Dr Matti Maimets HIV-epideemiast: 3000 haiget pole ravil ja nakatavad teisi

"Jutt, et "minge testima", see lihtsalt ei tööta," rääkis dr Matti Maimets. "Kui testida inimesi tunnuste järgi, siis saaks paremini pihta. Möödalask on tehtud ühes teises kohas, arstide õpetamisel, sest arstid peaksid kõiki patsiente testima. Kõik Eesti elanikud peavad olema vähemalt kord elus testitud."

Pilt: Scanpix

Dr Matti Maimets HIV-epideemiast: 3000 haiget pole ravil ja nakatavad teisi

"Jutt, et "minge testima", see lihtsalt ei tööta," rääkis dr Matti Maimets. "Kui testida inimesi tunnuste järgi, siis saaks paremini pihta. Möödalask on tehtud ühes teises kohas, arstide õpetamisel, sest arstid peaksid kõiki patsiente testima. Kõik Eesti elanikud peavad olema vähemalt kord elus testitud."

Täna Riigikogus peetud HIV valdkonna ekspertide ümarlaual ütles TÜK nakkushaiguste osakonna juhataja dr Matti Maimets, et Eestis suureneb HIV-testitute arv aasta 2000 inimese võrra, kuid peaks suurenema 20 000 inimese võrra. Tema hinnangul on Eestis HIV-epideemia, riik peab seda tunnistama ja võtma appi sunnimeetodi selle likvideerimiseks.

"Jutt, et minge testima, see lihtsalt ei tööta," rääkis Matti Maimets. " Ilma motivatsioonimehhanismi tekitamiseta inimesi testima ei saa. Kui sihik on vale, siis ei saa põdrale pihta. Kui testida inimesi tunnuste järgi, siis saaks paremini pihta. Möödalask on tehtud ühes teises kohas, arstide õpetamisel, sest arstid peaksid kõiki patsiente testima. Kõik Eesti elanikud peavad olema vähemalt kord elus testitud. Mina olen testitud."

"Londonis väheneb HIV tänu sellele, et eriti riskirühmi testitakse 2-3 korda aastas," sõnas Matti Maimets. "Eestis on HIV-epideemia. Me peame tunnistama, et meil on epideemia. Kui on epideemia, siis riik saab sundida. Riik ei ole kunagi julgenud öelda, et meil on epideemia. Meil on 6000 HIV-positiivset, 5000 on nägupidi teada, neist on ravil 4000 inimest."

"Eesti riik on Euroopas esirinnas, aga mitte positiivses mõttes," ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. "Asi on selles, et me ei paista silma mitte millegi positiivse, vaid negatiivsega. Igal aastal on meil üle 200 uue nakatunu, suures osas on need inimesed üle 30nesed, 40% nendest on naised. Mul on suur au, et me neid küsimusi arutame siin, riigikogus, juba teist korda."

"Riigil on neli tegevussuunda," märkis Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Tiina Drell. " Need tegevussuunad on: 1) saada arste rohkem patsiente testima 2) HIViga elavatele inimestele suunatud tegevused, ravi, ravi kättesaadavus, ravijuhtiste väljatöötamine; 3) HIV nakatumise ennetamine ning 4) seire ja monitooring. Ei ole piisavalt infot, kuidas nakkus levib, me ei tea, kuidas konkreetne inimene nakkuse sai."

HIV-positiivse diagnoosi saanud inimesi on praegu kokku umbes 5000, seejuures on käesoleval aastal diagnoosi saanud 198 inimest. Oktoobri lõpu seisuga saab HIV ravi 4075 inimest. Eestis on seega umbes 900 kuni 1000 patsienti, kes teavad oma diagnoosi, kuid kes ei ole ravil. Ligi pooled Eesti HIV-positiivsetest patsientidest elavad Ida-Virumaal, moodustades sealsest rahvastikust 2,5%.

Laadimine...Laadimine...