Eesti 100. sünnipäev toob lavale Liisi Koiksoni ning ETV lastekoori

Eesti 100. sünnipäeva üritused tulevad detsembris rahvajuttude ja Tormise viiside, spordiraamatu ning mitme kodumaise mängufilmiga.

Pilt: Scanpix
Kultuur Eesti

Eesti 100. sünnipäev toob lavale Liisi Koiksoni ning ETV lastekoori

Kai Maran

Eesti 100. sünnipäeva üritused tulevad detsembris rahvajuttude ja Tormise viiside, spordiraamatu ning mitme kodumaise mängufilmiga.

4. detsembril on Estonia kontserdisaalis kavas jõuluaja mängud-laulud. Rahvalikud jutud ja Tormise viisid põimuvad imeliseks etenduseks "Vanavanemate jõulud". Solist on Liisi Koikson, kaasa teevad ETV laste- ja mudilaskoor ja Otsa muusikakooli õpilased. Dirigent on Aarne Saluveer ja muinasjuttu vestab Piret Päär, pileteid saab Piletimaailmast.

Erilise kujundusega medalid

Praeguseks on organisatsioonide, ühenduste ja eraisikute algatused toonud juubeliaasta programmi juba üle tuhande sündmuse ja poole tuhande kingituse. "Kui me juubeliüritusi kavandama hakkasime, sai paar asja kohe alguses selgeks," rääkis EV100 toimkonna juht Jaanus Rohumaa. "Esitest, et seda pidu ei korralda üks-kaks või 20-30 inimest. Ainus võimalus, kuidas teha kõike nii, et pidu tõesti korda läheks, on see, kui seda korraldab kogu rahvas. Kingitus on kõik see, mis Eesti elu paremaks teeb ja tänu millele on meil siin parem elada. Kõik, mis paneb meid end paremini tundma, ongi teretulnud!"

"Kõik Eesti meistrivõistlused on sünnipäeva tähistamisse kaasatud sel viisil, et järgmisel aastal riputatakse Eesti meistritele kaela ühtse kujundusega EV100 medal," ütles aastapäevaprogrammi juht Maarja-Liisa Soe. "Kui muidu on kõigil alaliikidel medalid eri kujundusega, siis sünnipäeva puhul kehtib ühtne lähenemine. Medalid on välja valitud konkursi korras."

Soe sõnul esitab juubeliaasta sõna otseses mõttes väljakutse kõigile Eesti inimestele. "Väljakutse kõigile eestlastele on liikuda," sõnas Soe. "See on liikuda juubeliaastal vähemalt sajal korral. Mis saab olla parem kingitus kui terve ja rõõmus inimene!"

Liikumisharrastuse sündmusi on plaanitud juba 1300.

Spordiselts Põhjakotkas tutvustab 4. detsembril Õpetajate majas vastilmunud mahukat spordiraamatut. 520-leheküljelise "Eesti Dünamo ajalugu: 1. raamat" autor Henno Linn kirjeldab faktide ja emotsionaalsete meenutuste kaudu kapitalistlikult isemajandanud spordiühingu Dünamo sportlasi, treenereid ja spordijuhte. Raamatu eessõna on kirjutanud Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, kes oli Nõukogude Eesti miilitsate mitmevõistluse viimane Eesti meister. Järgmisel aastal tähistavad Eesti spordiorganisatsioonid Eesti 100. sünnipäeva ühiselt.

Soome kingitus

Et oma 100. sünnipäeva tähistab ka Soome, jõuab detsembris meie kinodesse põhjanaabrite kirjaniku Antti Tuuri samanimelise menuromaani järgi ja täielikult Eestis filmitud mängufilm "Igitee". Aluseks on tõestisündinud lood soomlastest, kes kodumaas pettununa läksid otsima paremat elu Ameerika Ühendriikidesse, mis aga seda ei suutnud pakkuda, ja hiljem Nõukogude Liitu. Filmi Eesti-poolne tootja oli Taska Film, mille produtsendil Kristian Taskal on looga isiklik seos. "Minu vanaema kohtas Siberisse väljasaadetuna Rootsist pärit peret, kes olid asunud vabatahtlikult Nõukogude Liitu," rääkis Taska. "Nii vägivallaga saadetud kui ka ideaalidega meelitatud inimesed jõudsid lõpuks samadesse raskustesse."

"Seltsimees laps" esilinastub märtsis

Suuremahulise filmi võttepaikadeks on näiteks Sillamäe, Haapsalu, Haljala, Jõhvi, Kunda ja Läsna. Kaasa teevad Skandinaavia, Eesti ja Soome näitlejad Sidse Babett Knudsen, Hendrik Toompere, Sampo Sarkola, Tommi Korpela ja teised. Filmi tootis MRP Matila Röhr Productions. "Igitee" jäi viimaseks filmiks Eesti teatri- ja filmilegendile Lembit Ulfsakile.

EV 100 juubeliprogrammi raames on Soe sõnul valmimas mitu uut omamaist mängufilmi. "Esimene neist, "Seltsimees laps" esilinastub märtsis," lausus Soe. "Juba käivad võtted meie teledraamasarja "Pank" jaoks, mis tuleb ETV ekraanile järgmise aasta oktoobris."

"Oluline on see, et programm jääb avatuks ja sellega saab liituda juubeliperioodi lõpuni," mainis Rohumaa, kelle sõnul saab oma kingituse teha kogu juubelikava vältel kuni 2020. aasta veebruarini.

 

Kenotaaf üheksale riigivanemale

• 1917. aasta juulis kokku tulnud demokraatlikult valitud ajutine maanõukogu ehk Maapäev kuulutas end 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis, ka seda kuupäeva võib pidada Eesti omariikluse sünnipäevaks.

• Tänavu 28. novembril pühitseti Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf ehk hauatähis üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. President Konstantin Pätsi rahula kõrvale rajatud kenotaafi said Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.

Laadimine...Laadimine...