiivselt ettevõtted, mis kehtivate maksustamise reeglite järgi seal üldse ei eksisteeri – ja loomulikult sellise juhul nad kasumimaksu maksma ei peagi."

Lahenduseks tuleks maksta kasumilt maksu

"Eesti pakkus lahenduseks eesistumise ajal, et võiks vaadata sellist mõistet nagu "virtuaalne püsiv tegevuskoht". Eestis oleks see siis nii, et kui ettevõte tegutseb väga aktiivselt mõne riigi majanduses – kuigi ta seal füüsiliselt ka ei asu –, võiks maksta sealt oma kasumilt maksu. Ütleme, et tal on tekkinud aktiivse tegutsemise tõttu püsiv tegevuskoht Eestis või mõnes teises jurisdiktsioonis," selgitas Jegorov. 

Euroopa Komisjon on pakkunud nii lühiajalist kui ka pikaajalist lahendust. Lühiajaline tähendab käibelt sisuliselt "müügimaksu" võtmist, kuni maailmas otsitakse pikaajalist lahendust. Pikaajaline lahendus on sisuliselt sarnane sellega, mida Eesti oma programmis eesistumise raames pakkus. "Lühiajaline lahendusettepanek Euroopa Komisjoni vaates tähendab, et digiteenustele kehtiks käibelt võetav maks 3% ja oleks kolm erinevat maksuobjekti, millelt seda maksu võetakse," selgitas Jegorov. Üks on netireklaam ehk reklaamteenuste osutamine üle interneti, sõltumata sellest, kes on reklaami tellija. Teine maksuobjekt on ostja ja müüja kokkuviimine ehk platvormitulu ja kolmas on kasutajaandmete müük.

Tööjõuturg on muutmas igal pool 

"Tööjõuturg on muutumas igal pool maailmas ja meil on olemas meie maksusüsteem, milles tegelikult valdavas osas Euroopas – välja arvatud üks riik, milleks on Taani – eristatakse aktiivset ja passiivset tulu. Aktiivne tulu on siis, kui ma tegelen aktiivselt ettevõtlusega või käin aktiivselt tööl ja passiivne tulu on kas renditulu või intressid või dividendid. Selle alusel otsustatakse, kas tulu liiki maksustatakse ainult tulumaksuga või maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga," rääkis Jegorov. 

Tegelikult eri lepingu liikide või tuluteenimise vormide selline eristamine ei pruugi enam olla mõistlik.

"Esiteks, piirid hägustuvad ja see on tegelikult väga keeruline ülesanne. Teiseks, kas Airbnb on aktiivne või passiivne tegutsemine? Justkui renditulu, aga kui mul ikkagi iga kolme-nelja päeva tagant üürnikud vahetuvad ja ma pean korteris koristama, siis ikkagi paistab, nagu oleks aktiivne tegevus," selgitas Jegorov. "Küsimus on selles, kas selline eristamine on üldse vajalik, sest tegelikult pensionit tulevikus vajame me kõik, ravikindlustust samuti. Äkki läheks seda teed pidi, et sotsiaalkindlustus oleks kõigil ja selle eest peaksime ka kõik maksma?"

Jegorovi sõnul on ka OECD öelnud, et sotsiaalmaks ainult tööl käijatele ei ole varsti enam optimaalne lahendus ja riigid peaksid mtõlema selle muutmisele. "Selline eristamine on kulukas ja võib-olla ka ebavajalik ning see ei pruugi olla mingist hetkest ka õiglustundega vastavuses," nentis Jegorov. "Peame arvestama ka sellega, et diginomaadlus on ka kasvamas. Diginomaadid on sellised inimesed, kes reisvad mööda maailma ja kelle töötegemise asukoht ei ole üldse oluline, sest tema teeb tööd internetis. See tähendab seda, et riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on löögi all, sest nendel inimestel, kelle hulka neli aastat tagasi hinnati 1%-le ehk siis terves maailmas umbes 60 miljonit inimest, see inimeste hulk on kasvamas."

Jegorov selgitas, et nendel inimestel on võimalik valida, millisele riigile nad oma makse maksavad. "Seetõttu sotsiaalkindlustus kohustuslikust süsteemist mingist hetkest – vähemalt nende inimeste jaoks – muutub valikuliseks. Küsimus on selles, kas meie riigi sotsiaalkindlussüsteem on atraktiivne, et need inimesed liituksid meie süsteemiga, et nad maksaksid makse meile."



Raimond Kaljulaid 
Ma tahaksin täpsustada ühte aspekti, te rääkisite andmete kogumisest maksustamise seisukohast, et kas andmete puhul ei peaks me hoopis rääkima pigem omandist. Sellepärast, et sarnaselt võib-olla autoriõigusega, et kui ma täna loon muusikapala, foto, siis on ettevõtetel võimalik osta minult selle kasutamisõigust ja küllalt lihtsalt ma saan seda maailmaturul müüa ja saada selle eest tulu, nüüd kui inimene loob andmeid, kas me samamoodi ei peaks rääkima sellest, et ettevõtetel, kes neid andmeid kasutavad, peaks olema kohustus siis seda tulu, mis nad saavad tänu sellele, inimestega jagada. Et kas see on nagu maksupoliitika küsimus või see on pigem selline autoriõiguse küsimus?


Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov 
Põhimõtteliselt, kui me räägime sellest, et andmed on sisuliselt vara ja selle pealt on võimalik tulu teenida, siis kõige suurem probleem, et paraku rahvusvahelised raamatupidamisreeglid praegu ütlevad, et varaks muutuvad need ainult siis, kui neid müüakse. Kui keegi tegelikult kogub neid andmeid, näiteks seesama Facebook või Google, ja ei müü neid, siis raamatupidamises nad kuidagi ei kajastu varana ja see on üks probleem. Ja teine probleem on see, et tegelikult juriidiliselt, ma kaldun arvama, et see vara on siiski nii Facebooki kui Google'i kui ka kõikide teiste jutumärkides bilansis ja nad saavad nende andmete kasutamise või nende müügi pealt tulu ja hetkel see tulu, kui näiteks andmed puudutavad Eesti inimesi, Eestis mitte kuidagi ei kajastu.

Eesti mitte kuidagi ei saa selle pealt tulu, ei Eesti inimesed, välja arvatud need, kes saavad siis tasuta, jutumärkides, Facebooki ja Google'it kasutada, ei Eesti riigieelarve ja see olukord võiks tegelikult muutuda. Sellepärast, et kui andmeid n-ö kaevandatakse Eestis, siis me võiksime öelda, et see tegevus toimub Eestis, see on osa meie majandusest ja õiglane oleks, et need, kes osalevad Eesti majanduses, on kaetud ka Eestis kehtivate maksureeglitega.


Marek Jürgenson 
Teartavasti on Eestis ainulaadne ettevõtete tulumaksusüsteem, kus makstakse tulumaksu ainult väljavõetavatelt dividendidelt. Aga kui nüüd digimajandust üritatakse maksustada üle Euroopa, siis kuidas sellesse süsteemi sobitub Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem? Kas võib tekkida olukord, kus digiettevõtete puhul maksustatakse kasumit, aga muude ettevõtete puhul ainult dividende?


Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov 
Kuna me hetkel ei tea, millise lahenduseni jõuab näiteks OECD ja kas jääb püsima see, mis on praegu pakutud, siis on väga keeruline vastata lõplikult. Aga samas, juhul kui see kasum, mis läheb n-ö mööda maailma jaotamisele, sellest osa on omistatud Eestile, aga see kasum füüsiliselt Eestis ei asu, siis seda on võimalik võrdsustada kasumi jaotamisega ja sellisel juhul peaks see maks laekuma ka Eestisse. Kui digiettevõte ei soovi seda maksu maksta, siis ta peab füüsiliselt seda kasumit siia Eestisse ka suunama ja see kasum peab siis Eesti kas püsivas tegevuskohas või tütaräriühingus kohapeal reaalselt asuma – seda ei tohi siis välja jagada, kui soovitakse maksust pääseda. Tegelikult kõikidel suurtel ettevõtetel on siin tütaräriühingud olemas, lihtsalt selliseid tegevusi, mis tekitaksid väga palju kasumit, siia ei suunata, see on see küsimus.


Marika Tuus-Laul 
Kuulsin teie sellist ütlust, et andmeid on meil nagu uus nafta, niivõrd hinnaline. Mul tekkis kohe küsimus, et minu andmetega teenib keegi kasumit, et minult küsimata ja minust lähtumata, et mis mina siis selle eest kah saan. Ja kui me juba täna ei tea, kuhu meie andmed üldse lähevad, mis keegi kogub, siis mis see tulevikuviit, kuhu see välja viib?


Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov 
Ma kahjuks ei ole andmekaitsespetsialist, ma olen maksuspetsialist, aga ma olen suhteliselt kindel, ütleme niimoodi 99,9%, et te olete siiski andnud oma nõusoleku nende andmete kasutamiseks, et võib-olla see on lihtsalt liiga väikses šriftis ja ei ole üheselt arusaadav. Aga teie küsimus on väga huvitav, illustreerimaks olukorda, kuidas muidu ka lähenetakse sellele digihiidude ja andmete kui uue nafta nii-öelda käsitusele. Mõned riigid eelistavad öelda, et see, et inimesed saavad tasuta kasutada Facebooki, Googlet jne jne tähendab seda, et toimub partnertehing – teie maksate nende teenuste eest oma andmetega. Ja siis nad ütlevad, noh, et järelikult inimene kohapeal teil seal riigis on saanud tulu, et kui te tahate seda tulumaksustada, siis palun väga, aga jätke digihiiud siis rahule. No see on üks võimalik lähenemine, aga kas nüüd õnneks või kahjuks väga paljud riigid sellisesse lähenemisesse ei usu.


Aivar Sõerd 
Teie tutvustatud digiteenuste maksutemaatika, no see tooks Eestile 13 miljonit, aga sellessamas digiteenuste maailmas on meil üks väga suur maksuauk, see on nimelt see, et me kaotame kümneid ja turuosaliste hinnangutel isegi sadu miljoneid Hiina veebipoodide hinnaskeemitamise tõttu. Ja asi on selles, et me jääme ilma miljonitest maksurahadest, kuna Hiina veebipoed märgivad siia saadetud kauba saatelehele reaalsest hinnast märksa väiksema summa või vormistavad selle üldse kingitusena. Ja no siin tulemused ütlevad, näiteks AliExpressist tellimisel tehtavat hinnapettust on täis kogu Eesti, et saatelehele pannakse selle kauba tegelikust väärtusest märksa väiksem hind. Et kas selle probleemiga ka tegeletakse? Et siin on Rahandusministeerium ebamääraselt öelnud, et võib-olla kunagi tulevikus käibemaksumuudatuste peale mõeldakse.


Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov 
Õnneks see teema ei ole üldsegi ebamäärane. Direktiivi muudatus on juba vastu võetud ja see nn Hiina probleem ehk siis 22-eurone maksuvabastus, mis meil praegu kehtib kolmandadest riikidest kauba tellimisel füüsilisete isikute poolt, see varsti kaob. Nii et siis, kui eelnõu on valmis, annab valitsus selle ka Riigikogule üle. Sellisel juhul tellides midagi internetist, piltlikult öeldes üle tee asuvast poest või tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvast Hiina poest, saab olema maksude poole pealt ühesuguse tulemusega. Et maksma hakkavad kõik. Kui te räägite sellest, et esineb probleem, et väga palju petetakse kauba väärtusega, siis tõepoolest, mõned riigid on seda probleemi maininud.

Umbes paar-kolm aastat tagasi meie Maksu- ja Tolliamet võttis ka selle probleemi käsile ja kahe nädala jooksul sisuliselt peatati see konveier ja kõik saadetised, mis on kahe nädala jooksul tulnud, kas nüüd valgustati läbi või kontrolliti läbi, ja nende tuhandete saadetiste seast leiti kolm-neli pettust. Nii et tegelikult Maksu- ja Tolliamet ütles, et kuniks on järgmised tõsised signaalid massiliste pettuste osas, nemad ei ole valmis panema järgmine kord nii palju ressurssi selleks, et avastada kolm-neli pettust. Nii et tol ajal vähemalt meil seda massilist pettust ei olnud. Loomulikult, kui tuleb täiskohustus, kui kaob ära 22-eurone maksuvabastus, siis Maksu- ja Tolliamet peab uuesti seda asja vaatama, et õige väärtus oleks deklareeritud. Aga meie ei ole üks nendest riikidest, kus on massilised pettused väärtusega, mis annaks alust otsusteks, et paneks sinna hulga ressurssi Maksu- ja Tolliameti poolt. Aitäh!


Jürgen Ligi 
Kas on teie arvates realistlik asendada kokkukuivavad maksuallikad, nagu on traditsioonilised tööjõumaksud jne, alternatiividega, ma ei tea, omandimaksudega digimaksust. Kümmekond miljonit on ju ei midagi, see on siis teie tänane tööülesanne rääkida kümnest miljonist. Või siis olete ka hinnanud seda laiemat sotsiaalmaksu baasi, et kui palju see suudaks asendada seniseid makse ja kui palju võiks olla sellist maksukeskkonda, konkurentsivõimet kahjustavat mõju?


Dmitri Jegorov 
Välja arvatud, kui tehakse poliitilisi otsuseid maksubaasist välistada n-ö teatud tööjõukuludega seotud aspektid, siis mõned aastad ikkagi see baas ei ole oluliselt kokku kuivamas. Küsimus on selles, et maksusüsteem on tervik. Ja seetõttu, kui otsustatakse nihutada maksukoormust näiteks tarbimiselt tagasi teenimisele või teenimiselt omandile, siis tuleb vaadata majanduslikke tagajärgi, sh seda – me elame avatud Euroopas, kus kapital on eriti mobiilne –, milliseid tagajärgi see meile tähendab.

Suurt allikat varamaksudes ma hetkel ei näe. Aga samas see ei tähenda seda, et varamakse meil olema ei pea, sellepärast, et nii sissetulekute järgi kui ka omandi järgi või varade järgi on meil Eestis kihistumine tegelikult päris suur. Kui me räägime varamaksudest, siis varamaksudega tuleb jälgida ka seda – tegelikult nagu iga maksuga –, et selle kogumine oleks efektiivne. Sest ma arvan, et maksud võivad olla kõrgemad või väiksemad, aga maksud kindlasti ei tohi olla sellised, kus maksude kogumisele, nende administreerimisele kulub oluliselt palju raha. Eesti on seni olnud erandlik – meie kogumise efektiivsus on olnud erakordselt kõrge, me oleme jaganud esimest-teist kohta Šveitsiga –, seda suunda tuleb kindlasti jätkata. Nii et vaatame maksubaasi ja vaatame, kui palju saab, aga süsteem ise peab olema piisavalt lihtne, selleks et ta oleks efektiivne.


Urve Tiidus 
Huvitav oleks kuulda teie kommentaari digimajanduse ülemaailmse miinimummaksu kehtestamise kohta. Selle kohta olete oma esitluses märkinud, et see on olnud Saksamaa ja Prantsusmaa pikaajaline soov ja OECD ootab lahendust 2020. aastaks. Isiklikult ei usu selle võimalikkusse niipea, aga lisaks küsin nüüd jätkuks sellele eelnevale vastusele, et maksude kogumisel ei saa unustada seda, mis see administreerimine ja kokku kogumine maksab ja kuidas te hindate seda kulu, mida peaks riik mängu panema, et saada kätte see 13 miljonit digiteenuste maksutulu.


Dmitri Jegorov 
Mis puudutab miinimummaksu, siis tõepoolest, tegemist on, ma ütleks niimoodi, häiriva fenomeniga, selles mõttes, et on raske ette kujutada, et tõepoolest terves maailmas kirjutatakse ette kõikidele riikidele, et teil peavad olema mingid konkreetsed maksud konkreetse määraga. See on ka sisuliselt alati küsitav, et miks peab Eesti, kui me räägime Eesti kontekstis, olema rahul miinimummaksuga, mis on makstud kusagil mujal maailmas, kui me räägime maksutulust, mis tegelikult peaks kajastuma Eestis ja olema maksustatud Eesti maksumääraga. Nii et selle miinimummaksu kaitsjate seisukoht on see, et kui maailmas on miinimummaks, siis skeemitatakse vähem. Millisel tasemel suudetakse kokku leppida, mis see miinimummaks siis oleks, kas 10%?Aga 10% on ikka vähem kui 20%, nii et tervelt 50% on võimalik skeemitamise kaudu võita. Nii et jah, ma olen skeptiline, et siin suudetakse kokku leppida, aga seda olukorda tuleb ikkagi jälgida.

Mis puudutab seda digimaksu, mis oleks võinud meile sisse tuua 13 miljonit, see on siis optimistlik hinnang, siis arvestades sellega, et seda disainitakse praegu ainult suurtele ettevõtetele, ainult suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele, kelle käive on üle 750 miljoni euro, siis mina ei hindaks siin administreerimiskulu liiga kõrgeks, sellepärast, et need ei ole sellised ettevõtted, kes hakkavad skeemitama ja kes hakkavad kõrvale hoiduma, et kui kehtestatakse selline maks ja nad peavad seda maksma, siis seda nad ka teevad. Probleemid selle maksuga on hoopis mujal. Me oleme väike riik ja kui pannakse 3% käibele otsa, siis suure tõenäosusega maksame me kõik selle maksu kinni läbi selle, et teenused muutuvadki 3% kallimaks. Ja kui ettevõtted on kahjumis, siis lisamaks lihtsalt suurendab seda kahjumit, et need on tegelikult probleemid.


Urmas Kruuse 
Ei ole ju mingi saladus, et see tänane arutelu on siin ühelt poolt tingitud ka sellest, et Jüri Ratase valitsused on üsna ohtralt kulutanud ja tegelikult eelarvevõimalused on järjest kiiremini kahanemas. Ja selle tõttu on siin ajakirjanduses juba levinud arvamus, et tegemist on katsega tõsta arutelu selles osas, et Eestis on vaja makse tõsta. Üks asi, mida te ka ise märkisite, on see, et ühelt me oleme maksukogumises hästi efektiivsed, teiselt poolt on meil ka maksusüsteem pikka aega olnud selline lihtne, läbipaistev ja minu arvates ka maksudissipliini mõttes positiivne. Kui nüüd minna ükskõik milliste poliitiliste hinnangute kaudu kõrgemate maksude poole, selleks et pakkuda teenuseid teatud sihtrühmadele, siis kas ei või tekkida ohtu, et tegelikult makse tõstes me kurname selle suhteliselt veel mitte tugeva maksumaksja välja? See tegelikult, mida ma silmas pean, on see, et me riigina oleme saanud mitte väga pikalt oma rikkust koguda. Kas see oht on olemas?


Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov 
Maksukoormuse tase on selgelt poliitiline küsimus. Nii et mis me võime öelda, on see, et ka Euroopas leidub edukaid riike madala maksukoormusega ja leidub edukaid riike kõrgema maksukoormusega. Kindlasti praegune maksudebatt, nii nagu ta meedias paistab, on just debatt maksukoormuse suuruse üle. Aga kus ei ole poliitiline küsimus, kus on väga selgelt, ütleme, ministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti töö küsimus – ja siin loomulikult me palume poliitikutelt, et kuulataks –, on just see efektiivsus. Sest ei ole hullemat asja kõrgemast maksukoormusest kui see, kui need maksud ei lähe sinna, kuhu need rahva arvates minema peaks. Ja ma arvan, et rahva arvamus kohe kindlasti ei ole see, et nad peaksid minema n-ö Maksu-ja Tolliameti ülalpidamiseks või üldse ametiasutuste kalliks ülalpidamiseks. Samas, keerulist maksusüsteemi ei ole võimalik lihtsalt ja odavalt administreerida. Nii et selles osas peaks ikkagi jälgima, et süsteemi lihtsus, süsteemi odav administreerimine siiski säiliks. 

Ja kui ma kodanikuna saaksin paluda, et kui me räägime maksudebatist, et me ei räägiks ainult maksudest, vaid me räägiksime ka kuludebatist. Makse kogutakse selleks, et riik saaks rahastada teatud teenuseid, teatud kaupu, mida ta pakub. Küsimus on selles, kas rahvas, maksumaksja teab, kuhu see läheb, kas ta on sellega nõus ja kas ta on rahul. Ja see ei ole küsimus mitte millestki muust kui maksumaksja valmisolekust ja tahtest maksta makse. 90% maksumaksjatest tasub neid vabatahtlikult, see on väga oluline väärtus, mida hoida. Aitäh!


Tarmo Tamm 
Nagu on teada, siis kusagil viie viimase ja 16, 17 aasta jooksul on Eesti pangad teeninud üle 4 miljardi puhaskasumist, aga selle pealt on nad tulumaksu maksnud väga minimaalselt. Arvestuslik keskmine aastane maksukoormus on kusagil 3,4% ringis, 3–4% ringis. Ma küsin, et kuidas te seda hindate, on see maksusüsteem õiglane. Ja ma küsin ka seda ühest teisest aspektist, et Eesti on muutunud puhtalt rahapesu riigiks, et üle 200 miljardi pestakse siin raha, kas üks põhjus ei ole selles ettevõtte tulumaksu süsteemis, et siin ei pea otse tulumaksu maksma?


Dmitri Jegorov 
Ma rahapesu riski siin pikemalt ei kommenteeriks selles mõttes, et me oleme pidanud maksusüsteemi selle 19 aasta jooksul ka muutma, selleks et neid riske maandada, ja meil ei ole küll õnnestunud viimases eelnõus seda veel ühte sammu astuda, aga me ilmselt teeme väljatöötamiskavatsuse selleks, et veel kord muuta tulumaksuseadust ja piirata maksuvabade kasumite ringlemist läbi Eesti. Mis puudutab esimest küsimust, siis me peame arvestama, et tänu meie maksusüsteemile on pikemat aega olnud pangad üles ehitatud selliselt, et ka Läti ja Leedu üksused olid Eesti üksuse tütaräriühingud. Meie süsteemi järgi ei pidanud Lätis ja Leedus teenitud kasumeid maksustama tulumaksuga, sest need ei ole Eesti kasumid, aga need kajastusid Eesti siis äriühingu bilansis. Nii et päriselt sajaprotsendiliselt õige ei ole võrrelda, kui palju nad on maksnud maksu ja kui palju nad on kasumit teeninud, sellepärast et suures osas need kasumid ka ei olnud Eesti omad. Nüüd praegu on meil muidugi ka avansiline tulumaks pankadel olemas, nii et pangad maksavad tavalistest ettevõtetest siiski oluliselt rohkem tulumaksu ka meie praeguse tulumaksusüsteemi raames.

Laadimine...Laadimine...