Ehitusjärelevalve: ohtliku rõdu markeerimine lindiga ei vabasta vastutusest

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab kortermajade elanikele kevadtööde ajal meelde, et regulaarselt on vaja kontrollida rõdude ohutust, eriti neis majades, kus hooldustöid pole kaua aega tehtud.

Pilt: Scanpix

Ehitusjärelevalve: ohtliku rõdu markeerimine lindiga ei vabasta vastutusest (1)

Juuli Nemvalts

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab kortermajade elanikele kevadtööde ajal meelde, et regulaarselt on vaja kontrollida rõdude ohutust, eriti neis majades, kus hooldustöid pole kaua aega tehtud.

Rõdud on kaasomandi osa ning nende ohutuse ja korrasoleku eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. TJA ehitusjärelevalve peaspetsialisti Urmo Karu sõnul sõltub nõukogudeaegsete paneelelamute seisukord suuresti hooldusest.

"Väga palju oleneb sellest, kas varasemate aastate jooksul on rõdude korrashoiuks tehtud parendustöid. Võib öelda, et rõdude seisukord on varieeruv - esineb nii väga heas, aga ka halvas seisukorras rõdusid, mis vajaksid lähema aja jooksul renoveerimist," ütles Karu. Siinkohal rõhutas Karu, et eraldi ei saa välja tuua magalapiirkondi, kus kortermajade rõdud on kehvemas seisukorras, sest ühes piirkonnas asuvad majad ei ole samas seisukorras. "Isegi ühel majal olevad rõdud ei pruugi olla samas seisukorras," oli Karu veendunud. 

Küsimusele, kes vastutab kortermajade rõdude korrashoiu eest vastas Karu, et kuna korterelamute rõdud on kaasomandi osa, siis nende ohutuse ja korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. "Peamine puudus on, et rõdude hooldusele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Oleme oma menetluste käigus tuvastanud ka olukordi, kus rõdupiirded ei ole algselt juba nõuetekohaselt ehitatud," selgitas Karu.

Ta tõi välja, et tavapäraselt võib rõdudel esineda nelja erinevat tüüpi probleeme:

1. Puudub ühenduselementide korrosioonikaitse, selle lagunemine või eemaldamine;

2. Puudulikud keevised (ehituspraak);

3. Projektist erineva ehk vale materjali kasutamine (ehituspraak);

4. Ühenduselemendid on olnud pikka aega ilma korrosioonikaitseta ning on "läbi roostetanud".

Ekspertiisi vajadus

Kohe kui tekib kahtlus rõdude seisukorras, peaks korteriühistu tellima erakorralise ehitise auditi rõdupiirete seisukorra hindamiseks. Igale hoonele on ette antud projekteeritud eluiga, seda juhul kui hoonet korrapäraselt ja nõuetekohaselt hooldatakse.

"Kindlasti tuleks rõdupiirded ja kinnitused üle vaadata, kui varasemalt ei ole rõdude seisukorrale ja hooldusele tähelepanu pööratud või kui ka hoone projekteeritud eluiga hakkab lõpule jõudma. Siinkohal ei pruugi ka ainult visuaalne vaatlus olla piisav, kuna probleem võib peituda konstruktsiooni sees. Kui maja ühel rõdul esineb probleeme, tuleb üle vaadata kõik majal olevad rõdud," pani Karu korteriühistutele südamele.

Tema sõnul on rõdud on kaasomandi osa ning nende ohutuse ja korrasoleku eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. "Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui tekib kahtlus rõdude seisukorras või nendele ei ole aastate jooksul tähelepanu pööratud, tellige rõdude seisukorra selgitamiseks audit. Samuti tuleb regulaarselt üle vaadata, sh veenduda rõdukinnituste korrasolek," selgitas Karu.

"Probleemi ilmnedes võtta koheselt tarvitusele meetmed selle likvideerimiseks. Ohtliku rõdu korral piirata ala, mis jääb rõdu alla ning keelata inimestel nii rõdule kui ka selle alla jäävale alale minemine, ligipääs peab olema füüsiliselt tõkestatud. Lindi tõmbamine ei vabasta vastutusest," kinnitas ta.

Sama lugu on hoone renoveerimistöödel, kus rõdusid ja nende kinnituselemente ei tohi jätta tähelepanuta – kontrollides kinnituselementide korrasolekut enne renoveerimist on see vähem kulukas, kui hilisemad parendustööd.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...