Eesti rohetehnoloogia leevendab arenguriikides kliimamuutuste mõjusid

Ettevõte arendab taastuvenergia toitel suletud süsteemiga dušimooduli, kus vesi on pidevas ringluses. Veevarude säästlik kasutus on oluline just neil aladel, kus põuad on suureks probleemiks.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti Keskkond

Eesti rohetehnoloogia leevendab arenguriikides kliimamuutuste mõjusid

Toimetaja: Sandra Lepik

Ettevõte arendab taastuvenergia toitel suletud süsteemiga dušimooduli, kus vesi on pidevas ringluses. Veevarude säästlik kasutus on oluline just neil aladel, kus põuad on suureks probleemiks.

Eesti rohetehnoloogiate abil hakatakse Costa Ricas, Burkina Fasos, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Elevandiluuranniku Vabariigis ja Alžeerias kliimamuutuste mõjusid leevendama, vahendas BNS. 

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas ligi 750 000 eurot neljale Eesti ettevõttele ja maaülikoolile, kellel on arenguriikidele pakkuda unikaalseid lahendusi.

"Hea meel on näha toetust saanute seas ettevõtteid, kes on aastate jooksul KIK-i kaasabil oma tegevust edasi arendanud," sõnas KIKi juhataja Andrus Treier. "2016. aastal tuli roheideede konkursil Negavatt esikolmikusse Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži meeskond, kes soovis kooli klassiruumides välja vahetada ventilatsioonisüsteemid, kuna õppimine oli seal värske õhu puudusel raskendatud. Praeguseks on TarkVent OÜ nutikat hoonete energiajuhtimise tarkvara arendav idufirma, kes nüüd Lõuna-Aafrika Vabariiki oma tehnoloogiat arendama läheb. Negavatt annab hoogu ja aitab ideid ellu viia. Soovin kõikidele toetust saanud ettevõtetele ja asutustele edu projektide elluviimisel."

Timbeter OÜ sai toetust 159 066 eurot, et viia Costa Ricasse Eestis väljatöötatud innovaatiline ja tõhus puidu mõõtmise lahendus, mis aitab parandada Costa Rica võimekust puidumahte hinnata. Palkide ning paberi- ja küttepuidu andmetele tuginev tarneahela juhtimine aitab ressursse säästlikult kasutada. Projekti eelarve on 206 580 eurot.

Veenappuse leevendamine Burkina Fasos

ClearLife OÜ soovib leevendada veenappuse probleemi Burkina Fasos. Ettevõte arendab taastuvenergia toitel suletud süsteemiga dušimooduli, kus vesi on pidevas ringluses. Veevarude säästlik kasutus on oluline just neil aladel, kus põuad on suureks probleemiks. Toetuse summa on 160 810 eurot ning projekti eelarve on 180 350 eurot.

TarkVent OÜ sai toetust 46 000 eurot, et edasi arendada hoonete energiajuhtimise tarkvara SmartVent hoonete energiatõhususe parandamiseks Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV). Maailma suuruselt kuuenda antratsiidi tootjana on LAV elektritootmise keskkonnamõju OECD arvestuses India järel teisel kohal. Projekti eelarve on 57 500 eurot.

Dieselland-Equipment OÜ soovib vähendada Elevandiluuranniku Vabariigis fossiilsete kütuste kulu, õhu heitgaaside ja tahmaosakesi. Sihtriiki viiakse Eestis ehitatud moodultöökoda diiselmootorite remontimiseks. Toetuse summa on 188 220 eurot ning projekti maksumus on 335 220 eurot. 

Eesti Maaülikool sai toetust 195 800 eurot, et Alžeeria ariidsetel aladel arendada niiskust ja toitaineid kapseldavate tardkomposiitide kasutamist taimekasvatuses ja ökosüsteemide taasloomisel. Projekti maksumus on 217 556 eurot.

Möödunud aastal eraldas KIK ligi 582 000 eurot Bangladeshis rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamiseks, Myanmari päikeseenergialahenduste väljatöötamiseks, Grenada saare joogivee kvaliteedi mõõtmiseks ja Gruusia metsatulekahjude ennetamiseks. Toetust said Reverse Resources OÜ, MTÜ Mondo, Tallinna Tehnikaülikool ja Päästeliit.

KIK-i projektikoordinaator Ööle Janson sõnas, et tänaseks on Reverse Resources OÜ pidanud edukalt läbirääkimisi Bangladeshi tekstiili assotsiatsiooni BGMEA-ga, kes on oluline osapool sealsel turul muudatusi eest vedama ja läbi viima. "2019 aasta lõpu seisuga on Reverse Resources OÜ kaardistanud tekstiilijääkide ümbertöötlejaid Euroopas ja Aasias tulemusega, et projekti võrgustiku võimekus tekstiili ümber töödelda on enam kui 5000 tonni. Samuti aitab Reverse Resources OÜ välja töötatud digilahendust rakendada ja edasi arendada," tõi Janson näite käimasolevast projektist. "Samuti teevad teised möödunud aastal toetust saanud asutused ettevalmistusi projektide alustamiseks ja läbiviimiseks."

Arenguriikide suutlikkuse toetamine

Arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise taotlusvooru eesmärk on viia Eestis välja töötatud rohetehnoloogiaalaseid teadmisi arenguriikidesse ning toetada nende suutlikkust ja võimekust. Taotlusvooru sihtriikideks on kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest). Taotlusvoorus said osaleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused. Rohkem infot taotlusvooru kohta leiab KIK-i kodulehelt.

Toetust antakse "Riigi eelarvestrateegia 2018–2021" meetme "Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse" ja keskkonnaministri määruse "Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" tegevuste elluviimiseks. Meetme töötas välja keskkonnaministeerium.

Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud aastani 2020 panustada igal aastal miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Raha selleks nähakse ette Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust.

Kui KIK-ist erinevatest taotlusvoorudest toetust saanud klientidel tekib raskusi seoses eriolukorraga projekti tegevuste õigeaegse elluviimise ja tulemuste saavutamisega, siis pöörduge kindlasti KIK-i projektikoordinaatorite poole, et leida parim lahendus. Eriolukorra ajal töötavad KIK-i töötajad kodukontorites. Nendega saab kontakti e-posti ja telefoni teel. Vajadusel saab teha kohtumisi virtuaalselt.

Laadimine...Laadimine...