Eesti naised sõidavad välismaale asendusemadelt lapsi saama

"Kas te oleksite emana nõus kandma oma tütre last? See ongi vastus, miks on surrogaatemadust vaja," ütles Elite erakliiniku juht Andrei Sõritsa. "Ühel on nina väike, teisel on kõrv väike, kolmandal on emakas väike – ja meditsiin on võimeline aitama kõiki neid inimesi. Ent poliitikud ei viitsi surrogaat-emaduse seadustamisega tegelda."

Pilt: Scanpix/doktor Andrei Sõritsa

Eesti naised sõidavad välismaale asendusemadelt lapsi saama (2)

Ragne Jõerand

"Kas te oleksite emana nõus kandma oma tütre last? See ongi vastus, miks on surrogaatemadust vaja," ütles Elite erakliiniku juht Andrei Sõritsa. "Ühel on nina väike, teisel on kõrv väike, kolmandal on emakas väike – ja meditsiin on võimeline aitama kõiki neid inimesi. Ent poliitikud ei viitsi surrogaat-emaduse seadustamisega tegelda."

Miks oleks surrogaatemadust üldse vaja, küsib ilmselt tavainimene. Sõritsa sõnul on vastus sellele lihtne. "Mõelge näiteks sellisele olukorrale: teil on olemas tütar, kel katkeb esimene rasedus ja tal võetakse tüsistuste pärast emakas ära. Aga samas on tal olemas munasarjad ja mees ja teie olete nõus oma tütre last kandma – kas te teeksite seda? See ongi vastus!"

Karistada saab meedikut

Küsimusele, miks on surrogaatemadus seniajani keelatud, on Sõritsa sõnul lihtne vastus. "Kuna surrogaatemadust vajavate inimest arv pole Eestis suur – ehk vaid 20-30 inimest –, siis keegi ei viitsi selle seadustamisega tegeleda. Poliitikutel tekib huvi midagi muuta alles siis, kui on väga suur huvigrupp, kes nende poolt hääletaks – siis on nad valmis seisma mõne idee eest. Kuna surrogaatemadust vajavate inimeste grupp on väga väike ja nad ei lähe loosungitega Toompeale, siis ongi nii: probleem on olemas, aga mitte keegi selle probleemiga ei viitsi tegeleda."

Ja nii ei jäägi osal Eesti naistel midagi muud üle, kui minna oma kauaoodatud beebit saama mõnda teise riiki, kus surrogaat-emadus on seaduslik. "Ma tean mitmeid naisi, kes on sellepärast Eestist lahkunud, et meie riigis pole surrogaatemadus lubatud," ütles MTÜ Oma Pere tegevjuht Sigrid Petoffer. "Põhiliselt lähevad nad Indiasse või Gruusiasse, kus saavad endale viimaks kaua-igatsetud lapse. Ajal, mil eestlaste arv aina väheneb, võiks surrogaatemadus olla Eestis lubatud."

Statistika andmetel peab Eestis pea 35 000 perekonda leppima sellega, et nad ei saa kunagi kogeda lapsevanemaks olemise rõõmu. "Paraku on surrogaatemadus meie ühiskonnas tabu ja sellel teemal ei taheta eriti rääkida," nentis Petoffer. "Samas ma leian, et kui need inimesed, keda see teema otseselt puudutab, loovad tugeva survegrupi, siis ei jää riigil muud üle, kui kaasa tulla."

Eesti seaduste järgi on legaalne asendusemadus Eestis keelatud. Asendusemaduse all mõistetakse seda, kui naine rasestub kavatsusega laps pärast sündi ära anda. Olenevalt viljastumise moodusest jagatakse asendusemadus kas täielikuks või osaliseks.

Täieliku asendusemaduse puhul kasutatakse nii surrogaadi emakat kui ka munarakku, osalise asendusemaduse puhul kasutatakse küll surrogaadi emakat, kuid sinna viiakse kas emaks saada sooviva naise või doonori munarakk. Ühine on mõlemal juhul fakt, et sünnitajaks on surrogaat. Ja kuna Eesti perekonnaseaduse § 83 järgi on lapse ema naine, kes on lapse sünnitanud, tekib küsimus, kes on siis õiguslikus mõistes naine, kes andis oma munaraku ja lasi endale lapse sünnitada. Vastus kõlab, et ei keegi.

Ja mis kõige kummalisem – kui keegi sellise protseduuri läbi teeb, ei saa Eesti kriminaalkoodeksi järgi karistada ei surrogaatema ega last soovivat naist, vaid hoopis meditsiinitöötajat, kes vastava protseduuri läbi viis. Nimelt kriminaliseerib Eesti karistusseadustik ühe naise munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise teisele naisele, kui on teada, et viimane kavatseb selle lapse pärast sündi ära anda.
Petoffer ütles, et veel üheks põhjuseks, miks on asendus-emadus Eestis seni veel nii reguleerimata valdkond, võib olla see, et eri ringkonnad pole jõudnud kokkuleppele, kas tegemist peaks olema "tasulise teenusega" või "tasuta heateoga", ja mitte keegi ei oska prognoosida, millised on sellise tegevuse tagajärjed pikemas perspektiivis.

Kuidas sai alguse Jeesus Kristuse elu?

"Alati jääb ju võimalus, et last saada sooviv pool võib mõjutada mittemateriaalselt kindlustatud noort inimest, öeldes talle: ma tagan sulle kõik ja teeme kokkuleppe, et sina sünnitad meile lapse. Teisalt võib lapse sünnitanud naine hakata terve elu meenutama lapse saanud perele "tänuvõlga" sünnitaja ees, mis samuti pole ju kuigi eetiline," rääkis Petoffer. "Minu meelest tuleks surrogaatemale tema lapseootus siiski kuidagi kompenseerida. On ju see naine sageli eemal oma tavapärasest elust ja tööst ja lapsekandmise aeg tuleks kokkuleppeliselt tasustada. Küll on aga täiesti tume maa, mida tähendab dekreetpuhkus surrogaatemale ja kas tal üldse on õigust seda kasutada."

Andrei Sõritsa sõnul tuleb surrogaatemaduse seadustamisel pöörata suurt tähelepanu sellele, kas see toimub ärilistel eesmärkidel või mitte. "Kommertssurrogaatsus tähendab seda, et näiteks Hollywoodi täht ei taha sünnitada, sest see rikub ta figuuri ja staar kaotab aega, ning siis seoses sellega ta maksab mõnele teisele naisele raha, et last saada – see on Ameerikas aktsepteeritav," selgitas Sõritsa. "Teine variant on see, kui on olema näidustusi: näiteks ema või õde või tädi kannab last ja see on peresisene asi."

Eesti kirikutegelased on väljendanud eitavat suhtumist surrogaatemadusse. "Kiriku poole peal ollakse seisukohal, et laps peaks siiski sündima mehe ja naise suhtest," lausus Petoffer. "Surrogaatemadus on nende jaoks välistatud ja lapse saamine ei tohi olla inimese põhiõigus. Samas, kui minna veidi filosoofiliseks, siis on alust küsida, et kuidas sai alguse Jeesus Kristuse elu? See ei saanud ju algust mehe ja naise suhetest."

Kehtib "vaikne kokkulepe"

Juba 26 aastat asendusperedega töötanud Petoffer avaldas veendumust, et sünnitamine ei tee veel naisest ema. "Pärisema on see, kes sind armastab ja üles kasvatab. See, kes annab lapsele elu, ei rahulda mõnikord ühtegi lapse vajadust. Samas on ka neid emasid vaja mõista, ju neil olid selliseks teoks omad põhjused."

2009. aastal analüüsis sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna spetsialist Signe Riisalo põhjalikult surrogaat-emadusega seotud temaatikat Eestis ning jagas oma analüüsi tulemusi nii õiguskantsleri kui ka justiits- ja siseministeeriumiga, kuna teemas on palju õiguslikke aspekte, mis vajavad reguleerimist.

"Meie oleme teinud ettepanekud, kuidas olukorda näeme, edasi oleks tarvis ametnike või poliitikute seisukohta, et siis otsustada, kas teemaga minnakse edasi või mitte. Praegu on vaikimisi asjaga seotud kolm ministeeriumi otsustanud selle teemaga mitte edasi minna," selgitas Riisalo. "On ülioluline, et enne surrogaatemaduse teemaga edasiminekut tekiks ühiskonnas avatud debatt."

-----------------------------------
India kavatseb asendusemaduse välismaalastele keelata

Seni on paljud jõukad välismaalased saanud lapsevanemateks just tänu India asendusemadele, nüüd aga plaanib India valitsus selle aina kasvava äri lõpetada.

Plaani kohaselt on asendusemadus edaspidi lubatud vaid India peredele, kirjutas BBC. India on seni tuntud kui sünnitusinkubaator, kus paljud võõrsilt pärit viljatud paarid maksavad naistele, et need kannaksid nende loodet ja sünnitaksid lapse. Sünnitusäri on seni olnud reguleerimata, kuid septembris andis India ülemkohus valitsusele reeglite paikapanemiseks ülesande. Valitsus teatas, et lubab asendusemadust vaid kohalikele paaridele ning "emaka üürimist" välismaalastele ei lubata.

India teenib tänu asendusemadusele u miljon dollarit aastas. Moodne meditsiinitehnoloogia, madal hind ja puudulik regulatsioon on seni seda äri soodustanud. Paljud India naised nõustuvad asendusemadusega just vaesuse tõttu.

Ka Eestis tegutsevad arstid ja ettevõtjad, kes pakuvad asendus-emadust ja kunstlikku viljastamist Delhis.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...