Eestlased peavad ja teavad andmekaitsest aina rohkem

Euroopa Komisjoni tellimusel läbi viidud Europarameetri uuring toob välja, et riigiti on Euroopa inimeste andmekaitsealane teadlikkus väga erinev, samas on eestlaste teadlikkuse selles vallas kasvutrendis.

Pilt: Pixabay
Eesti

Eestlased peavad ja teavad andmekaitsest aina rohkem

Toimetaja: Vesta Reest

Euroopa Komisjoni tellimusel läbi viidud Europarameetri uuring toob välja, et riigiti on Euroopa inimeste andmekaitsealane teadlikkus väga erinev, samas on eestlaste teadlikkuse selles vallas kasvutrendis.

Küsitluse tulemuste järgi on isikuandmete kaitse üldmäärusest kuulnud või teadlik 67 protsenti Euroopa elanikkonnast. Kõige rohkem teavad inimesed üldmäärusest Rootsis, kus 90 protsenti inimestest on sellest teadlikud või kuulnud.

Kõige vähem on informeeritud prantslased, kelle teadlikkus on vaid 44 protsenti. Eestlaste teadlikkus õigusaktist on Euroopa keskmisest üheksa protsendi võrra madalam ehk 58 protsenti.

Kui analüüsida andmekaitsealast teadlikkust Eesti organisatsioonide tasandil, siis suurematel organisatsioonidel, seda nii avalik- kui eraõiguslikus sektoris, on teadmised mõnevõrra paremad. Kuid see ei tähenda, et need on alati rakendatud praktikasse.

Andmekaitse inspektsiooni õigusdirektor Raavo Palu viitab, et probleeme on näiteks andmetöötluse läbipaistvuse nõuete täitmisel. Üks olulisem nõue on andmekaitsetingimused. Inspektsioon on mitmetes menetlustes märganud puudujääke andmekaitsetingimuste selguse, arusaadavuse ja ka kättesaadavaks tegemisel.

Kui inimene ei saa aru või ei saa kätte andmekaitsetingimusi, pole andmetöötleja tegevus tema jaoks läbipaistev. Läbipaistmatus isikuandmete töötlemisel on aga üks enam privaatsusriske kaasatoov rikkumine.

Laadimine...Laadimine...