Eestis on laste vaktsineerimise tase alla soovitusliku piiri

"Kui üle 5 % lastest jääb vaktsineerimata, on aeg häirekella lüüa," rääkis Tallinna Koolitervishoiu juht ja tervisekäitumise lektor Kädi Lepp, kelle sõnul on vaktsineerimistase Eestis üsna kriitilise piiri lähedal. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Eestis on laste vaktsineerimise tase alla soovitusliku piiri

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kui üle 5 % lastest jääb vaktsineerimata, on aeg häirekella lüüa," rääkis Tallinna Koolitervishoiu juht ja tervisekäitumise lektor Kädi Lepp, kelle sõnul on vaktsineerimistase Eestis üsna kriitilise piiri lähedal. 

Vaktsineerimise näol on tegu väga tundliku teemaga ühiskonnas juba pikemat aega. "Vaktsiinidega on seostatud näiteks hüperaktiivsust ja autismi, samuti on küsimusi tekitanud vaktsiinide koostis," ütles Lepp.

"Põhjus muretsemiseks aga puudub - kõik vaktsiinid on kontrollitud! Suuremad tüsistusjuhud on väga harvad ega pruugi olla vaktsiini koostisega üldse seotud, vaid põhjuseks võib olla mõni muu haigus või organismi üldine immuunsuslangus," selgitas Lepp, et muretsemiseks on põhjust alles siis, kui vajalik üldine vaktsineerimise tase jääb saavutamata. 

Ajalugu näitab, et paljudest ohtlikest nakkushaigustest on jagu saanud tänu vaktsineerimisele, näiteks tüüfusest ja tuberkuloosist, mille suhtes tuleb siiani valvas olla. "Praegu on kõikide laste vaktsineerimise tase Eestis 93%," nentis Lepp. 

Hiljem on vaktsineerimata jätmist hilja kahetseda

Kui praeguse leetrite puhanguga on tase languses, võib see haigus muutuda ohtlikuks ja siis hiljem on vaktsineerimata jätmist hilja kahetseda. "Leetreid on tõsise haigusena hakatud alahindama, sest pikka aega pole seda haigust massiliselt esinenud. Kirjandusest aga võime lugeda, millised rasked tüsistused leetritel olla võivad – keskkõrva- või peaajupõletik näiteks," lisas Lepp, et kompleksvaktsiini kuulub ka mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimine.

"Taset ei tohi lasta langeda madalamale WHO soovituslikust ehk vähemalt 95% lastest peab olema vaktsineeritud," tõi Lepp näite Itaaliast, kus on vaktsineerimine muudetud kohustuslikuks. "Mina arvan, et eestimaalased võiksid olla nii mõistlikud, et teevad teadliku otsuse ise. 18-aastane saab juba ise otsustada ja on näiteid, kus äsja täiskasvanuks saanud on end igakülgselt vaktsineerida lasknud, kuigi nende vanemad on sellest eelnevalt keeldunud."

Riiklikud vaktsineerimiskalendrid vaadatakse teatud aja tagant üle ja kui elanikkonna hulgas on nõutav immuunsustase saavutatud ja haigused ei levi, siis nende haiguste vastu vaktsineerimine lülitatakse ka kohustuslikust kalendrist välja. Lisaks vaktsineerivad kooliõed veel teistegi nakkushaiguste vastu, näiteks difteeria-teetanus, mis on laste immuniseerimiskalendris ning tasuta. Raskemail juhtudel võib teetanusse haigestumine lõppeda isegi surmaga. "Kui tulevad uued haigused, siis tuleb olla valvas ja tegeleda nendega," ütles Lepp.

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni kohaselt on lapsel õigus elule, tervisele ja igakülgsele arengule. Lapsevanem peab tagama lapsele igakülgse turvalisuse ning kaitsma teda ohtude eest ja kõik otsused, mida lapsevanem teeb, peavad alati lähtuma lapse parimatest huvidest. 

Lapse parimatest huvidest lähtumisel peavad lapsevanemad arvestama ka tuleviku perspektiivi ehk kuidas täna tehtud tervisega seonduvad otsused
mõjutavad last ka tulevikus. "Vaktsineerimiskaitse toetab lapse põhiõigust – õigust elule ja tervisele. Vaktsineerimine on teaduslikult tõendatud efektiivne ennetusviis kaitsta last haiguste eest, mis võivad põhjustada lapse raske tervisekahjustuse või äärmisel juhul ka surma," selgitas MTÜ Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu. 

Riik peab rahva tervise kaitseks kasutama ennetusmeetmeid

Uuringud on näidanud, et seost vaktsineerimise kohustuslikkuse ja reaalse vaktsineerimisarvu vahel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides pole. "Mitmetes riikides on vaktsineerimine kohustuslik, kuid selle kohustuse täitmata jätmine ei too kaasa karistusi," rääkis Poopuu, et sellest tingituna ei saa öelda, kas selliste meetmete kasutuse võtmine Eestis parandaks vaktsineerimisega hõlmatust.

"Põhiseaduses sätestatud tervisepõhiõiguse tagamisel peab riik võtma rahva tervise kaitseks kasutusele ennetusmeetmeid. Õiguskantsleri hinnangul lasub seetõttu riigil ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje korraldamise kohustus," märkis Poopuu.

"Kui immuniseeritute osakaal ühiskonnas väheneb alla teatud taseme, võib see kaasa tuua haiguspuhangu või epideemia. Lapsevanem, kes ei luba oma last vaktsineerida, võib seada nakatumisohtu nii enda lapse kui ka teiste inimeste tervise," lisas Poopuu, et vaktsineerimisest keeldumise vähendamiseks on oluline inimeste harimine ning teavitustöö. "Ainult teadmisepõhiste otsuste pealt on võimalik luua ühiskonnas reaalseid
muudatusi. Sunnimeetmed peaksid olema siin viimane lahendus."

Laadimine...Laadimine...