Eesti: Schengeni piirieeskirju pole rikutud

"Tegemist on mitu aastat kestnud teemaga, kus Eesti ja Euroopa Komisjoni arvamused on lahku läinud," kommenteeris siseminister Mart Helme. 

Pilt: Mats Õun
Eesti

Eesti: Schengeni piirieeskirju pole rikutud

Toimetaja: Sandra Lepik

"Maanteepiiripunktidesse sõidukite sisenemise ja piiriületuse ootejärjekorra korraldamine ja ooteala pidamine on liikluskorralduslikud transpordi valdkonna meetmed," põhjendas siseminister Mart Helme, et Eesti pole Schengeni piirieeskirju rikkunud.

Euroopa Komisjon algatas reedel Eesti suhtes kaks rikkumismenetlust, millest üks puudutab Schengeni piirieeskirju ning teine võitlust rassismi ja ksenofoobiaga, vahendas BNS. 

Eesti senine seisukoht on olnud, et Eesti pole Schengeni piirieeskirju rikkunud. "Tegemist on mitu aastat kestnud teemaga, kus Eesti ja Euroopa Komisjoni arvamused on lahku läinud. Eesti on olnud seisukohal, et maanteepiiripunktidesse sõidukite sisenemise ja piiriületuse ootejärjekorra korraldamine ja ooteala pidamine ning nende teenuste eest tasu võtmine on liikluskorralduslikud transpordi valdkonna meetmed. Need ei ole seotud kontrolliga piiril ning patrull- ja vaatlustegevusega. Seega ei kuulu Eesti kehtestatud kord ja meetmed Schengeni piirieeskirjade reguleerimisalasse ega saa olla nende eeskirjadega vastuolus," selgitas siseminister Mart Helme.  

Alates 2011. aasta augustist kehtib Eestis välispiiri maismaapiiripunktide ületamisel kord, et ootejärjekorras koha broneerimise ja ooteala kasutamise eest tuleb maksta tasu. Siseministeerium tutvub Euroopa Komisjoni poolt saadetud kirjaga, et kujundada lähikuudel selle kohta seisukoht. 

Paet: Eesti maine on saanud löögi

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul on Eesti rahvusvaheline maine saanud löögi, sest Euroopa Komisjon alustas reedel Eesti suhtes rikkumismenetlust seoses vihakõne ja -üleskutsete kriminaliseerimata jätmisega. "Eesti pole näiteks oma õigusruumi üle võtnud rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse raamotsust," märkis Paet.

Tema sõnul otsustas Euroopa Komisjon saata Eestile ja Rumeeniale ametliku märgukirja, et vihakõne ja avalikud üleskutsed vihakuritegudele pole seadustes adekvaatselt käsitletud.

Eesti ja Rumeenia valitsus peavad vastuse andma kahe kuu jooksul. "See on Eestile tugev mainekahju, sest rikkumine puudutab inimlikkust ja väärtusi," ütles Paet.

Vastuolu Schengeni piirieeskirjadega

Schengeni piirieeskirjadega seoses peab Eesti kaotama lisatingimused, mis on kehtestatud väliste maismaapiiride ületamiseks EL-ist lahkumisel. Komisjon otsustas reedel saata Eestile täiendava ametliku kirja, sest riik on kehtestanud täiendavad kohustused EL-i välispiiri ületavatele reisijatele, mis on vastuolus Schengeni piirieeskirjadega.

Praegu nõuab Eesti, et reisijad, kes soovivad EL-ist lahkuda, broneeriksid koha piiriületuse ootejärjekorras ning maksaksid broneerimise ja ooteala kasutamise eest tasu. Schengeni piirieeskirjadega on ette nähtud ammendav loetelu piiriületustingimustest ja kontrollidest, mida kohaldatakse reisijate EL-ist lahkumisel, ning liikmesriikidel ei ole lubatud kehtestada täiendavaid kohustusi.

Komisjon saatis Eestile 2016. aasta mais ametliku kirja ning 2019. aasta jaanuaris põhjendatud arvamuse. Saadud vastus ei olnud rahuldav ja kuigi komisjoni kohapealse visiidi käigus täheldati mõningaid muudatusi piiriületuse korraldamises, ei olnud õiguslik olukord muutunud. Sellest tulenevalt esitab komisjon nüüd täiendava ametliku kirja.

Eestil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile kõikidest meetmetest, mis on võetud Schengeni piirieeskirjade asjakohaste sätete nõuetekohaseks rakendamiseks. Vastasel juhul võib komisjon kaaluda rikkumismenetluse jätkamist.

Lisaks otsustas Euroopa Komisjon saata Eestile ja Rumeeniale ametliku kirja, kuna siseriiklike õigusaktidega ei ole täielikult ja täpselt üle võetud EL-i eeskirju teatavate rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. Eesti ei ole üle võtnud sätteid, et kriminaliseerida vihakõne erivorme, nimelt rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalikku õigustamist, eitamist või mitteoluliseks tunnistamist, kui sellise käitumise eesmärk on õhutada vägivalda või vihkamist.

Vihakõne pole kriminaliseeritud nõuetekohaselt

Lisaks ei ole Eesti kriminaliseerinud vihakõnet nõuetekohaselt, jättes kriminaliseerimata avaliku õhutamise vägivallale või vihkamisele, mis on suunatud rühmade vastu, ega ole sätestanud piisavaid karistusi. Samuti ei taga Eesti kriminaalseadustik, et kuritegude rassistlikku ja ksenofoobset motiivi võetaks arvesse raskendava asjaoluna.

Eestil ja Rumeenial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata neile põhjendatud arvamuse. 

Raamotsuse - rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega - eesmärk on tagada, et tõsiste rassismi- ja ksenofoobiailmingute eest mõistetavad kriminaalkaristused oleksid kogu EL-is tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Komisjon hindab raamotsuse ülevõtmist ka teistes liikmesriikides ning algatab vajaduse korral rikkumismenetlused.

Laadimine...Laadimine...