Eesti Panga president Müller: kriisi ajal tulebki laenu võtta

"Täiest mõistetav on, et kui majandus on järsult kukkunud, võtab riik laenu. Siiski - meie arvates tuleks kahe aasta pärast, kui majandus taastub, täiendava riigipoolse kulutamise lõpetada. Kümmet miljardit laenuraha ei lähe meile tarvis, aga paar miljardit muidugi kulub," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Pilt: Mats Õun
Majandus Eesti

Eesti Panga president Müller: kriisi ajal tulebki laenu võtta

Enn Tosso

"Täiest mõistetav on, et kui majandus on järsult kukkunud, võtab riik laenu. Siiski - meie arvates tuleks kahe aasta pärast, kui majandus taastub, täiendava riigipoolse kulutamise lõpetada. Kümmet miljardit laenuraha ei lähe meile tarvis, aga paar miljardit muidugi kulub," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Rääkides koroonaviirusest tulevast majanduskriisist, sõnas ta, et ühel hetkel võib olla raske kõigis majandusharudes ja riikides ning rahapoliitika abil tuleb siis tuge pakkuda. Müller selgitas, et tavaolukorras võib ühtlane intressimäär tunduda ühtedele riikidele liiga kõrge ja teistele jälle madal.

Müller märkis, et kui inflatsioon on liiga madal, siis ei saa Euroopa rahapoliitika sihtida kõiki riike, sest siis tekib mõnel pool hoopis deflatsioon. See tähendab siis, et raha kallineb.

"Iga valitsus peab käituma kooskõlas oma riigi olukorraga, ent seejuures kaasama ka rahapoliitika toe. Eestile sobiks eelarvepoliitika ja rahapoliitika tasakaal," ütles ta.

Siin ongi tema sõnul Eesti Panga nähtavus majanduse ja ühiskonna teemadel arutledes oluline. "Me ei anna valitsusele nõu kabinetivaikuses, vaid hea meelega kommenteerime laiemalt ning anname kasulikku infot ka ettevõtetele," sõnas ta.

Eesti Pank teeb oma otsused sõltumatult

Müller rõhutas, et Eesti Pank kui institutsioon on seaduse järgi sõltumatu oma otsustes, mis puudutavad rahapoliitikat; samuti ollakse sõltumatu valitsusest. "See tähendab aga ka seda, et tuleb ennast ise ära majandada, seega investeeritakse valitsuste võlakirjadesse, aga ka aktsiatesse," sõnas ta.

Sõltumatus ei tähenda küll koostöö puudumist. Müller osutas, et neil on väga lähedane koostöö riigikogu rahanduskomisjoniga. Samuti on keskpanga presidendil kohustus käia rahanduskomisjoni ees aastas korra aru andmas.

Müller osutas ka sellele, et eelarve nõukogu on sõltumatu, mis annab hinnangu riigi rahanduspoliitikale. "Oleme Euroopa keskpanga üks aktsionäre," ütles ta. "Seega oleme ka meie järjest rohkem seotud kliimamuutuste teemaga ning küsimus on selles, kas peaksime oma investeerimisel sellega arvestama. Vähim, mis me teha saame – tuleb vaadata, et endal asjad oleks korras."

"Kui rahanduse teemasid käsitletakse, siis ütleme oma seisukoha välja. Kui tehakse olulisi majandusotsuseid, ütleme jälle oma seisukoha välja ja panustame diskussiooni," selgitas keskpanga juht oma strateegiat.

Müller möönis, et keskpangal pole lihtne inflatsiooni vältida, kuid eesmärk on hinnatõusu vältimine ja raha väärtuse säilimine. Siin tõi ta välja ohu langeda teise äärmusesse - kriisi tingimustes on hinnad langenud ning oleme jõudnud deflatsiooni tingimustesse. "Nafta hind pole keskpanga kontrolli all ja internetikaubandus surub hindu alla," muretses ta.

Müller meenutas, et kevadel, koroona kriisi alguses puhkes finantsturgudel ärevus ja Euroopa keskpank toetas turge ja pakuti pankadele laenu ja emiteeriti võlakirju. "Sellega suunati majandusse raha ning see tõi intressimäärad jälle alla," ütles ta.

Seega on Mülleri selgituse järgi keskpanga käes justkui tööriistakast: intressimäärad ja laenutagatise reeglite leevendamine.

Meil on Euroopa väikseim keskpank

Müller tõi uhkusega välja, et Eesti Pank on Euroopa Liidu kõige väiksem keskpank oma paari saja töötajaga – mis on efektiivsuse tõend. Ta tõi võrdluse, et Saksamaa keskpangal on ametis kümme tuhat töötajat. Loomulikult on Mülleri sõnul Eesti Pangal mõnevõrra vähem funktsioone ning riigi väiksuse tõttu on näiteks sularaharinglust võimalik korraldada ühe kontoriga.

Rääkides Eesti Panga töötajatest, siis nende keskmine vanus kasvab. "See tähendab, et meil on piisavalt põnev töö. Kuid siiski võtame ka juurde noori, otse ülikoolist," märkis ta.

Ta peatus ka statistikal: 229 töötajast 89 protsenti on kõrgharidusega; see muidugi tähendab, et kõik eksperdid on kõrgharidusega, paljud ka doktorikraadiga.

"Seega, meie tegevusel on kaalu ning soovime olla suurim kompetentsikeskus oma valdkonnas," ütles ta.

 

 

 

Laadimine...Laadimine...