Eesti Panga president Müller: kriisi surve riigieelarvele püsib ka järgnevatel aastatel

"Valitsuse senised kriisimeetmed on aidanud alles hoida töökohti ja leevendanud töötuse kasvu. Ettevõtted on saanud palgahüvitist juba 120 000 töötaja ehk iga viienda Eesti töötaja eest. Ilma riigi toeta oleks tööpuudus kasvanud hüppeliselt," ütles Eesti Panga president Madis Müller teisipäevasel riigikogu istungil oma ettekandes.

Pilt: Mats Õun
Eesti

Eesti Panga president Müller: kriisi surve riigieelarvele püsib ka järgnevatel aastatel (1)

Toimetaja: Toomas Raag

"Valitsuse senised kriisimeetmed on aidanud alles hoida töökohti ja leevendanud töötuse kasvu. Ettevõtted on saanud palgahüvitist juba 120 000 töötaja ehk iga viienda Eesti töötaja eest. Ilma riigi toeta oleks tööpuudus kasvanud hüppeliselt," ütles Eesti Panga president Madis Müller teisipäevasel riigikogu istungil oma ettekandes.

Mülleri sõnul kahanevad kriisi tõttu maksutulud ja kasvavad kulutused sotsiaalhoolekandele ning senisest suurem surve riigieelarvele võib püsida ka eelolevatel aastatel. 

Müller tõi välja, et keskpank hindas piirangute kestuse mõju majandusele kahe stsenaariumi kaudu. Kui piirangud oleks kehtinud maikuu alguseni, tähendanuks see majandusele 2020. aastaks umbes 6-protsendist langust. Seevastu augusti alguseni kehtinud piirangute puhul oleks majanduslanguseks kujunenud 14 protsenti.

"Ehkki piiranguid on praeguseks oluliselt leevendatud, mõjutavad need ka praegu majandustegevust ning inimesed on suuremaid oste planeerides tõenäoliselt veel mõne aja jooksul ettevaatlikud. Kuna Eesti majandus on suunatud ekspordile, siis sõltub siinse majanduse taastumine suuresti meie peamistel sihtturgudel toimuvast," märkis Eesti Panga president.

Mülleri sõnul on Eesti praegune olukord võrreldes 2008.-2009. aastate kriisiga parem, sest majanduses ei ole suuri tasakaalustamatusi ja nii majandus tervikuna kui ka finantssektor on tugevas seisus. Tema hinnangul ei saa ka välistada, et sügav üleilmne majanduslangus osutub ajutiseks ning selle aasta teisest poolest võib piirangute leevenemisel riigiti näha kiiret taastumist.

Kriisist väljumisel tasub olla valivam 

Lähiajal on Eesti Panga tähelepanu Mülleri sõnul eelkõige sellel, kuidas toetada majanduse kriisijärgset taastumist, seda nii osaledes rahapoliitika kujundamisel euroala jaoks, kui ka mõeldes kaasa Eesti majanduspoliitilistes valikutes.

"Oleme jõudmas kriisi etappi, kus tuleb teha järjest keerulisemaid valikuid selle kohta, keda ja millisel moel riiklikult toetada. Kui koroonakriisi saabudes oli mõistlik tagada esmane tugi kõigile ettevõtetele ja inimestele, kes ootamatult kaotasid suure osa sissetulekutest, siis kriisist väljumisel tasub olla valivam ja riigi tuge täpsemini sihtida," nentis keskpanga president.

Ta lisas, et kõigi ettevõtete ühetaoline toetamine muutub esiteks maksumaksjale liialt kalliks ja teiseks võib olla majandusele pikas perspektiivis lausa kahjulik, töötades vastu majanduse kohandumisele uute tingimustega. 

Müller rääkis, et tõenäoliselt on veelgi olulisemaks muutumas majanduse digitaliseerimine, mistõttu võiks kaaluda ulatuslikumat hästi sihitud tuge Eesti mahajäämuse ületamiseks tööstuse digitaliseerimisel. "Kriisijärgne aeg võib Eesti tootmisettevõtetele pakkuda ka uusi võimalusi, kuna globaalsed tarneahelad saavad olema muutumises ja me peame oleme valmis sellest võimalusest kinni hakkama. Samuti tasub panustada sellesse, et kvaliteetne andmeside ulatuks igasse Eesti nurka," lausus ta.

Samuti tõi Müller välja, et senisest enam tuleks toetada inimeste ümberõpet, sest tööpuudus kasvab ja majanduses vajalikud töökohad muutuvad. "Olgu ka öeldud, et kui palgatoetused kestavad liiga kaua, siis võime pikendada maksumaksja rahaga nende ettevõtete tegevust, kes muutunud oludes ei ole elujõulised. Mõistlikum oleks pakkuda inimestele sotsiaaltoetusi käsikäes ümberõppega ja anda võimalus uute töökohtade tekkeks," lisas ta.

Suurettevõttele raha laenamisega kaasneb oluline risk

Veel märkis keskpanga president, et ulatuslikumaid investeerimisprojekte käivitades tuleb mõelda, kas need toetavad ka kliimaeesmärke, mida Eesti riik on juba võtnud ja mille saavutamine nõuab olulist panust nii riigilt kui ka erasektorilt.

Müller juhtis tähelepanu ka sellele, et just suurematele ettevõtetele kas laenude või käenduste kaudu riigi tuge pakkudes oleks tark võtta arvesse turuosaliste hinnanguid sellele, kas konkreetne ettevõte ja ärimudel on ka tulevikus konkurentsivõimeline. "Kredexi või MES-i kaudu tasub pakkuda käendusi, eelkõige osalisi käendusi, ja mitte niivõrd otselaene ettevõtetele," ütles ta.

Ta lisas, et Kredexi ja MES-i pakutud laenude tingimused ei peagi olema väga soodsad, sest need peaksid olema mõeldud nii-öelda viimase võimalusena ettevõtetele, kes pangast laenu ei saa. Samas käenduste puhul peaks tema sõnul tingimused sättima selliseks, et pankadel neid ka tegelikult mõistlik kasutada on.

Mülleri hinnangul oleks vähemalt suuremate ettevõtete toetamisel parem, kui riigipoolse rahalise toe eelduseks oleks ka omanike või uute investorite samaaegne täiendav panustamine. Samuti peaks riik tema sõnul ka strateegiliste sektorite ja ettevõtete puhul lähtuma eesmärgist, et toetatakse üksnes strateegiliselt olulise äri jätkamist, mitte konkreetsete ettevõtete seniseid omanikke.

"Keerulises olukorras suurettevõttele raha laenamisega kaasneb oluline risk. Maksumaksjal on õige oodata selle eest õiglast hüvitist, sest vastasel juhul läheb toetus sisuliselt ettevõtte senistele omanikele. Seega võiks riik ka suurematele ettevõtetele mitte lihtsalt soodsat laenu anda, vaid seejuures nõuda näiteks õigust omandada kokkulepitud tingimustel ettevõttes osalus," nentis Müller.

Müller: kriisist väljumine tuleb ebaühtlane 

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul oli kriisi sisenemine sünkroonne, ent väljumine tuleb ebaühtlane nii sektorite kui ka riikide lõikes.

Keskpanga president rääkis oma ettekandes, et juba esimeses kvartalis tõid karantiinimeetmed euroalale kvartalivõrdluses kaasa ligi 4-protsendise majanduslanguse ning teises kvartalis kujuneb langus ilmselt veelgi kiiremaks.

"Kõik prognoosid sõltuvad sellest, milliseks kujuneb tervishoiuolukord aasta teisel poolel. Kui viiruse ohjeldamiseks ei ole tarvis rakendada uusi karantiinimeetmeid ning kriisi mõjude leevendamiseks tehtu osutub tõhusaks, siis võib majandus taas käivituda teisel poolaastal ka üsna kiiresti. Kuid see ei ole piisav, et jõuda aasta lõpuks tagasi tasemetele, kus me olime enne piirangute kehtestamist," rääkis Müller.

Keskpanga presidendi hinnangul võivad inimesed veel pikalt ettevaatlikud olla ja kaaluda oma kulutuste edasilükkamist. Samuti võib eeldada välisnõudluse vähenemist riikidest, kus viiruse levik on olnud ulatuslikum ja mõju seega suurem. "Kõik prognoosid on paraku praegu spekulatiivsed, aga ka tõenäoliselt jõuab euroala kogutoodang tagasi pandeemiaeelsele tasemele alles 2022. aastaks," lisas ta.

Mõju inflatsioonile on Mülleri sõnul keeruline hinnata. "Viirusega võitlemise meetmed ei vähenda majanduses mitte ainult nõudlust, vaid ka pakkumist. Nõrga majandusolukorraga kaasneb tõenäoliselt veelgi aeglasem hinnatõus. Samas võivad näiteks probleemid tarneahelatega tuua kaasa ka vähemalt ajutiselt mõnede kaupade kallinemise," nentis ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...