EAKUSE EKSPERT: Vananedes ei tohi valmistuda surmaks, vaid võimalikult pikaks eluks

"Inimesed annavad liiga vara alla ja planeerivad enda surma. Tegelikult peaksime planeerima hoopis enda vanadust," ütles doktor Rudi Westendorp, kelle sõnul peab pensionile minema võimalikult hilja ja ka siis leidma endale töö asemel uue kire, millele pühenduda. Pika ea ja hea tervise tagab tema sõnul aga suitsuvaba elustiil, liikumine ja mitmekesine söögilaud.

Pilt: Triin Oja

EAKUSE EKSPERT: Vananedes ei tohi valmistuda surmaks, vaid võimalikult pikaks eluks (2)

Triin Oja

"Inimesed annavad liiga vara alla ja planeerivad enda surma. Tegelikult peaksime planeerima hoopis enda vanadust," ütles doktor Rudi Westendorp, kelle sõnul peab pensionile minema võimalikult hilja ja ka siis leidma endale töö asemel uue kire, millele pühenduda. Pika ea ja hea tervise tagab tema sõnul aga suitsuvaba elustiil, liikumine ja mitmekesine söögilaud.

Doktor Rudi Westendorp on üks maailma juhtivatest geriaatrilise meditsiini ekspertidest, kes usub, et inimkonna eluiga üha pikeneb ning sajandivahetusel sündinud võivad arvestada vähemalt saja-aastase või isegi pikema eluga.

Suitsetamine ja istumine röövib tervise

Ka kõrges vanuses terve ja teravana püsimisel dr Westendorpi sõnul mingit saladust ei olegi. "Ei ole võimalik teha nimekirja kümnest asjast, mida kindlasti tegema peab," märkis doktor, kelle sõnul ei ole tervelt vananemine ka eriti keeruline. "Ainuke kaljukindel reegel see, et ei tohi suitsetada ja peab liikuma, nii vaimselt kui füüsiliselt. Istumine on uus suitsetamine, see on sama kahjulik."

"Suitsetamine võtab su elueast maha 10 aastat. See tekitab sulle ka puude, seda on näha su näost. Suitsetajad on kortsus nii seest kui väljast ja nende tervelt elatud aastaid on 25 võrra vähem, kui mittesuitsetajatel," oli doktor resoluutne.

Lisaks mitte-suitsetamisele ja liikumisrõõmule rõhutas Westendorp ka toidulaua mitmekesisuse olulisust. "Toiduteadlased räägivad iga päev erinevat juttu. Mina usun, et sööma peab kõike aga mõõdukalt. Toidukorrad peavad olla värvilised, proovima peab uusi toite," märkis ta.

Vananemist ei saa õppida teiste kogemustest

Vananemise osas praegustel noortel ja keskealistel oma vanematelt ja vanavanematelt dr Westendorpi sõnul nõu küsida mõtet pole. "Vananemine on kõigi jaoks uus kogemus, nii mulle, kui ka teistele," ütles 58-aastane doktor, kellel on enda sõnul veel pool oma elust ees. "Teie vanemad ja vanavanemad olid suhteliselt madala oodatava elueaga, praegu on aga asjad muutunud."

Inimeste tervis ja heaolu on dr Westendorpi sõnul järjest paranenud, mis kindlustab meile ka pikema eluea. "Kui vaadata tänapäeva 50-aastaste südameid, on need palju paremas seisus, kui eelnevalt olnud on. Südamehaiguste epideemia hakkab läbi saama," ütles ta. "Ka dementsuse oht on teil võrreldes oma vanematega 30 protsenti väiksem."

Elul peab olema siht ka pensionile minnes

Dr Westendorpi sõnul ei tohiks pensionile jääda enne, kui on olemas kindel siht, mida oma ajaga ette võtta. "Peale 65-aastaselt pensionile minekut on elamiseks keskmiselt vähemalt 20 aastat. Kui keegi sureb 66-aastaselt, siis see tähendab, et keegi peab elama selle keskmise saavutamiseks veel 39 aastat," märkis doktor, kelle sõnul ei tohi valmistuda surmaks, vaid võimalikult pikaks eluks. "Inimesed annavad liiga vara alla ja planeerivad enda surma. Tegelikult peaksime planeerima hoopis enda vanadust."

Dr Westendorpi sõnul võiks tööturg tulla eakatele rohkem vastu. "Üks kolmandik 70-aastastest, kes on pensionile jäänud, tahavad tööle tagasi minna. See on tugev signaal," rääkis ta. "Töö on midagi, mis sunnib sind voodist välja tulema. Kui sul pole põhjust ärgata ja keegi ei oota sind, siis see on väga hirmus."

"Varane pensionile jäämine tapab," tõdes doktor, kelle sõnul peaks enne pensionile jäämist tegema kindlaks, millega järgmised 20-30 aastat oma päevad täita.

Vanuse alusel ahistamise vastu peab võitlema

Dr Westendorpi hinnangul peaks hakkama ühiskonnas aktiivselt võitlema vanuselise diskrimineerimise vastu. "See on nagu seksuaalne ahistamine. Meedia räägib ainult sellest, kui edukad ja targad on 20-40-aastased. Eakatest räägitakse ainult kui probleemist ja ühiskonna koormast," ütles ta. "On rumal, et me ei kasuta seda inimressurssi ja mitmekesisust ära, mida pakub ka vanemate inimeste tööturgu kaasamine."

Neile, kes arvavad, et üle 45-aastane inimene ei ole võimaline enam uusi asju õppima ja töökohta vahetama, tunneb dr Westendorp enda sõnul kaasa. "Mul jääb üle ainult käsi laiutada. Ka see on vanuseline ahistamine. Need, kes seda ütlevad peaksid minema tagasi kooli ja lugema läbi paar tarka raamatut," märkis ta.

Äsja ka eesti keeles ilmunud raamatus "Elada vanaks, tundmata end vanana" seletab dr Westendorp lahti vananemise bioloogilised, sotsiaalsed ja meditsiinilised protsessid.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...