Eesti teadlased marssisid laupäeval teaduspõhise Eesti eest

Teadusmarsil osalenud Eesti teadlaste peamiseks sõnumiks oli, et teaduse rahastust tuleb tõsta juba aastaid tagasi lubatud 1%ni sisemajanduslikust kogutoodangust. 

Pilt: Albert Truuväärt

Eesti teadlased marssisid laupäeval teaduspõhise Eesti eest

Teadusmarsil osalenud Eesti teadlaste peamiseks sõnumiks oli, et teaduse rahastust tuleb tõsta juba aastaid tagasi lubatud 1%ni sisemajanduslikust kogutoodangust. 

Laupäeval 14. aprillil marsiti üle maailma enam kui 230-s linnas teaduse eest. Ka Eesti teadlased ja teaduse sõbrad kogunesid, et jagada oma rõõme ja muresid ning marssida teaduspõhise Eesti toetuseks. Rongkäigul Eesti Kunstiakadeemia uue ehitusel oleva maja eest Toompeale, Lossi platsile ning järgnenud kõnekoosolekul osales hinnanguliselt 300 inimest. Eesti teadlaste peamiseks sõnumiks oli, et teaduse rahastust tuleb tõsta juba aastaid tagasi lubatud 1%ni sisemajanduslikust kogutoodangust. Selle toetuseks kandsid osalised õhupalle kirjaga 1% ning loosungeid nagu „Eesti loodusvara on ajud“, „Meie patsiendid väärivad teaduspõhist meditsiini“, „Tahan Eestis teadust teha“ jne. Kõvasti pigistavast rahastuse vähesusest hoolimata oli õhus ühtsustunnet ning teadlaste silmades säras lootus – ehk on tulevik helgem!

Kõnekoosoleku soojenduseks esines teadusteater „Kolm põrsakest“, kus ka pere kõige pisemad said aimu laboritööst ja teadusest. Nagu ikka sellistel ülesastumistel kombeks lõppes seegi etendus suure pauguga. Koosoleku avasid ürituse korraldajad Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlane Andi Hektor ning tema kolleeg ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu. Els Heinsalu tuletas oma kõnes meelde rektorite nõukogu tellitud uuringust tulenevat fakti, et iga teadusesse investeeritud euro toob Eesti ühiskonnale tagasi 7 eurot. Järgmisena sai sõna haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Minister kinnitas, et eelarvestrateegia arutelud olid eelneval päeval jõundud lõpule ning tänu suurele avalikule tähelepanule jõuti mõistmiseni, kus teaduse rahastuse määra ei lasta kukkuda. Järgnevalt said sõna Anne Kahru (Keemilise ja Bioloogilsie Füüsika Instituudi juhtivteadur, Teaduste Akadeemia uurija-professor), Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia professor ja Tallinna Ülikooli vanemteadur), Liisi Keedus (Tallinna Ülikooli vanemteadur, ERC grandi hoidja), Kalle Olli (Eesti Maaülikooli professor), Daniele Monticelli (Tallinna Ülikooli professor), teaduse rakendaja Marek Strandberg, Sven Sakkov (Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor) ja Ants Nõmper (Tartu Ülikooli Nõukogu liige ja õppejõud, Ellex Raidla juhtivpartner). Esinejad tõid näiteid, kuidas erinevad teadusvaldkonnad – nii loodusteadused kui ka humanitaar- ja sotsiaalteadused – on vajalikud elu erinevates valdkondades nagu haridus, riigikaitse, riigijuhtimine, ettevõtlus jne.

Käesolevaga soovivad korraldajad tänada kõiki kõnelejaid ja osalejaid! See oli üks tore laupäev, veedetud toredate kolleegide ja teadussõpradega. Nüüd võib ka iga teadlane tunda, et ta pole üksi oma muredega!

 

Laadimine...Laadimine...