EAKUSEKSPERT: Rock'n'rolli elustiiliga oled vare 40-aastaselt

"Kõik räägivad kogu aeg stressist aga ilma stressita ei olegi elu," ütleb üks maailma juhtivaid eakuse eksperte Rudi Westendorp. "Teadus näitab, et kõige paremini läheb neil, kes suudavad kõige rohkema stressiga toime tulla. Muidugi pole stressi tõttu kannatamine kasulik. Aga kui suudad sellega toime tulla, siis sihi võimalikult kõrget stressitaset, see tõukab sind tagant."

Pilt: Triin Oja

EAKUSEKSPERT: Rock'n'rolli elustiiliga oled vare 40-aastaselt

Triin Oja

"Kõik räägivad kogu aeg stressist aga ilma stressita ei olegi elu," ütleb üks maailma juhtivaid eakuse eksperte Rudi Westendorp. "Teadus näitab, et kõige paremini läheb neil, kes suudavad kõige rohkema stressiga toime tulla. Muidugi pole stressi tõttu kannatamine kasulik. Aga kui suudad sellega toime tulla, siis sihi võimalikult kõrget stressitaset, see tõukab sind tagant."

Westendorpi sõnul on pikaealisuse saladus piisav liigutamine ja mittesuitsetamine. "Liigutama peab end nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt," ütles ta. "Dieeti pidama ei pea – peab sööma head toitu, mis tähendab, et toidulaud peab olema värviline. Kõige olulisem on lihtsalt mitte liiga palju süüa."

Valmistu vanaduseks võimalikult varakult!

Eksperdi kinnitusel ei oma piisav stress elueale ja tervisele mingit tähtsust. "Kõik räägivad kogu aeg stressist, aga ilma stressita ei olegi elu," selgitas ta. "Teadus näitab, et kõige paremini läheb neil, kes suudavad kõige rohkema stressiga toime tulla. Ei ole olemas universaalset ülempiiri – "see stressitase on liiga palju". Muidugi, kui sa stressi tõttu kannatad, siis ei ole see kasulik. Mõnele inimesele põhjustab kannatusi aga juba väga väike stress. Ei ole olemas turvalist stressitaset. Samas, kui suudad sellega toime tulla, siis sihi võimalikult kõrget stressitaset, see tõukab sind tagant!"

Westendorp nentis, et vananedes kaotavad mõistus ja keha oma võimed tandemis: "Kui sa oled vaimselt ärgas, siis sa hoolitsed ka oma keha eest paremini, neid ei saa üksteisest eraldada. Kui sa pea ülejäänud kehast niimoodi "lahti lõikad", siis sa oled surnud. Nii lihtne see ongi."

Eksperdi sõnul pole kunagi liiga vara terveks vanaduspõlveks ettevalmistusi teha. "Esmatähtis on enda kahjustamise vältimine," kinnitas ta. "Paratamatult kahjustame elu jooksul oma keha, aga samas saab seda ka parandada. See on nagu majandus – kui sa liiga palju raiskad, jääd võlgadesse. Ei tohi end kahjustada kiiremini, kui paraneda suudad. Kõige lihtsam viis on mittesuitsetamine – väga raske on tervelt vananeda, kui sa suitsetad. Muidugi mõjutavad head tervist ka muud mõnuained. Kui sa elad rock'n'rolli elustiili, võid oma keha ka kahe-kolmekümne aastaga täiesti ära rikkuda. Siis oled täielik vare juba 40-aastaselt. Ja kui sul on nutitelefon, siis pead selle vahel välja lülitama, et lasta endal toibuda."

Üha pikenev eluiga tagab ühiskonnale täiesti rakendamata inimressursi. "Kui me elame kauem ja parema tervisega, saame oma eluga rohkem teha nii enda kui ka ühiskonna heaks," tõdes Westendorp. "Ei ole ühtegi riiki, kes jätaks lihtsalt seisma mingi väärtusliku loodusressursi. Samamoodi peame mõistma, et meil on samasugune väärtuslik inimressurss.

Praegune ühiskond ja meedia kiidavad ja reklaamivad ainult üht kindlat inimtüüpi – 20-40-aastast, kes on geniaalne, rikas ja ilus. Nagu need oleksid ainsad inimesed, kes maailmas olemas on! See on väga kahjulik ja see on mind täiesti ära tüüdanud.

Eakate seas on palju rohkem varieeruvust kui noortel. Ka tööandjatele tuleks see kasuks – kui tahate kedagi erilist, siis palun vaadake ka vanemate inimeste poole. Vanem inimene võib olla oma oskuste ja kogemustepagasiga töökohale ideaalselt sobiv. Ühiskond ei pea koosnema ühesugustest inimestest. Me vajame mitmekesisust inimeste seas. On rumal, et me seda ära ei kasuta."

Mässamiseta ei muutu midagi

Eakate tööle palkamiseks on vaja ühiskonna suhtumist aktiivselt muuta, leiab Westendorp. "Eakate vältimine töötajate otsingul ise ajapikku ära ei kao, isegi kui eakate osakaal ühiskonnas suureneb," ütles ta. "Peab olema aktiivne muutus. Kui me mässama ei hakka, siis ei juhtu midagi. Meedia ja noorte hipsterite kollektiivne mõju piirab praegu vajalike vestluste pidamist poliitikas ja valitsuses."

RKAS-i juhatuse esimees Urmas Somelar esines eelmisel aastal sõnavõtuga, kus väitis, et üle 45-aastased inimesed ei ole võimelised enam isegi õppima. Westendorpi sõnul peaks ta tagasi kooli saatma. "Võin selle peale ainult käsi laiutada," tähendas ekspert. "Saadame talle minu raamatu. See on täiesti selge vanuseline ahistamine, millest me peame lahti saama."

Westendorpi sõnul pole vaja muretseda, et iibe languse tõttu ei ole meil tulevikus enam kedagi, kes meie eest hoolitseks. "Pigem muretsen selle pärast, et maailmas on liiga palju inimesi ja loodusressursid saavad otsa," rääkis ta. "Me saame oma hooldusprobleemid ka muud moodi lahendatud. Lapsi peab saama vaid siis, kui sa neid väga tahad, mitte endale tulevaste hooldajate kasvatamiseks või ühiskonna taastootmiseks. Pealegi on see ka väga kulukas."

 

Kõrgem iga paneb mehi vähem lollusi tegema

"Alfaisased lõpetavad vanas eas üksteise tapmise ja hakkavad vähem jooma," ütles Westendorp.

Põhjus, miks mehed elavad naistest vähem, on see, et nad võtavad rohkem riske, kuid päris põhjust ei tea Westendorpi kinnitusel keegi. "Usun, et tulevikus hakkab see tendents vähenema," rääkis ta. "Naiste ja meeste oodatav eluiga läheneb teineteisele. Alfaisased lõpetavad üksteise tapmise, hakkavad vähem jooma. Vanas eas vähenevad erinevused sugude vahel."

Laadimine...Laadimine...