Eesti Pank hoiatab: kõige mustema stsenaariumi järgi võib aasta lõpuks jääda töötuks 100 000 inimest

"Stsenaarium, mille me läbi mängisime, näitab karmi pilti – aasta lõpuks võib töötus kasvada 18 protsendini, mis tähendab sada tuhat töötut," hoiatas Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. 

Pilt: Dmitri Povilaitis

Eesti Pank hoiatab: kõige mustema stsenaariumi järgi võib aasta lõpuks jääda töötuks 100 000 inimest (1)

Enn Tosso

"Stsenaarium, mille me läbi mängisime, näitab karmi pilti – aasta lõpuks võib töötus kasvada 18 protsendini, mis tähendab sada tuhat töötut," hoiatas Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. 

Eesti Panga ökonomistid Raido Kraavik ja Taavi Raudsaar selgitavad koroonaviirusest tingitud kriisi mõjusid Eesti finantssektorile.

Finantssüsteemi stabiilsuse toimimisele kaasa aitamiseks koostab Eesti Pank kaks korda aastas sellest ülevaate. "Mõistlikud projektid peaksid saama laenu mõistlikel tingimustel ka kriisisituatsioonis," sõnas Kraavik. See ongi tema sõnutsi Eesti Panga üks roll, et pangandussektor tuleks paremini toime ning väldib liigsete riskide kuhjumist.

Finantssüsteem lähtub reaalmajandusest ning finantssüsteemi kahjud võivad võimendada mõju reaalmajandusele.

Ettevõtete finantstervis on üldiselt hea

"Kuidas Eesti ettevõtted ja majandused suudavad laenumakseid teha?" tõi Raudsaar välja olulise küsimuse. Ta tõi välja, et ettevõtete võlakoormus on langenud ning samal ajal sularaha ning hoiused on kiiresti kasvanud. "Loomulikult pole kõigil ettevõtetel seis nii hea, ent üldine seis on parem, kui eelmise kriisi eel."

Majapidamisi vaadates tõi ta välja, et inimesed maksavad oluliselt vähem intressi, kui kaksteist aastat tagasi – vahe on kuni viiskümmend miljonit iga kuu. Sellele aitab kaasa madal euribor, mis aitab kriisist välja tulla.

"Kriis on juba kohal. Kõige rohkem said pihta teenindusvaldkonna ettevõtted – restoranid, reisibürood ning meelelahutusettevõtted," sõnas ta. Raudsaar osutas siinjuures, et neile sektoritesse pole palju raha laenatud, mis võib esmapilgul hea uudisena näida. Siiski osutas ta, et kriis laieneb logistikavaldkonda teise ringina, kus on juba suurem finantskoormus. Teiseks osutas ta, et meelelahutussektoris töötab palju inimesi, kes ei suuda eluasemelaenu maksta ning seega tuleb tagasilöök sealtkaudu.

"Seega, stsenaarium, mille me läbi mängisime, näitab karmi pilti – aasta lõpuks võib töötus kasvada 18 protsendini, mis tähendab sada tuhat töötut," sõnas ta.

Eesti inimene maksab kõrgemat intressi

Raudsaar kinnitas, et pangad on hästi kapitaliseeritud, mis tähendab piisavaid puhvreid. "Hoiused on hästi kaitstud ning tõenäoliselt ei tule hakata panku päästma hakata maksumaksja rahaga, mida paljudes riikides viimase kriisi ajal tehti," sõnas ta. Raudsaar möönis, et ehkki intressid pole Eesti inimestele nii madalad kui mõnes teises riigis, kuid see on tema sõnul hind, et kriisist edukalt läbi tulla. 

Kraavik rääkis, et kui riskid realiseeruvad, siis pole finantsteenused enam nii kättesaadavad, nagu võiks. Eestis tegutsevad pangad kuuluvad Rootsi pangandusgruppidele, mistõttu seal tehtavad muudatused mõjutavad Eesti finantssüsteemi. "Neid peetakse Euroopa tugevamateks, mis tähendab, et Eesti tütarpankadele saab pakkuda likviidsust. See toimuski eelmise finantskriisi ajal," sõnas ta. Kraavik tõi riskina välja, et Rootsi pankade ressursist moodustavad stabiilsed hoiused vaid poole, ent teine pool tuleb kaasata finantsturgudelt. "Kriisisituatsioonis võib olukord muutuda ning nende lootused ei pruugi täituda," märkis ta.

Ta näitas, kui heitlikud on finantsturud – pangad kaotasid 25 protsenti oma väärtusest viirusekriisi tõttu. Kraavik tõi välja, et Rootsi pangad saavad laenu võtta kaheprotsendilise intressiga. "Rootsi majapidamiste laenukoormus on väga kõrge."

Eesti pank: kinnisvara pole ülehinnatud

Kraavik peatus kinnisvara- ja ehitussektoril ning ütles, et ehitussektor pole viimastel aastatel majandust vedanud, see tähendab, et nende sektorite lisandväärtus majandusse pole nii suur nagu kaksteist aastat tagasi. Kraavik ei uskunud, et arendatud oleks liiga palju, sest palgad on kasvanud ja inimeste võime kodu soetada on tõusnud. "Väga selget buumi pole olnud," kinnitas ta.

Ta sõnas, et kinnisvara pole ülehinnatud, mistõttu väga rasket kukkumist tulla ei saa. "Eelmise kriisi ajal oli pessimism väga suur ning seetõttu langesid hinnad väga palju," sõnas ta. Tänase kriisi ajal ta sarnast kukkumist ei prognoosinud.

"Kõik riskid on võrreldes eelmise sügisega tõusnud. Kõige kõrgemad on laenumaksetest tulevad riskid," sõnas ta kokkuvõtteks.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...