Eesti Pank: jooksevkonto liigub sammhaaval tasakaalu suunas

esti jooksevkonto liigub Eesti Panga ökonomisti Kristo Aabi hinnangul tasakaalu suunas ning majanduse välismaalt raha kaasamise võimekus on paranenud.

Pilt: Scanpix

Eesti Pank: jooksevkonto liigub sammhaaval tasakaalu suunas

esti jooksevkonto liigub Eesti Panga ökonomisti Kristo Aabi hinnangul tasakaalu suunas ning majanduse välismaalt raha kaasamise võimekus on paranenud.

"Otseinvesteeringuid tehti Eestisse taas rohkem kui Eestist välismaale. Kõige rohkem vahendeid paigutati finants- ja kindlustustegevuse ning kaubanduse tegevusalale. Olulist rolli mängisid finantsasutuste struktuurimuudatused, mis tõid endaga kaasa uusi investeeringuid omakapitali," vahendas BNS Aabi sõnu. 

"Otseinvesteeringute netosissevool töötlevasse tööstusse jätkus, kuigi veidi väiksemas mahus kui eelnevate kvartalite jooksul. Investeeriti eelkõige kasumite reinvesteerimise kaudu, muude omakapitaliinvesteeringute hulk aga vähenes," lisas Aab.

"Eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes on tänavu Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht olnud üle 40 protsenti suurem, kuid selle põhjuseks on eelkõige olnud üksikud suured tehingud. Peamine osa investeeringutest tuleb endiselt Rootsist ja Soomest. Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringute hulk on samal perioodil vähenenud veerandi võrra," märkis Aab.

Eesti residentide välisnõuded suurenesid rohkem kui väliskohustused, mistõttu liikus Eesti rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon Aabi sõnul taskaalu suunas ja jõudis -33 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

"Tänu paranevale netoinvesteerimispositsioonile on majanduses järjest rohkem võimekust kaasata investeeringute tegemiseks vahendeid välismaalt. Viimaste aastate madalat põhivarainvesteeringute taset on peamiselt seostatud kehva välisnõudluse ja ettevõtete vähese kindlustundega," sõnas Aab.

Ligipääs rahastusele on olnud Aabi sõnul hea juba üsna pikka aega. "Euroopa Komisjoni normide järgi kannataks majandus tervikuna välja ka lisainvesteeringuid ja -laene välismaalt nii, et riiki ei ohustaks liigsest väliskapitalist tingitud tasakaalustamatused. See võiks ühest küljest teha Eesti välisinvestorite silmis atraktiivsemaks ja teisalt pakkuda investeerimisel riigisisesele rahastusele võimalikku alternatiivi," ütles ta.

Suurem investeeringumaht suurendas Aabi hinnangul ka importi, mistõttu kaupade sisseveo kasv kolmandas kvartalis kiirenes. "Samal ajal oli ekspordikasv tagasihoidlik, sest Eesti ekspordis suure osakaaluga kommunikatsiooniseadmete väljavedu jätkas aasta algusest kestnud kahanemist. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasema ajaga võrreldes 241 miljoni euroni ehk ligikaudu 4 protsendile SKP-st. Ülejäägi hoogsamat vähenemist pidurdasid teenuste konto rekordiline ülejääk ning toetuste sealhulgas välisabi suurem sissevool," märkis ökonomist.

Laadimine...Laadimine...