Eakaaslase surnuks löönud nooruk sai viis aastat vangistust

5. augustil suri haiglas 13-aastane poiss, keda toona 15-aastane tuttav lõi 30. juuli pärastlõunal mitu korda vastu pead. Vaid kuus päeva varem oli lööja vabanenud kinnisest lasteasutusest.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Kohus

Eakaaslase surnuks löönud nooruk sai viis aastat vangistust

Toimetaja: Sandra Lepik

5. augustil suri haiglas 13-aastane poiss, keda toona 15-aastane tuttav lõi 30. juuli pärastlõunal mitu korda vastu pead. Vaid kuus päeva varem oli lööja vabanenud kinnisest lasteasutusest.

Pärnu maakohus mõistis mullu suvel löömisega 13-aastase poisi surma põhjustanud nooruki neljapäeval vangi, vahendas BNS Pärnu Postimeest.

Kohus mõistis 16-aastase nooruki süüdi raske tervisekahjustuse tekitamisega surma põhjustamises ning karistas teda kaheksa-aastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku võrra ning tema lõplikuks karistuseks jäi viie aasta ja nelja kuu pikkune vangistus.

Alaealise süüdistatava tõttu peeti kohut kinniste uste taga.

Karistatav lõi kannatanut mitu korda vastu pead

5. augustil suri haiglas 13-aastane poiss, keda toona 15-aastane tuttav lõi 30. juuli pärastlõunal mitu korda vastu pead. Vaid kuus päeva varem oli lööja vabanenud kinnisest lasteasutusest, Maarjamaa hariduskolleegiumist.

Eakaaslased veetsid Jaansoni rajal Kesklinna silla lähedal garaažide juures aega, kui tekkis konflikt. Lääne prefekt Kaido Kõplas on varem öelnud, et peksmist vaatas pealt mitu alaealist. Pärast peksmist jäeti ohver üksi.

Ohver lahkus sündmuspaigalt omal jalal, kuid tõenäoliselt rusika ja põlvega vastu pead antud löökide tagajärjel tekkis tal ajukahjustus. Ta läks hiljem isaga Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda, kus langes koomasse. Poiss suri kuus päeva pärast peksmist Põhja-Eesti regionaalhaiglas.

Politsei pidas nii peksja kui vägivalda pealt vaadanud noored kinni mõni tund pärast intsidenti ning lööja vahistati.

Ohvril polnud politsei ega prokuratuuriga iialgi kokkupuuteid olnud. Peksja ja teised pundis olnud inimesed olid aga kümneid kordi politseist läbi käinud, kuid olid hilisema ohvri tuttavad.

Varasemalt toime pandud üle 15 õigusrikkumise

Politsei oli täna kohtukulli ees istunuga pidevalt kokku puutunud 2017. aastast. Ta oli toime pannud üle 15 õgusrikkumise: alkohol, suitsetamine, vägivallakuriteod, vargused.

Kohus määras noorukile muu hulgas auto omavolilise kasutamise (ja selle katse), varguste, vägivallatsemiste ja väljapressimise eest esimese kriminaalkaristuse mullu juulis ja saatis ta pikimaks võimalikuks ajaks ehk aastaks kinnisesse lasteasutusse. Varem ei saanud tema üle kohut pidada, kuna ta polnud veel 14 täis. Küll olid kõik alaealistele mõeldud mõjutusvahendid (vähemalt paberil) varem tema puhul juba käiku lastud.

Ta oli viiel korral osalenud alaealiste komisjoni istungil. Ta oli pidanud tegema üldkasulikku tööd, läbima pereteraapia, käima eripedagoogi ja lastepsühhiaatri vastuvõtul.

Kaks päeva pärast 13-aastase poisi surma teatas Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar toimetusele, et 24. juulil vabanes kuus päeva hiljem tuttavat peksnud nooruk Maarjamaa hariduskolleegiumist, ehkki 16. juulil oli linnavalitsus saatnud kohtule taotluse pikendada noormehe kinnises lasteasutuses viibimist. Meedianõunik märkis, et 17. juulil Pärnu maakohus keeldus sellest.

Vaidlus karistatava kinnises asutuses viibimise üle

Kohtu presiesindaja Viivika Siplane aga selgitas tookord, et omavalitsuselt tuli taotlus nooruki kinnises lasteasutuses viibimise pikendamiseks esialgse õiguskaitse korras, kuigi sotsiaalhoolekande seaduse järgi lapse kinnisesse asutusse paigutamisel, aga ka seal viibimise pikendamise ja lõpetamise menetluses esialgset õiguskaitset ei rakendata. Sisuliselt väitis niisiis kohtu esindaja, et linnavalitsus vormistas taotluse valesti.

Sotsiaalkindlustusameti arvamust teenuse pikendamise kohta taotles Pärnu linnavalitsuse lastekaitsespetsialist 12. juulil. Amet leidis, et lapse heaolu on võimalik tagada teiste vahenditegagi kui kinnise lasteasutuse teenusega, kuna taotluses toodud rikkumised ei viidanud agressiivsele käitumisele ega sellele, et laps võiks ohustada kellegi turvalisust. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond saatis linnale oma arvamuse 26. juulil ehk kaks päeva pärast nooruki kinnisest asutusest vabanemist.

Laadimine...Laadimine...