EESTI FIRMA JUHID: Oleme valmis kohe oma koroonavaktsiini tootma, kui selleks loa saame

"Ma ei saa aru inimestest, kes on algatanud oma laste kaitseks vaktsiinidevastase kampaania. See on suurim lollus!" põrutab koroonaviiruse vastast testi ja vaktsiini välja töötava Eesti firma Icosagen juhataja Mart Ustav. "Kes omal ajal pärast  lastehalvatust ellu jäi, ei ole elu lõpuni enam teistega ühtmoodi  tugev. Kui vaktsiine poleks, ründaksid meid rasked taudid, mille oleme juba unustanud, aga mis on vähemalt sama ohtlikud või ohtlikumad kui Covid-19."

Pilt: Scanpix
Tervis Eesti

EESTI FIRMA JUHID: Oleme valmis kohe oma koroonavaktsiini tootma, kui selleks loa saame (2)

Ivo Karlep

"Ma ei saa aru inimestest, kes on algatanud oma laste kaitseks vaktsiinidevastase kampaania. See on suurim lollus!" põrutab koroonaviiruse vastast testi ja vaktsiini välja töötava Eesti firma Icosagen juhataja Mart Ustav. "Kes omal ajal pärast  lastehalvatust ellu jäi, ei ole elu lõpuni enam teistega ühtmoodi  tugev. Kui vaktsiine poleks, ründaksid meid rasked taudid, mille oleme juba unustanud, aga mis on vähemalt sama ohtlikud või ohtlikumad kui Covid-19."

Icosagen annab koroonaviiruse seljatamiseks oma panuse. Pealinnale rääkis oma tööst lisaks Ustavile ettevõtte arendusosakonna juhataja Andres Männik.


Alustasite vaktsiini loomisega juba jaanuaris, kui oht tundus alles kaugel olevat. Kui kaugele olete vaktsiini arendamisel jõudnud?


Ustav (pildil): Põhimõtteliselt oleme valmis kohe tootma hakkama, kui asjakohased load tulevad. See tähendab aga veel palju katseid ja bürokraatiatki. Need asjad ei käi ravimimaailmas paari nädalaga. Üks asi on vaktsiin välja arendada – mis ongi juba tehtud –, aga teine asi teha kõik katsed, mis kinnitavad selle kõlblikkust vaktsiinina.


Männik (pildil): Ega praegu mingit tähtaega küll öelda ei oska. Hea, kui tuleva aasta alguses võiksime vaktsiini tootmise käivitada. Millal  see Eestis kasutusel tuleb, seda kahjuks meie ise ei otsusta. Selle kohta ütlevad lõpliku sõna meie riiklikud asutused.


Mille kallal te praegu veel töötate?


Ustav:  Enne kui õnnestub välja töötada vaktsiin, oleks hea teha kindlaks inimesed, kes on juba haiguse kergel kujul läbi põdenud, ilma et nad seda ise teaks, kellel on organismis need viiruse vastased kehad, mis on võimelised viiruse hävitama. See oleks kiirtest, mis võimaldaks määrata kaitsekehade olemasolu inimese organismis. Ja Icosagenil ongi õnnestunud toota ja puhastada esimesed SARS-CoV-2 N-valgud ehk nukleokapsiidi valgud, mida saab ka kasutada viirusevastaste antikehade määramiseks. Edasiste sammudena kasutatakse neid viirusevalke diagnostiliste testide arendamiseks ja loomade immuniseerimiseks, et arendada välja niisugused antigeeni määramise testid. Muidugi soovime olla valmis vaktsiini tootmiseks. See aga on pikem töö ja kogu vaktsiini me ise võimelised tegema ei ole. Kuid me peame aru saama, kuidas see vaktsiin toimib.


Milliste haiguste vastu te lisaks koroonaviirusele antikehasid toodate?


Männik: Meie firma arendab antikehasid, millel on potentsiaalne ravitoime ehk mis on uute bioloogiliste ravimite kandidaadid. Niisugused bioloogilised ravimid aitavad mitmete viirushaiguste ja ka vähi puhul. Diagnostiliste reaktiivide – antigeenide, antikehadeja reaalselt kasutatavate testsüsteemide – arendamiseks ning tootmiseks on meil olemas oskused, kogemused ja tootmisvõimsused. Uue arendustena on värskelt valmis saanud ka antikehad infarkti või sepsise diagnoosimiseks. Nüüd aga oleme jah keskendunud uue koroonaviiruse vastu võitlemisele. Icosageni arendusosakond on paika pannud detailse arenduskava ning alustanud viirusvalkude tootmist, mis on aluseks edasistele arendustele. Iga pahalane vajab erilisi antikehasid, mis blokeeriksid kahjustatud rakke. Püüame luua neid antikehasid. Ühtlasi oleme nüüd hakanud otsima neid reagente, mis aitaksid verest leida viiruse valke ja neid sisaldavaid komponente. Nii saab hakata inimesi testima.


Mis teeb selle uue levima hakanud koroonaviiruse eriliseks?


Ustav: Koroonaviirusi tunneb inimkond juba ammu, kõik nad põhjustavad niinimetatud külmetushaigusi. Oli SARS, oli MERS.  Aga nüüd valla pääsenud variant on osutunud väga agressiivseks. Ta levib väga jõuliselt ja kuna me tema kohta eriti palju veel ei tea, siis on raske teda ka päriselt mõista. Igal juhul viitab kiire levik sellele, et ta levib ka õhu kaudu.


Männik: Viiruse kogus haige ninaneelus on väidetavalt suhteliselt suur, mis soodustab levikut.


Kuidas selle viiruse vastu edukalt võidelda?


Ustav: Esimene kaitsebarjäär on viiruse kiire tuvastamine ehk diagnostika. Selleks on vaja täpsemaid, spetsiifilistele küsimustele vastuseid andvaid ja tundlikumaid kiirteste, kui praegu kasutuses olevad testid. Neid me püüamegi nüüd välja töötada.


Järgmine asi on muidugi ravi. Viirusega nakatunud inimese immuunsüsteemi saab viirusevastases võitluses aidata, kasutades bioloogilisi ravimeid. Ja nendeks on viirusevastased antikehad, mis on ise pärit antud viirusnakkuse alistanud inimestelt või vaktsineeritud katseloomadelt. Nende loomisega me samuti tegeleme.


Kolmas tõhus kaitsebarjäär on muidugi vaktsiin. Paljuräägitud,  ühiskonda kaitsva karjaimmuunsuse tekitamiseks on ohutuim viis inimeste vaktsineerimine haigustekitaja vastu, mitte nende kõikide nakatumine ohtliku viirusega.


Männik: Meie näeme oma ülesandena just diagnostikumide ja ravimite arendamist ja tootmist. Me oleme nö tööriistade loojad selles üldises võitluses. Meie arendatavad testid erineksid praegu kasutusel olevatest testidest selle poolest, et nad tuvastaksid viirust valgu tasemel. Seda sorti testid saab kohaldada ka kiirtestideks ja nad peaksid olema kvaliteetsed.


Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peaks paari kuu pärast juba meie testid kasutusel olema. Kusjuures tulevad ka testid, mis näitavad, kas inimene on juba viiruse läbi põdenud, kas tal on organismis viirusevastased antikehad. Kaitsva immuunvastuse olemasolul ja aktiivse viirusnakkuse puudumisel võiks haiguse läbi põdenud inimene vabalt minna avalikku ellu, kartmata ise nakatuda või teisi nakatada. Kui leitakse viiruse vastane vaktsiin, on Icosagen valmistunud ka selleks, et hakata sellist vaktsiini tootma.


Kuidas vaktsiini väljatöötamine käib?


Ustav: Enne kui rääkida konkreetsest vaktsiinist, tahaksin ma natuke üldse vaktsineerimisest rääkida. Vaktsiinid on muutnud inimkonna elu väga põhimõtteliselt. Kui vaktsiine poleks, ründaksid meid järjest mitmed rasked taudid, mille me oleme inimkonnana juba unustanud. Enamikku raskeid pandeemiaid meie maailmas ei esine, sest meil on vaktsiinid. Kõiki neid haigusi polegi mõtet siinkohal üles lugeda, aga nad on vähemalt sama ohtlikud, mõned palju ohtlikumad kui Covid-19. Mõtleme kas või sellele, et kes pärast lastehalvatust ei surnud, jäi ellu, see ei ole elu lõpuni enam nii tugev ja elujõuline kui need, kes seda haigust kunagi põdenud pole. Seepärast ei saa ma aru nendest inimestest, kes on algatanud nii-öelda oma laste kaitseks vaktsiinidevastase kampaania. See on suurim lollus!


Meie siin oma firmas jätkame antikehade tootmist, mis neutraliseerivad viirust. Me saame pakkuda lahendust, milline see Covidi vastane vaktsiin peaks olema. Meil on juba sellest olemas täielik ettekujutus. Kuid sellest üksi on vähe. Selleks, et vaktsiin jõuaks tavameditsiini, peab ta läbima rea katsetusi. Alguses loomadel, mida me siin Tartus ka teha saame, aga seejärel inimestel. Ja seda võimekust meil paraku ei ole. Nii et me peame töötama ikka käsikäes oma välismaiste kolleegidega. Ja meil on õnneks neid koostöösidemeid pajudes maades. Meil pole Eestis teadlasi, kes oleksid võimelised läbi viima kõiki vajalikke katsetusi.


Männk: Vaktsiinikandidaatide arendus toimubki meil seetõttu  koostöös partneritega. Mõningaid loomakatseid ja kliinilisi katseid on võimalik Tartu Ülikoolis teha, aga kõike me kahjuks ise teha ei saa. Pole vastavaid laboreid ja võimalusi.


Ustav: Tahan lisada, et see pole meid seganud. Muidugi vajaksime ka paljuräägitud kolmanda taseme laborit, kus saaks katseid teha elus viirusega. Ilmselt ülearust pakkumist sellele vaktsiinile ei ole. Kuna vaktsiini tootmisesse jõudmine võtab aega, siis võib juhtuda,  et viirus kaob enne, kui vaktsiin turule jõuab. See oleks meile ja kõigile, kes on vaeva näinud, muidugi suur löök. Kogu see töö on ju väga kallis ja kui seda enam vaja pole, siis me majanduslikult  pole kõige paremini toiminud. Kardan kõige rohkem seda, et kui viirus kaob, siis hakkab levima selline "Jaak, kurat, jalad põhjas"  suhtumine ja vaktsiini vajadus unustatakse. Tahan siiski meelde tuletada, et ega see viirus kuhugi ei kao, ta tuleb tagasi. Seepärast peab meil olema ka järgmiseks võitluseks valmis vaktsiin või oskused seda toota. Kui majanduslikult ei saa seda teha, siis võiks riik siinkohal appi tulla.


Ainuüksi arenenud riikides on tööd teadaolevalt vähemasti 50 projekti, et leida ravi või vaktsiin. Miks on oluline, et ka Eesti selles kaasa lööb? Kas pole mõttekas seda valmides lihtsalt sisse osta?


Ustav: Aga vaadake, mis on juhtunud! Kui häda käes, siis hakkab iga riik tekki enda peale sikutama. Terved partiid ostetakse üles, ei mingit solidaarsust. Ma olen kindel, et Eesti peab olema suuteline sellised probleemid ise ära lahendama, mitte jääma abitult ootama, kas keegi meie peale halastab. Kui sa suudad end ise aidata ja võib-olla ka teisi, siis saad ka ise mõneski asjas abi. Me ei ole mitte ainult ise tarbijad, vaid me oleme sel juhul protsessi osalised ja me pole ainult abi saajad, vaid anname ka ise abi. See on mõtlemise koht ka valitsusele. Kui meile tuleb riigilt tellimus, oleme valmis seda kohe täitma.


Kas vaktsiini loomiseks käib võidujooks? Äkki lõpuks saame hoopis 3-10 vaktsiini?


Ustav: Maailmas käib muidugi võidujooks mitte ainult firmade, vaid ka riikide vahel. Seepärast toetavad paljud riigid taolisi suuri tervishoiuprojekte, tellides neid asju oma riigi firmade käest. Mis siis selles halba on, kui ka Covid-19 jaoks saab olema mitu head vaktsiini? See haigus ei kao lõplikult kunagi, ainult vaktsiin aitab inimkonnal koos sellega edasi elada.


Kui kõrgeks hindate maailmas teiste väljatöötajatega võrreldes meie teadmisi ja šansse, et siin vaktsiin ka sünnib?


Ustav: Kahjuks on Eesti nii väike, et peale meie firma ma ei teagi kedagi, kes oleks võimeline seda vaktsiini tootma. Nagu ma juba enne ütlesin, sõltub kõik rahast. Me ei saa ka päris ehku peale hakata seda tootmist käivitama. Oleme kommertsalusel töötav erafirma, peame lootma tellimusele, lugema raha ja jääma ellu karmis konkurentsis.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...