EESTLASED SOOMES: Siia kolimise buum on läbi

"Soomes suhtutakse õppimisse ja õpilastesse teistmoodi – siinsetes haridusasutustes pannakse inimene mõtlema oma ajuga, aga Eestis õpitakse endiselt pähe," leidis üle kümne aasta Helsingis elanud Kelli Piksar. "Samas eestlased enam ei jookse Soome, kuna asjad on oma riigis juba paremini."

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

EESTLASED SOOMES: Siia kolimise buum on läbi (2)

Sami Lotila

"Soomes suhtutakse õppimisse ja õpilastesse teistmoodi – siinsetes haridusasutustes pannakse inimene mõtlema oma ajuga, aga Eestis õpitakse endiselt pähe," leidis üle kümne aasta Helsingis elanud Kelli Piksar. "Samas eestlased enam ei jookse Soome, kuna asjad on oma riigis juba paremini."

Ametlikel andmetel elab Soomes üle 50 000 Eesti kodaniku ja umbes sama palju on seal neid, kes räägivad eesti keelt  emakeelena. Üks Soome eestlastest, Kelli Piksar (23), kolis Helsingisse elama aastal 2009. "Soome tulles olin kaheksandas klassis. Käisin Helsingis ka keskkoolis, aga siis läksin Tallinna tagasi, et õppida Eesti ülikoolis," rääkis Kelli. "Õppisin filosoofiat, aga tahtsin õppida ka eesti keelt. Pärast kolme aastat Tallinnas kolisin siiski tagasi Helsingisse, sest mulle tundub, et seal on mu kodu."


Kelli istub Tallinnas Viru keskuse raamatupoe kohvikus ja ütleb, et võttis töölt paar päeva vabaks, et tulla nautima Tallinna kevadet. Ta töötab Helsingis rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis nimega Keep A Child Alive, mille kaasasutajaks on maailmakuulus Ameerika laulja Alicia Keys. "See on tore töö, aga vaatan kogu aeg ringi, et kuhu suunduda edasi, kas tööle või uuesti õppima," ütles Kelli.


Soome kolimine polnud Kellile eriti suur samm, sest ta läks koos emaga ja tema kasuisa oli elanud Soomes tolleks ajaks juba 20 aastat. Kellit ootas Helsingis ees kodu ja koht Helsingi Latokartano koolis, kus tegutsevad ka eestikeelsed klassid. "Minu esimene aasta kaheksandas klassis oli pisut raske, sest ma ei osanud soome keelt veel eriti hästi, aga siis läks juba kergemaks. Hiljem õppisin Helsingi Sibeliuse-keskkoolis, mis on muusikute ja muusikuks soovijate oma kool. See oli suurepärane kogemus ja oleksin hea meelega õppinud seal palju pikemalt. Käisime kooli ajal kooriga esinemas igal pool Soomes, enne jõule laulsime ka Soome parlamendis."


Inimlikum suhtumine


Soome keskkoolis õppis Kelli hindama vabadust, mis põhineb osapoolte vahelisel usaldusel. "Soomes suhtutakse õppimisse ja õpilastesse kardinaalselt erinevalt kui Eestimaal," rääkis Kelli. "Kõige suurem vahe seisneb selles, et Soome haridusasutustes pannakse inimene oma ajuga mõtlema, aga Eestis õpitakse endiselt pähe. Nägin ja kogesin seda ka Tallinna ülikoolis. Alguses see isegi jahmatas mind, aga Soomes keskendutakse isikutele ja leitakse, et igaüks on alati tähtis, olenemata tema taustast või vanematest. Soomes võetakse iga inimest tõsiselt, igaüks loeb. Eestis seevastu on õpilane tagasihoidlikum ja mõtleb, et tema arvamus ei loe midagi. Eestis puudub konstruktiivse tagasiside kultuur. Õppimiskeskkond on siin endiselt väga autori-
taarne."


Kelli on märganud ka Eestis samme kaasavama ja avatuma õppekultuuri poole. "Tegelikult on need sammud olnud viimastel aastatel vägagi muljetavaldavad. Eestlased võivad olla uhked enda üle. Näib, et Eesti võtab eeskuju Soomest, mis on minu arvates hea. Ühiskonnale tervikuna pole see hea, kui õpetaja tähtsaim ülesanne on drillida oma õpilasi PISA testi jaoks."


Oma ütlustes eriti otsekohane on Guido Arusoo (31), kes kolis Soome Rakverest aastal 2011. Esialgu töötas ta lammutustöödel, siis autojuhina, aga praegu tegeleb tätoveerimisega ja ehete tarvis aukude tegemisega oma salongis Espoos. "Eestis käin ma nüüd vaid korra või paar aastas. Sõbrad ja vanaema on mul endiselt Eestis, aga vanemad juba Soomes," rääkis ta.


Hinnad Soomes kohati odavamadki


Guido jutu järgi on hinnad, eriti toidu hinnad kallinenud Eestis nii kiiresti ja nii palju, et enam pole mõtet Soomest Eestis ostlemas käia või sealt midagi kaasa võtta. "Võib-olla ostame Eestist kalapulkasid ja musta leiba, aga see on ka kõik. Kõik muu saame Soomest, ja isegi odavamalt kui Eestist," rääkis ta. "Eestis pidin ka mina võtma iga kuu kusagilt laenu, et ära elada, aga Soomes elan oma perega palgast palka ära."


Guido arvates on eestlased ja soomlased eri kommetega, mis väljendub näiteks selles, et seltskonnas ütleb eestlane väga harva midagi otse välja, soomlane on aga otsekohane, kuid viisakas – nii kaua, kuni ta pole joobes. Siis hakkab soomlane karjuma või valjuhäälselt laulma.


Praegu koolitusfirmas juhtival positsioonil töötav 44-aastane Kristel Kivisik kolis Tallinnast Soome vahetult pärast Eesti iseseisvumist, aastal 1992. Kuna ta õppis Tallinnas ülikoolis soome keelt, tundus loomulik jätkata õpinguid Helsingi ülikoolis. Nüüd on ta juba Soome kodanik, käies Eestis vaid puhkuste ajal ja siis, kui mõnel lähedasel pereliikmel on tähtpäev.


Kristelile tundub, et ta on Soomes hästi kohanenud. "Väga oluline on muidugi keeleoskus, ilma selleta on väga raske kohaneda," nentis ta. "Samuti on oluline kohalikega suhtlemine, tuleb julgelt osaleda huviringides. Ja luua ka töö kaudu võrgustikke. Mind aitas muidugi palju just see, et ma juba oskasin soome keelt. Mul oli ka soomlastest perekonnasõpru ning tutvusin inimestega ülikoolis, kellega käime läbi tänaseni."


Kristeli sõnul usub ta, et eestlased hindavad ka edaspidi Soome korralikku haridust.


Parem teenindus


Kelli leiab samuti, et kohanemises mängib eriti olulist rolli keel. Ta ise suhtles Soomes alguses ainult eestlastega, praegu aga käib põhiliselt läbi soomlastega ja soome keeles. "Kõik sõltub motivatsioonist. Kui seda on, õpib kõike kiiresti," lausus ta. "Mulle tundub, et Soomes on noorel inimesel rohkem võimalusi kui Eestis. Soomes meeldib mulle ka see, et stressitase on madalam ja närvilisust vähem. Sissetulekud on Soomes suuremad ja sotsiaalhoolekanne tõhus. Eestis on inimesel teatavasti raske, kui ta mingil põhjusel ei tööta ega õpi, siis tal pole isegi haigekassa kindlustust. Pean ütlema, et poes on ka toredam käia, kui teeninduskultuur on arenenum."


Kelli on küll veel Eesti kodanik, aga juba taotlenud Soome kodakondsust. "Soome lubab topeltkodakondsust, Eesti mitte. Eesti siiski ei saa võtta minult kodakondsust ehk tulevikus olen ma kahe riigi kodanik," selgitas ta. "Minult päritakse tihti, et kas eestlased juba kolivad Soomest tagasi oma kodumaale, ja vastan sellepeale, et eestlaste buum Soomes on tõepoolest läbi saanud. Eestlane ei jookse enam Soome, kuna asjad on oma riigis juba paremini. Olukord on stabiliseerunud."

 

 

 

Lasteaias käivad ka poisid kleidiga


Kui Soomes kuskilt kuuldakse, et jälle tegi eestlane midagi halvasti, ei näidata näpuga konkreetse inimese, vaid kogu rahvuse peale.


Guido Arusoo sõnul jäävadki soomlased teda võõrana võtma. "Soomlased on toredad ja abivalmis, kuid fakt on see, et mina kui eestlane olen Soomes siiski külaline ja külaliseks ma ka jään, olgugi et olen Soomes alaline elanik," rääkis ta. "Eestlasi on Soomes palju ja kui kuskilt kuuldakse, et jälle tegi eestlane midagi, siis ei näidata näpuga konkreetse inimese, vaid kogu rahvuse peale. Asi käib täpselt samamoodi, nagu Eestis venelaste puhul."


Guido arvates on Soomes küll üks tobe asi, nimelt riigi arendamine sooneutraalseks. "See on lausa idiootsus," leidis ta. "Ma saan aru, kui sellega tahetakse vältida naiste ja meeste palgalõhet ja kindlaid ameteid naistele ja meestele, aga see on küll täielik absurd, et lasteaias ja koolis ei tohi eraldi välja tuua poisse ja tüdrukuid. Kui pole poisse ja tüdrukuid, siis kuidas on emme ja issi? Kuidas lapsed tulevad? Mulle ütles Soomes üks naisterahvas, et tema poja lasteaias on normaalne, kui poisid kannavad kleiti. Mina leian, et see pole normaalne, siin on vaja kellelgi kuskil sekkuda, ja võimalikult kiiresti."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...