Eesti Pank: pensionimakse peatamisel raiskab inimene säästu lihtsalt ära

"Oht on sattuda sellistesse skeemidesse, mille sisust ei saada aru. See ei pruugi tähendada tingimata, et langetakse petuskeemi ohvriks, aga kui inimene ei saa aru, milles tema investeering seisneb, ei mõista ta tõenäoliselt ka selle investeeringuga seotud riske," rääkis Oja.

Pilt: Scanpix

Eesti Pank: pensionimakse peatamisel raiskab inimene säästu lihtsalt ära (2)

Enn Tosso

"Kolmkümmend  eurot võib olla ka selline summa, mis tarbitakse märkamatult ära ja nii ei kogunegi midagi," hoiatas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. "Hajutatud portfelli koostamine on 30 euroga kuus iseseisval investeerimisel sisuliselt võimatu," sõnas Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

Riik peatas alates juulist teise pensionisambasse tehtavad neljaprotsendilised sissemaksed. Oktoobrist saavad pensionikogujad lõpetada oma palgalt kahe protsendi maksmise. Keskmist palka saav eestlane maksab oma teise pensionisambasse iga kuu umbes 30 eurot. 

Kaspar Oja ütles, et teise samba positiivseks küljeks ise investeerimise kõrval on selle kasutamislihtsus ja tänu mastaabile saavutatav odavus. "Ka ise 30 eurot kuus säästes on võimalik investeerida, kuid see ei sobi kõigile, sest eeldab taustateadmisi ja põhjalikku tööd investeerimisvõimaluste analüüsimisel," sõnas Oja. Ta osutas, et teises sambas on see töö fondihaldurite poolt suures osas ära tehtud. 

Lisaks võimaldab pensionifondi kogumine ligipääsu erinevatele varadele, aidates sedasi riske hajutada. "Ise investeerides on hajutada raskem ja riskid võivad langeda ühele kaardile," hoiatas ta.

Ise investeerides võib sattuda kahtlastesse skeemidesse

Ökonomist tõdes, et enamiku eestlaste jaoks on kõige tavalisem säästmise instrument pangahoius, mis ei sobi samas enamiku jaoks pensioniks säästmiseks. Siiski ise investeerima hakates on tema sõnul oluline, et saadaks aru, milles investeering seisneb ja kuidas see äri toimib.

"Oht on sattuda sellistesse skeemidesse, mille sisust ei saada aru. See ei pruugi tähendada tingimata, et langetakse petuskeemi ohvriks, aga kui inimene ei saa aru, milles tema investeering seisneb, ei mõista ta tõenäoliselt ka selle investeeringuga seotud riske," rääkis Eesti Panga ökonomist.

LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu ütles, et kui inimene otsustab teise samba sissemaksed peatada, ei saa ta oma teise samba fondi riigi poolt ajutiselt maksmata jäetud 4% sotsiaalmaksust ega ka kompensatsiooni saamata jäänud tootluse eest. "Tahaks loota, et avaldust kirjutades mõeldakse hoolikalt, kas 2% palgalisa kaalub üles oluliselt suurema hilisema puudujäägi pensionisambas ning usume, et avalduste hulk saab olema pigem väike," sõnas ta. 

Ta möönis samuti, et sambasse maksmise asemel on küll võimalik ka ise väikeste summadega investeerida, mida toetab LHV poolt kevadel vastu võetud uuendus kaotada teenustasud Balti turul. Ta tõi ka välja, et lisaks on võimalik väikeste summadega investeerida ka LHV Kasvukontot kasutades, ent valik on piiratud ja riskide hajutamine sellest tulenevalt ka keerulisem. "Ajalugu näitab, et vähesed erainvestorid suudavad fondidest paremat tootlust näidata," ütles ta.

Ta soovitas lisaks teise samba kogumisele kõrvalt ka säästa ja investeerida. Teine sammas annab ligipääsu varadele, millele eraisik sageli ligi ei pääse ning täiendav tuleviku kindlustamine säästmise ja investeerimise abil on ainult tervitatav.

Ootused ja reaalsus pensioni osas erinevad

Vallistu rõhutas, et kolmapäeval avaldatud Luminori küsitluse tulemused näitavad ilmekalt, kuidas inimeste ootused ja reaalsus pensionite osas erinevad tugevalt. "Pension peaks ootuste järgi olema 70% viimasest palgast, kuid on praeguses olukorras, kus riikliku pensioni maksmiseks ei jätku sotsiaalmaksu laekumisest juba viimased kaheksa aastat piisavalt vahendeid, umbes 40% või alla selle," tõi ta välja hoiatavad andmed. "See on Euroopa madalaim näitaja." 

Ta tõi välja tõsise trendi, et pea kolmveerand küsitletutest tunnistab, et pole ise ka piisavalt säästnud ega plaanigi seda teha. "Soovitud pensioni saamiseks peaks inimene säästma ise rohkem. Kuivõrd teise sambasse seaduse järgi hetkel täiendavaid makseid teha ei saa, peaks inimene ise leidma võimalusel viise, kuidas palgast täiendavalt investeerimiseks vahendeid igakuiselt kõrvale panna," pani Vallistu inimestele südamele.

Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Teet Kerem ütles, et pensionifond on raha säästmiseks kõige lihtsam valik – tegemist on investeerimisteenusega, olgugi, et inimene ei pruugi seda alati nii tunnetada. 

"Ebaselgel ajal on ka investeerimisevarad odavamad, mis tähendab, et pensionifondidesse sissemaksete jätkamisel teenite tulevikus sellest ka suuremat kasu," sõnas ta. 

Kerem meenutas, et riik maksab omapoolsete maksete peatamise kompenseerimiseks teise sambasse kaks korda nii palju, kui konkreetne isik maksete peatamise perioodil ise sisse maksmist jätkas.

Ta osutas, et pensionsammas on nagu doteeritud investeerimine ehk kui eelnev kokkupuude investeerimisteenustega on minimaalne, on paremat tootlust väga raske leida.

"Kuna investeerimine ükskõik mis vormis nõuab eelnevat selgitustööd, siis kõige lihtsam on ikkagi jätkata pensionifondidesse kogumisega," soovitas Kerem. Ta hoiatas, et need 30 eurot, mis inimesed saavad palgana rohkem kätte, kui lõpetavad pensioni sissemaksed, kulub neil enamasti igapäevasele tarbimisele ja see oleks elamine tuleviku heaolu arvelt.

Sissemaksete jätkaja on paremas rahalises seisus 

Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla meenutas, et eelmine kord peatas riik ajutiselt II samba sissemaksed 2009. aasta suvel. "Need inimesed, kes siis jätkasid II sambasse omapoolsete sissemaksetega pensioniks kogumist, on täna oluliselt paremas seisus," sõnast ta. Keskmist palka teenival inimesel on täna Swedbanki II samba fondides ligikaudu 1500 eurot rohkem pensionivara kui ta otsustas 11 aastat tagasi omapoolseid sissemakseid jätkata.

Tamla osutas ka sellele, et sarnaselt eelmisele maksete peatamisele kompenseerib riik omapoolsed peatatud sissemaksed ka nüüd (2023. ja 2024. aastal). Kui palju täpselt riik kompenseerib, sõltub sellest, mida inimene otsustab teha omapoolsete sissemaksetega eeloleval oktoobril. Ta selgitas, et on lihtne reegel: riik kompenseerib 4% täpselt selle perioodi eest,  millal inimene teeb omapoolseid sissemakseid. Lihtsustatult tähendab see seda, et need kes jätkavad oktoobris omapoolsete sissemaksetega, nendele kompenseerib riik rohkem ja nendele kes ei jätka, nendele kompenseerib vähem. 

Ta tõi näite: Eesti keskmist palka (1500 eurot kuus) teeniva inimese puhul kompenseerib riik minimaalselt 840 EUR (60EUR x 14 kuud) kui inimene otsustab sissemakseid jätkata. Kui aga inimene otsustab oktoobris sissemaksed peatada, kompenseerib riik ainult 300 EUR (60 eurot x 5 kuud). Seejuures, kui pensionifondid näitavad positiivset tootlust, võib see kompenseeritav summa ka kasvada.

Tamla hoiatas veel, et väikeste summade iseseisval investeerimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata investeerimisega kaasnevatele kuludele. Nii näiteks on enamikel turul kaubeldavatel indeksfondidel fikseeritud tehingutasud, mis ei sõltu investeeringu suurusest. "Eestis saab läbi Swedbanki ilma tasudeta osta vaid Balti aktsiaid, kuid hajutatud portfelli koostamine on 30 euroga kuus iseseisval investeerimisel sisuliselt võimatu," rääkis Eesti suurima panga investeerimisfondide juht.

Kolm neljandikku inimestest jätkab makseid 

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev viitas sellele, et SEB korraldas kevadel kliendiuuringu, mille põhjal plaanib ligi 75% vastanutest sissemakseid jätkata. "Kuna seekord ei tule jätkajal midagi teha ja peatajal tuleb esitada vastav taotlus, prognoosime, et jätkajate osakaal saab olema kõrgem kui eelmise 2009. aastal toimunud sissemaksete katkestamise puhul," sõnas ta. Seekordne kompenseerimismehhanism maksete jätkajatele on heldem, sest hüvitatakse ka saamata jäänud keskmine pensionifondide tootlus.

Võrklaev hoiatas, et maksete katkestaja jaoks on ise investeerimise alternatiiv mitmes mõttes ebasoodsam. Esimeseks puuduseks on kaotatud tulumaks. Ta selgitas, et kui pensionifondi läheb 2% brutopalgast tulumaksueelselt, siis maksetest loobujale ei laeku kontole seesama 2%, vaid tulumaksu ja teiste maksude võrra väiksem summa. Eesti keskmisest brutopalgast (2020 I kvartali seisuga 1404 eurot) läheb iga kuu enda maksena pensionifondi 28,08 eurot. Kui see makse makstakse netopalgaga välja, saab inimene kätte vaid umbes 18 eurot. On selge, et 18 euro igakuine investeerija on märksa ebasoodsamas olukorras, kui 28,08 euro investeerija. 

"Pensionifondiga võrreldes sama tulemuse saamiseks tuleb saada märkimisväärselt kõrgemat tootlust ehk võtta ka kõrgemaid riske," hoiatas ta. "Olukorda võiks võrrelda jooksuvõistlusega, kus ühel võistlejal - maksete katkestajal ja ise investeerijal - on külge kinnitatud 25 kilogrammine lisaraskus ning tal tuleb võidu joosta vastasega, kel lisaraskust ei ole." 

Võrklaev jätkas arutelu, et kui keskmise palgaga pensionikoguja siiski soovib seda 18 eurot iga kuu ise investeerida, siis ka see on võimalik. Ta juhtis tähelepanu kaasnevate teenustasude suurusele, sest tihti kaasneb väärtpaberitehinguga fikseeritud summas tasu. Ta tõi näite: 3-eurone väärtpaberi- või fonditehingu teenustasu võib tunduda väike, kuid 18-eurosest investeeringust moodustab see ligi 17%. Sellise näite puhul on investor juba ainuüksi ostutehingu tagajärjel oma investeeringuga kohe 17% miinuses. Kui ka müügitehingu puhul rakendub seesama 3-eurone tasu, tekitavad tehingud kokku juba 34% miinust. Sellise näite puhul peab ainuüksi investeeringuga nulli jõudmiseks investeeringu tootlus olema umbes +52%.

Võrklaev möönis, et on võimalusi 18 eurot investeerida ka nii, et kaasnevad teenustasud asja mõttetuks ei muudaks. Üheks võimaluseks on vabatahtlik pensioni 3. sammas, kus riik tagastab sissemaksetelt 20% ehk 18 euro puhul 3,6 eurot. Nii saab investor osaliselt tagasi teisest sambas maksete katkestamisest tuleneva maksukaotuse, kuid kokkuvõttes jääb ta ikkagi kehvemasse seisu kui teises sambas maksete jätkaja (keskmise palgaga maksete jätkaja saab igas kuus investeerida 28,08 eurot, maksete katkestaja kolmandas sambas aga koos hilisema tulumaksutagastusega 22,6 eurot).

Teiseks võimaluseks on Võrklaeva sõnul tavalised investeerimisfondid - SEB fondivalikust näiteks sobiva riskitasemega strateegiafondid. Kui investeerida regulaarselt SEB fondsäästmise lepingu kaudu, kehtivad teenustasudele soodustused. 

Kolmanda võimalusena tõi ta välja börsil kaubeldavad indeksfondid ehk ETF-id. Selliste passiivselt juhitud fondide eeliseks on tema sõnutsi madal haldustasu, kuid tähele tuleks panna ostu- ja müügi teenustasusid ning samuti väärtpaberikonto teenustasusid, mis on võrreldes aktiivselt juhitud fondidega tihti kõrgemad ja ei võimalda väikeste summadega efektiivselt investeerida.

Ühisrahastusse investeerimine toob kaasa ohud

Võrklaev tõi välja ka neljanda võimaluse, milleks on laenupõhine ühisrahastus. "Ühisrahastusse võib väikeste summade investeerimine puuduvate teenustasude mõttes olla sobiv, kuid tähele tuleks panna laenuvõtjate riskitaset ning ühisrahastusportaali ajalugu ja usaldusväärsust," hoiatas ta. Võrklaev meenutas, et erinevalt pankadest ja fondivalitsejates, ei teostata ühisrahastusportaalide üle samaväärselt ranget järelevalvet. 

Fondijuht võttis teema kokku ning ütles, et maksete katkestaja jaoks on erinevaid võimalusi ise investeerimiseks, kuid enamik neist ei õigusta maksude või teenustasude tõttu sissemaksete katkestamist pensioni teise samba fondidesse. "Selle asemel soovitame üle vaadata oma teise samba fondivalik ja vajadusel vahetada oma fond sobivama vastu," sõnas ta.

Maksete jätkamiseks teises sambas ei pea pensionikoguja ise midagi tegema ja inimese enda poolsed sissemaksed jätkuvad vaikimisi automaatselt. 

Iseseisvalt investeerimine läheb kulukaks 

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani viitas nende panga poolt mais läbiviidud küsitlusele, mille kohaselt oli 69% inimestest pigem omapoolsete maksetega jätkamas. Vaid 11% küsitletutest olid veendunud, et nad peatavad kindlasti ka omapoolsed maksed. "Kuna riigipoolse kompensatsioonimehhanismi detailidest jätkajatele on laiemalt räägitud peale meie küsitlusperioodi, siis me arvame, et tegelik maksete peatajate osakaal võiks jääda 11 protsendist veelgi väiksemaks," prognoosis Pikkani. 

Tema sõnul peaks puht pragmaatiliselt maksetega jätkama ka pensionisüsteemi suhtes kõige negatiivsemalt meelestatud osa elanikkonnast ehk need inimesed, kes ootavad riigikohtust tagasi pensionisüsteemist väljumise võimaluse otsust – sest isegi selles vaates on tegemist investeeringuga, mille tootlus on suurusjärgus 200%. Ta selgitas, et riigi poolt võetud maksete pausi ajal igale omalt poolt teise sambasse panustatud eurole on riik lubanud lisada aastal 2023-2024 kaks eurot + finantsturgude vahepealse tootluse.

30 eurot kuus iseseisvalt investeerimine on finantstehingutega kaasnevate kulude tõttu Pikkani sõnul keerukas, kuid samas mitte võimatu ülesanne. Ta osutas sellele, et lahendused siiski piirduvad siin ennekõike võimalusega investeerida läbi mõne investeerimisfondi, kus minimaalsed tehingutasud on enamasti väiksemad või näiteks läbi kolmanda samba pensionifondide, mille puhul sisenemistasud valdavalt puuduvad.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...