EAKA ÕPETUS JUTUTAJALE: Kohtamisele ilmumata jätnud poiss hakkab küll petma!

"Inimene võib tunda ennast üksikuna ka siis, kui tal on lapsed ja lapselapsed," ütles pereterapeut Maris Oidekivi-Kaufmann. "Inimesele on vaja tunnet, et ta on kellelegi oluline. Unustusse vajudes on kurvameelsus kerge tulema, masendusmeeleolu süvenedes viib üksindus depressioonini."

EAKA ÕPETUS JUTUTAJALE: Kohtamisele ilmumata jätnud poiss hakkab küll petma! (2)

Kai Maran

"Inimene võib tunda ennast üksikuna ka siis, kui tal on lapsed ja lapselapsed," ütles pereterapeut Maris Oidekivi-Kaufmann. "Inimesele on vaja tunnet, et ta on kellelegi oluline. Unustusse vajudes on kurvameelsus kerge tulema, masendusmeeleolu süvenedes viib üksindus depressioonini."

30-aastase pedagoogistaažiga Helgi Õismets elab suure ja kõrge linnamaja ülakorruse korteris üksinda. Kuigi naine on tütre ja poja ema ning tal on kokku viis lapselast, tunneb ta end oma kodus aeg-ajalt päris üksikuna.

MTÜ Jututaja pakub kodudes ja hooldekodudes elavatele eakatele aga üksinduse vastu rohtu – noori seltsilisi ehk jututajaid, kellega koos mõnusalt aega veeta. Näiteks vestelda, lugeda, mälestusi jagada. Õismets sai endale jutuajaks teismelise Johanna Viherpuu. "Algatus on kiiduväärt, reeglipärasel jututamisel oma kindel võlu," lausus Õismets. "Kui me alguses leppisime kokku kaheteistkümnes kokkusaamises, siis praegune on juba kuueteistkümnes-seitsmeteistkümnes. Kumbki meist ei raatsinud kohtumisi lõpetada. Meile meeldib omavahel jutustada, kokku saame kord nädalas tunniks ajaks."

Eesti elanike hulgas novembris MTÜ Jututaja ning ettevõtte Havas koostöös tehtud küsitlus näitab, et Helgi-suguseid inimesi on Eestis palju. Vähemalt kolmandik on tundnud end viimasel nädalal üksildasena. Ühingu üks kolmest asutajast Katre Liiv nentis, et seltsilisi läheb vaja üha rohkem.

"Ühiskond vananeb kogu maailmas ja on tavapärane, et üksindus ja vanadus käivad pahatihti käsikäes," tõdes Liiv. "Kasu on vastastikune, sest mõlemad on nii andjad kui ka vastuvõtjad. Praegu tegelevad sotsiaaltöötajad pigem igapäevaste praktiliste toimetustega ning palju panustatakse füüsilise heaolu hoidmisse. Aga inimesed tahavad suhelda ja hoida erksana ka oma vaimu ning huvisid. See, kui keegi korraks toidumoona ja ajalehed ukse vahelt sisse toob ja jälle oma igapäevatoimetuste juurde lahkub, ei ole sisuline suhtlus.Inimesele on sellise praktilise, käegakatsutava kõrval sama tähtsad toredad vaimuärksust toetavad tegevused.

Teisest küljest on jututajate missioon veidi laiemgi kui vaid üksilduse leevendus, argipäevauudsuse ja rõõmu toomine. Me paneme eri põlvkonnad omavahel suhtlema, üksteist paremini mõistma ja üksteiselt kogemusi omandama."

Kogemused ja suhtenõu

Helgi Õismets jõudis jututajate abini tutvuste kaudu. "Väga toreda asjaoluna selgus tagantjärgi, et ta oli ühele meie algatajatest põhikooli lõpukleidi õmmelnud paarkümmend aastat tagasi, ning teisele kardinad," mainis Liiv

Pereterapeut Maris Oidekivi-Kaufmann tõdes samuti, et üksindus üha suureneb. "Inimene võib tunda ennast üksikuna ka siis, kui lapsed ja lapselapsed olemas," ütles ta. "Sellel võib olla mitmeid põhjusi – lahkuminek abikaasast, lesepõlv, sõbrad liiga kaugel. Sotsiaalvõrgustik on inimesele oluline, see mõjub toetavalt ja aitab ära hoida depressiooni, mis masendusmeeleolude süvenedes tekkida võiks. Inimesele on vaja tunnet, et ta on kellelegi oluline. Unustusse vajudes on kurvameelsus kerge tulema."

Õismetsaga suhtlemas käiva Viherpuu sõnul on huvitav kohtuda  nii suure vanusevahega inimesega. "Mulle on see hoopis teine kogemus kui omaealistega aega veeta," ütles Viherpuu. "Võõraga saab rääkida teistsugustest asjadest, millest ehk omavanustega või enda perega ei tahagi rääkida. Vanema põlvkonnaga on õpetlik vestelda."

Vanadaam jagab ka suhtenõu. Näiteks mida teha noormehega, kes kokkulepitud kohtumisele ei tule.

"Niisugust poissi pole tarvis taga otsida, see hakkab ju petma kogu aeg!" on elupõline õpetaja resoluutne ja räägib oma esimese armastusega kohtumise loo. "Vaatasime konverentsi ajal sõjafilmi. Istusin noormehe kõrval, keda ma tegelikult ei tundnud. Teadsin ainult, kus ta töötab ja et ta tuli just sõjaväest. Filmis käis vali plahvatus ja ilma et ma oleks midagi mõelnud, võtsin prauhti põlvest kinni. Mitte enda, vaid kõrvalt noormehe omast! Ise kohkusin ära, kuid noormees muigas ja vaatas edasi. Pärast filmi lõppu aga tegi ettepaneku veel üks kino ühiskülastus korraldada. Ütlesin, et jaa, väga tore, mul pole midagi selle vastu, kui ka piletid valmis ostad. Kahe-kolme päeva pärast juba kinokutse tuligi. Küsisin, et palju siis rahvast koos on juba. Mina ja sina, oli vastus."

Kuidas õpilastega toime tulla?

Pulmad peeti aasta pärast Hiiumaal, vana-aasta õhtul. "Elasime Kärdlas seitse aastat, kuid pulmareis toimus üheksateist aastat hiljem Valgevenesse, paikadesse, kus abikaasa omal ajal aega oli teeninud," meenutas vanaproua.

Armuasjade kõrval saavad Õismets ja Viherpuu rääkida ka näiteks kutsetööst, mis neil on paljuski ühine. "Ma olen ujumistreener ja küsisin temalt kui kauaaegselt õpetajalt, kuidas lastega hakkama saada," lausus neiu. "Kuidas käituda, kui kaks poissi omavahel üldse läbi ei saa? Helgi soovitas püüda leida neid siduv ühine joon, asjad, mis neile mõlemale meeldivad. Nõudsin poistelt trennis vabanduse, kuid samas viisin jutu jõulukinkidele. Mis päkapikud teile tõid, mis meeldis? Ja nii läks jutt mänguasjadele ja poisid said sõpradeks. Koguni nii sõpradeks, et teevad nüüd  pahandusi koos ja mõtlevad koos vabandusi välja! "

Noorem vestluskaaslane on vanemalt uurinud, millest tulevase elukutse valikul lähtuma ja keda kuulama peaks. "Mina sain õpetajaks tänu oma tädile," meenutas Õismets. "Kuulsin, kui ema teises toas tädile kurtis, et ei tea, mis ma selle plikaga peale hakkan! Nüüd lõpetab kooli ära ja tahab Tartusse kehakultuuri, võimlejaks õppima minna. Tädi röögatas – võtad plikal käest kinni ja viid tehnikumi õmblejaks õppima. Mis leib see kondiväänamine on! Ema nii tegigi, ja ma siiamaani ei kahetse, et õmblejaks õppisin. Kuueteistaastane plika ise veel oma peaga otsuseid ei tee. Olen teinud asju, millest inimestel kindlasti rõõmu on. Isegi oma abikaasa teise naise pulmakleiti aitasin õmmelda!"

Õismetsa sõnul on õpetaja tähtsamad omadused siirus ja ausus. Pensionile minnes juhendas ta 25 aastat omaealisi vanurite eneseabi- ja nõustamisühingus Poska tänaval. "Pensionile jäin 1992. aastal, siis juhendasin õmblusringi ja tegin kaasa seeniortantsurühmas. Õmblesin neilegi tantsukleidid valmis."

Aktiivsus tõstab enesetunnet

Oidekivi-Kaufmanni sõnul ongi üks viis üksindustunnet võita  aktiivne ja liikuv olla. "Värske õhk toodab õnnehormoone ja annab rahulolutunde," kinnitas ta. "Kuid üksindus pole kaugeltki ainult eakatega seotud – see laieneb ka teiste hulgas. Juurpõhjuseks näiteks see, et mehed-naised pole enam nii teineteisest sõltuvad nagu varem. Kui varem oli lahutus n-ö viimane lahendus, siis nüüd on see märksa kergem tulema. Ollakse eneseteadlikumad ja loodetakse, et eluga n-ö edasi minnes leitakse parem partner. Tihti aga näitab elu, et ka uus partner ei pruugi suhtemuredele lahendust tuua."

Viherpuu sõnul avardab kauaaegse õpetajaga suhtlemine nii silmaringi kui ka suhtlusoskust. Jututamise kõrval köidab nüüd juba sõbrannadeks saanud vestluskaaslasi kaardimäng. "Olen õpetanud Helgile noorte seas populaarset kaardimängu Uno," ütles Viherpuu. "Selles mängus on palju seletamist ja nii stimuleerib see ka mälutööd. Tund läheb ruttu, ei saa lausa arugi!"

Jututamine on mõeldud Liivi sõnul neile eakaile, kes tahaksid endast noorematega suhelda ja veidi teistmoodi aega veeta, kasvõi tehes toredaid asju, mida omavanustega ette ei võtaks. "Eeldus on, et eakas ise või tema lähiring saab aru, et eakale on (lisa)seltsi tarvis," ütles Liiv. "Näiteks kui eakas ei soovi enam väljas käia, sõpradega-perega suhelda ega huvitu tegevustest, millest varem huvitus, siis võiks küll mõelda, et miks see nii on, ja proovida rohkem seltsi pakkuda. Teda tuleks päriselt kuulata ja temaga päriselt rääkida, et luua tähenduslikum suhe. Püüda leida tema jaoks aega. Mida rohkem inimene suhtleb eri inimestega, sh noortega, seda kvaliteetsem on tal suhe ka oma lähedastega."

Tuleviku teenus

MTÜ soovib teha linnaosadega koostööd juba kindlamatel alustel. "Oleme kindlad, et tänane jututamine on homne lahutamatu heaolu teenus," lausus Liiv.

Jututajaid, kes on aktiivsed ja valmis tegutsema, on Liivi sõnul praegu 20 ringis. "Ent see number muutub kiiresti, sest iga meie käiguga koolidesse, kus oma ettevõtmist tutvustame, liitub meiega uusi noori," rääkis Liiv. "Samuti pöördub meie poole iga nädal keegi, kes soovib meeskonnaga ühineda. Meiega liituvad noored on usaldusväärsed, kohusetundlikud, empaatilised. Et see nii oleks ning neid väärtusi kinnistada, saavad meie noored regulaarselt koolitusi: väiksemaid meeskonna ühtsust kasvatavaid ja meie põhimõtteid kinnistavaid koolitusi, ning suuremaid, kus oma ala parimate käe all saab tuttavaks eakuse ja selle eripäradega – kuidas suhelda ning jututeemasid leida, keerulistest olukordades välja tulla jms."

Liivi sõnul ootab ühing liituma nii noori kui ka vanu. "Anname noortele omalt poolt koolitust. Oleme oma algatust tutvustanud ka koolides, jututajaiks on oodatud teismelised ja vanemadki noored. Näiteks võivad nad koos jalutama minna, mängida malet, lugeda raamatut, käia poes või surnuaias, muusikat teha, lihtsalt vestelda või teha muud meelepärast. Kõige tähtsam on, et noori innustaks sisemine tugev soov eakatega suhelda."

Huvilised saavad ühendust võtta jututaja@jututaja.ee või tel 507 6519.

Norras sai ettevõtte GenerasjonM sarnane ettevõtmine 2016. aasta parima sotsiaalse ettevõtte tiitli. Selle vedajatega on MTÜ Jututaja ka kohtunud.

Vähemalt kolmandik Eesti elanikest tunneb end üksildasena

• Küsitlus näitab, et vähemalt kolmandik Eesti inimestest on end tundnud viimasel nädalal üksildasena.

• Kesklinna linnaosa aitas sügisel abipakkidega üksi elavaid pensionäre ning abi soovis 525 inimest. Mustamäel sai abipakid 1503 üksi elavat pensionäri ja Põhja-Tallinnas 1300 üksikut eakat.

• Jututajaid, kes on aktiivsed ja valmis tegutsema, on praegu 20 ringis, kuid neid tuleb ajapikku juurde.

• Tänavu soovib MTÜ jõuda vähemalt 30 üksiku eakani, lisaks jututab MTÜ ka grupiti.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...