Eesti koolide digitaristu on küsitluse kohaselt aegunud

Digitaristu Eesti koolides on aegunud, selgub projekti Creative Classroom raames läbi viidud kooliküsitlusest.

Haridus

Eesti koolide digitaristu on küsitluse kohaselt aegunud

Digitaristu Eesti koolides on aegunud, selgub projekti Creative Classroom raames läbi viidud kooliküsitlusest.

Haridustehnoloogi ja kooliuuendusprogrammi Samsung Digipööre koolitusjuhi Mart Laanpere sõnul ei ole koolide arvutiparkide uuendamine enamikele omavalitsustele taskukohane, mistõttu saab pidada ainuõigeks lahenduseks õpilaste personaalsete nutiseadmete kasutamist õppimiseks, teatas küsitluse läbiviija BNS-ile.

Laanpere sõnul on enamiku Eesti koolide arvutiparkides mittetoimivad operatsioonisüsteemid ja peaaegu pooltes koolides ei ole juhtmevaba interneti võrk piisavalt ulatuslik ja kiire, et katta kõigi õpilaste vajadusi nutiseadmete masskasutuse puhul.

"Suurel osal Eesti kooliarvutitest on endiselt kasutusel ebaturvaline Windows XP operatsioonisüsteem, mille toetamise lõpetas Microsoft selle aasta aprillis. Samuti ei ole ligikaudu pooltes Eesti koolides wifi-võrku, mis vastaks haridusstrateegias kavandatud digipöörde vajadustele," ütles Laanpere.

Projekti Creative Classroom raames läbi viidud küsitlusest selgub, et veidi rohkem kui pooltes Eesti põhikoolidest ja 40 protsendil Eesti gümnaasiumidest on kogu kooli kattev wifi-võrk. Samas on see üldjuhul rajatud kodukasutajatele mõeldud võrguseadmetele, mis ei suuda tagada terve klassitäie õpilaste samaaegset internetikasutust.

"Eesti esimese haridusstrateegia ja praegu käimasoleva projekti Samsung Digipööre peamise eesmärgi ehk õppetöös personaalsetele nutiseadmetele ülemineku jaoks on esmavajalik piisava ulatuse ja kiirusega wifi-võrk. Digipöördes osalevad koolid on selle eesmärgi täitmise juba ette võtnud - näiteks Valga Vene gümnaasium sai äsja kohalikult omavalitsuselt juubelikingiks kogu kooli katva uue põlvkonna wifi-võrgu, kiired traadita andmesidevõrgud rajati projekti jooksul omavalituste toel ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ja Pärnu Vanalinna Põhikoolis," kommenteeris Laanpere.

Laanpere sõnul on koolide arvutiparkide ja tarkvaralitsentside uuendamine maksumuse poolest paljudele omavalitsustele üle jõu käiv ülesanne ning uusi tehnoloogilisi võimalus arvesse võttes on mõistlikum kasutada õppetöös õpilaste endi personaalseid nutiseadmeid.

"Rohkem kui kolmveerandil õpilastest on nutitelefonid niigi olemas ning pooltel on kodus tahvelarvutid. Õpilased oskavad neid kasutada ning tegelikult ei jää ka Eesti õpetajad oskustelt õpilastele oluliselt alla," lisas Laanpere.

Kuigi mitme uuringu tulemuste alusel on Eesti koolides üks arvuti veidi vähem kui iga kümne õpilase kohta, näitavad Creative Classroomi küsitluse tulemused, et iga kaheteistkümne õpilase kohta on koolis saadaval üks arvuti või sülearvuti – kas arvutiklassis, raamatukogus või mõnes klassiruumis. Väiksemates Eesti koolides on see proportsioon veelgi väiksem.

Küsitluse tulemused näitavad, et tervelt 116 Eesti koolis ei ole kasutusel ühtegi sülearvutit ning 12 koolil on olemas vaid üks või kaks tahvelarvutit. Vaid ühel koolil 165 küsitlusele vastanu seas on rohkem kui 32 nüüdisaegset personaalset nutiseadet – see on Tartu Erakool, kes täitis käesoleva aasta septembriks haridusstrateegias sihiks seatud taseme: igal õpilasel ja õpetajal oma tahvelarvuti.

Haridusstrateegia järgi on aastaks 2020 enamik Eesti koole läinud üle personaalsete nutiseadmete kasutamisele õppetöös. Seda strateegiat rakendatakse aprillis alanud kooliuuendusprogrammis Samsung Digipööre, milles käesoleval aastal osaleb 48 õpetajat ja koolijuhti 8 koolist üle Eesti.

"Nutiseadmete kasutamine annab rohkem võimalusi ise õppevara luua, õpilasi loomeprotsessi kaasata, kergemaid kontrolltööde kontrollimise võimalusi õpetajatele jne. Nii suurt muutust koolikultuuris ei saa rakendada korraga kõigis koolides ja käsu korras – digipööre tuleb ellu viia koolide kaupa ja esialgu vaid nendest koolides, kus juhtkond, õpetajad ja lapsevanemad selleks valmis on," ütles Laanpere.

Küsitlusest selgus, et tehnoloogia rakendamist õppetöös takistavad peamiselt ebapiisav kooli infrastruktuur, ebapiisavad õpetajate oskused, ajasurve ja ebasobiv digitaalne õppevara.

Oktoobris Creative Classroomi projekti raames Eesti koolides läbi viidud küsitluse eesmärk oli välja selgitada Eesti koolide digitaristu olukord ning õpetajate oskused ja motivatsioon seda kasutada, samuti koolide valmisolek üleminekuks personaalsete nutiseadmete kasutamisele õppetöös.

Küsitlus viidi läbi küsitluskeskkonnas LimeSurvey ning 541 Eesti koolist saatis oma vastused kokku 165 kooli, enamik vastanutest olid koolide direktorid ja direktorite asetäitjad. Vastuste analüüs aitab Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskusel kohandada Samsungi Digipöörde projekti meeskonnakoolituse sisu koolide vajadustele, kuivõrd juba nelja kuu pärast valitakse välja järgmised 12 pilootkooli projektis osalema.

Aprillis ametlikult välja kuulutatud Samsung Digipööre on koolide digitulevikuks ettevalmistamise programm, mis on kooskõlas Eesti elukestva õppe strateegiaga ja on märkimisväärse tähtsusega kogu Eesti haridussüsteemi edendamisel.

Samsung Digipöörde all mõistetakse personaalsete nutiseadmete, nagu tahvel- ja sülearvutite või nutitelefonide laiapõhjalist ja igapäevast rakendamist erinevate õppeainete õppetöös. Tänavu osaleb programmis kaheksa pilootkooli, järgmisel aastal juba 12.

Laadimine...Laadimine...