Eesti soovib alustada lähiaastatel vesinikpilootprojektidega

Kuigi vesinikuenergeetikat on militaar- ja kosmoseprojektides arendatud juba 19. sajandist, on puhta vesiniku tootmine veel vähe levinud ja kallis.

Pilt: Mats Õun
Teadus Tehnika

Eesti soovib alustada lähiaastatel vesinikpilootprojektidega

Jaanika Valk

"Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtt on kindlasti üks nendest lahendustest, mis võimaldab parandada nii looduskeskkonda kui tugevdada majanduslikku konkurentsivõimet," keskkonnaministri nõunik Gert Villard vesinikupäeval.

 

"Parimate teadmiste koondamiseks, uute tehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks oleme kokku kutsunud vesiniku töörühma. Töörühma ekspertnõule tuginedes on algamas Eesti vesinikressursside kasutuselevõtu analüüs, et saada tervikpilt Eestis vesiniku kasutuselevõtu võimalustest ning leida just need õiged läbilöögi suunad Eesti jaoks," ütles Villard.  Analüüs on kavandatud valmima järgmise aasta aprillis.

Villardi sõnul on vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtt kindlasti üks nendest lahendustest, mis võimaldab parandada nii looduskeskkonda kui tugevdada majanduslikku konkurentsivõimet. "Saksamaa on seadnud juba vesiniku prioriteediks ja seal on mitusada vesinikutanklat. Enam pole põhjust kahelda, et vesinikul on roll meie tulevikus," ütles Keskkonnaministeeriumi esindaja ja lisas, et ka Riia on jõudnud oma esimese vesinikutankla ehitamiseni.

Vesiniku tootmine on veel kallis

Kuigi vesinikuenergeetikat on militaar- ja kosmoseprojektides arendatud juba 19. sajandist, on puhta vesiniku tootmine veel vähe levinud ja kallis. "Selle kümnendi üks suuremaid väljakutseid ongi viia vesiniku tootmine üle ka taastuvatele energiaallikateni, teha seda kulutõhusalt ning toodetu integreerida ühtsele energiaturule," ütles Villard.

"Kui hakkame puhtaid tehnoloogiaid igapäevaselt rohkem kasutama, siis paranevad ka hinnad. Seda oleme näinud ka tuule- ja päikeseenergia puhul. Peale keskkonnakaitselist rolli omab vesinikustrateegia laiemat strateegilist ja majanduspoliitilist tähtsust riigi energeetilise sõltumatuse taastamiseks," lisas Villard.

Keskkonnaministeerium sõnul hakatakse Eestis kindlasti vesinikku kasutama, kuid küsimus on millises mastaabis ja rollis. Ministeerium lubab, et käed rüpes ei istuta ning parimate teadmiste koondamiseks ning uute tehnoloogiate väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks on keskkonnaministeerium kokku kutsunud vesiniku töörühma, mille ekspertnõule tuginedes on algamas Eesti vesinikressursside kasutuselevõtu analüüs. "Analüüs annab tervikpildi Eesti kasutuselevõtu võimalustest ning aitab leida õiged läbilöögi suunad Eesti jaoks," sõnas Villard.

Tehnoloogia laiem kasutuselevõtt eeldab mastaabiefekti 

Uute tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt eeldab ka laiemat partnerlust. "Eestis on mitmeid aktiivseid huvirühmasid, ettevõtteid, teadusasutusi ja kohalikke omavalitsusi, näiteks Keila ja Tartu, kellega Keskkonnaministeerium tihedat koostöös teeb. Nad tegelevad vesinikutehnoloogia kasutuselevõtu edendamisega. Riigi poolt püüame luua terviklikku lähenemist, et ettevõtetel oleks suurem kindlustunne  investeeringuid teha," ütles Villard.

Ministeerium rõhutas, et Euroopa Liidu vesinikustrateegia raames loodud puhta vesiniku liidud pakuvad head koostöövõimalust, millega on juba ühinenud nii mõnedki Eesti ettevõtted ja omavalitsused. "Vesinikutehnoloogia laiem kasutuselevõtt eeldab mastaabiefekti saavutamist. Hetkel Eestis vesinikuturgu ei ole ning meil seisab ees tervikahela ülesehitamine. Alates vesiniku tootmisest kuni lõpptarbimiseni," lisas Villard.

Eesti vesinikuturu poole liikumiseks ja tervikahela katsetamiseks valmistab Keskkonnaministeerium koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnainvesteeringute keskusega ette vesinikpilootprojektide ideekonkursi. "Pilootprojektidega testitakse, kuidas toimiks Eesti olukorras vesiniku tervikahel ja samuti proovitakse leida üles võimalikud kitsaskohad ning takistused. Samuti tuule- ja päikeseparkide planeerimisel suuname ettevõtjaid juba vesiniku tootmise lahendustele mõtlema," rääkis Villard ministeeriumi suunast.

"Keskkonnainvesteeringute keskus ja Keskkonnaministeerium nõustavad Eesti projektide esitamist Euroopa Liidu Innovatsioonifondile, kuhu sobivad ka just vesinikuprojektid. Ettevõtjaid, kes soovivad rahvusvahelisse fondidesse oma innovaatilistele projektidele toetust taotlema on teretulnud Keskkonnaministeeriumi taotlema toetuskirju. Usume, et vesinikul on Eestis kindel tulevik ja keskkonnaministri soov on, et saaksime lähiaastal Eestisse tööle esimesed pilootprojektid," lisas Villard.

 

 

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...