Eestlased Soomes teevad tööd, mida kohalikud ise ei taha teha

"Need ametid, mis suuremale osale eestlastest Soomes tööd annavad, laisavõitu soomlasele endale ei meeldi," tunnistas Antto Terras, kelle sõnul töötavad paljud eestlased peale ehitajate ka klienditeendidajatena. Samuti on Eesti iluteenindajad Soomes väga oodatud. "Küllap teeme siis paremat tööd," sõnas küünetehnikuks õppiv Triinu Laurits.

Pilt: Scanpix

Eestlased Soomes teevad tööd, mida kohalikud ise ei taha teha

"Need ametid, mis suuremale osale eestlastest Soomes tööd annavad, laisavõitu soomlasele endale ei meeldi," tunnistas Antto Terras, kelle sõnul töötavad paljud eestlased peale ehitajate ka klienditeendidajatena. Samuti on Eesti iluteenindajad Soomes väga oodatud. "Küllap teeme siis paremat tööd," sõnas küünetehnikuks õppiv Triinu Laurits.

Väljaränne Eestist vähenes eelmisel aastal ligi kolmandiku võrra. Statistikaameti teatel kolis möödunud aastal Eestist ära 4637 ja siia saabus elama 3904 inimest. Üle poole väljarännanutest olid naised, vahendas TTV uudistesaade.

Meeste rändesaldo oli möödunud aastal positiivne, Eestisse tuli elama 14 meest rohkem, kui siit lahkus. Riigiti oli tihedam ränne Eesti ja Soome vahel. Soomest tuli siia elama 1290 inimest, Soome kolis 3051 inimest ehk üle kahe korra rohkem.

Helsinki Stockmanni turvajuht Antto Terras meenutas, et pool aastat enne viisavabaduse algust räägiti, et nüüd tulevad Eesti pätid ja viivad sult taskust viimasegi kopika. "Ent kui viisavabadus toimima hakkas, midagi suurt ei juhtunudki. Nüüdseks on eestlased oma olemasolu Soomes õigustanud, neid elab Soomes erinevate hinnangute järgi 55 000 – 100 000. Kui eestlastega oleks Soomes palju tõsiseid probleeme, neid riiki ei lubataks," arvas Terras.

Paljud Soome kolinud eestlased leiavad töö klienditeenindajana, kuigi nende kvalifikatsioon võimaldaks enamat. "See on ränk töö, mida eestlased suudavad ja tahavad teha. Need ametid, mis suuremale osale eestlastest Soomes tööd annavad, laisavõitu soomlasele endale ei meeldi," tunnistas Antto Terras.

Üllataval kombel leidub Eestis ettevõtteid, kes on suure migratsiooniga väga rahul, kuna see suurendab nende käivet oluliselt. Näiteks küüne- ja ripsmetehnikuid koolitava Leksiko rahvusvahelise iluhariduskeskuse õpilastest 30-40 tulevad välismaalt või kavatsevad pärast ameti omandamist sinna kolida.

Keskuse koolitaja Victoria Zagurskaja sõnas, et Eesti koolituste taset hinnatakse kõrgeks ja koolituste hinnad on soodsad. "Meie õpilased on välismaal tööd leidnud, avanud seal ise oma ärisid ja hiljem tulnud meie juurde täiendkoolitusi saama," märkis Zagurskaja.

Küünetehniku õpilane Triinu Laurits nentis, et peamine põhjus Soome tööle minekul on töötasu. "Soomes on iluteenuste hinnad kõrgemad, mistõttu on ka teenuseid pakkuvate inimeste teenistus parem. Ka on Eesti iluteenindajad Soome väga oodatud, neid hinnatakse seal väga. Küllap teeme siis paremat tööd," tõdes Laurits.

Antto Terras lisas, et eestlane on üks eurooplastest ja tegelikult ei oma soomlase jaoks sisserännanu juures tähtsust ei tema päritolu ega nahavärv. "Soomlasele on tähtis, kuidas inimene, kes on tema kodumaale tulnud, seal käitub, hakkama saab ja kuidas kohalikesse suhtub," selgitas Terras.

Suurim hulk sisserändajaid tuleb Soome ikkagi Eestist. Naaberriigist Venemaalt tulijatel pole lihtne tööviisat saada. See-eest turgutavad Vene ostuturistid Soome majandust. "Elasime Soomes peaaegu kümme aastat venelaste rahadest, sest ainsad, kel oli võimalus Soomest midagi osta, olidki venelased. Ja ei saa ju ei suhtuda inimesse, kes sulle koju kotiga raha kätte toob, pahasti. Ehkki ajalooliselt peaksime venelaste peale pahased olema, aga seda võimalust ei ole," rääkis Antto Terras muheledes.

Soome Rahvusringhäälingu poolt tehtud uuringu kohaselt soovivad nii soomlased kui ka eestlased, et nende riigid rohkem koostööd teeksid. Kui eestlastest arvab 74%, et tööjõu liikumise nimel tuleks rohkem koostööd teha, arvab soomlastest niimoodi vaid 45% vastanutest ehk peaaegu poole vähem.

Laadimine...Laadimine...