Dr Margus Viigimaa: kas Eesti mehel ikka on härjasüda ja pulliveri?

"Ma olen nii kõva mees, et mul on härjasüda ja pulliveri ning see, mis teiste tervisele teeb liiga, on mulle OK – nii arvavad paljud Eesti mehed, aga praktiline elu seda paraku ei näita," ütles PERH-i kardioloogiakeskuse ülemarst Margus Viigimaa.

Pilt: Scanpix

Dr Margus Viigimaa: kas Eesti mehel ikka on härjasüda ja pulliveri?

Ragne Jõerand

"Ma olen nii kõva mees, et mul on härjasüda ja pulliveri ning see, mis teiste tervisele teeb liiga, on mulle OK – nii arvavad paljud Eesti mehed, aga praktiline elu seda paraku ei näita," ütles PERH-i kardioloogiakeskuse ülemarst Margus Viigimaa.

Viigimaa sõnul on Eesti mees tõesti üks südamega mees, kellel on suur kohusetunne, kes muretseb palju ja on ületöötamise ohver. Lisaks murravad tema südame seksuaalelu häired.

"Nad ei kurda millegi üle ja arvavad, et just neil on karusüda, mis kannatab ära kõik koormused. Nii võib kaua ollagi, aga siis järsku mingil hetkel toimub murdumine ja enam pole midagi parata," nentis Viigimaa.

Kiire koduse võimalusena oma tervist hinnata soovitab Viigimaa mõõta meestel oma vöökoha ümbermõõtu. "Kui see on üle 102 cm, siis on asi ikka väga halb, aga kui alla 94 cm, siis on ideaalne."

Suitsetamine on suurim riskifaktor

"Suitsetamise halb mõju tervisele on tohutu. Tubakas võib ju korraks närve rahustada, aga tekitab nii palju muresid juurde. Eestis suitsetab 37% meestest ja 19% naistest – need näitajad on suuremad, kui Euroopa keskmised. Kõige vähem suitsetajaid on Rootsis ja Soomes ja sinna on meil veel pikk tee käia," ütles Viigimaa.

Kuna Eesti mehed surevad kõige enam südame-veresoonkonna haigustesse, siis on oluline vähendada suitsetajate arvu. "Põhjamaades paneb suitsetamine tervisele korraliku põntsu, sest suitsetamisel võib tekkida ohtlik tromb, mis viib infarktini ka noored mehed. Kõige hullem seis oli meil suitsetajatega 1994. aastal, kui tervelt 54% Eesti meestest suitsetas," rääkis Viigimaa.

Erektsioonimure võib olla märk haigest südamest

Doktor Viigimaa osales teadusuuringus, kus uuriti mehe erektsioonivõime ja südamehaiguste riski seost. "Kui erektsiooniprobleemid on üle 65-aastasel, siis see ei pruugi olla seotud südamega, aga kui sama mure on 40–50-aastasel mehel, siis peaks teda uurima ka kardioloog. Peenise arterid on väga peened ja tundlikud ning neis ilmneb probleem varem kui südamearterites," selgitas Viigimaa.

Eestlased joovad end surnuks?

Lisaks suitsule on mehe terviseriskiks ka liigne alkoholitarbimine. "Maailma Tervishoiuorganisatsioon ütleb, et riik, kus juuakse aastas üle 6 liitri kanget alkoholi elaniku kohta, on määratud hukule. Meil on see näitaja 10,8 liitrit. Eks nüüd otsustajad püüavad tasapisi seda auku kivisse uuristada, et alkoholitarbimist piirata," lisas Viigimaa.

Laadimine...Laadimine...