EKSMEHE VANGIS: Endised abikaasad hoiavad naisi lapse kaudu kodus lõksus

Paljud naised on ka pärast suhte purunemist aastaid sisuliselt eksmehe pantvangid – nad ei saa alustada uut elu, sest mees hoiab neid laste kaudu sunnismaisena paigal. "Kõige agressiivsemad on tihti just juhtival kohal olevad jõukad mehed," lausub jurist Merle Albrant. Lapse kaudu tahetakse kontrollida naist, pääseda alimentide tasumisest ning sagedased on ka lapseröövid. 

Pilt: Scanpix

EKSMEHE VANGIS: Endised abikaasad hoiavad naisi lapse kaudu kodus lõksus

Triin Oja

Paljud naised on ka pärast suhte purunemist aastaid sisuliselt eksmehe pantvangid – nad ei saa alustada uut elu, sest mees hoiab neid laste kaudu sunnismaisena paigal. "Kõige agressiivsemad on tihti just juhtival kohal olevad jõukad mehed," lausub jurist Merle Albrant. Lapse kaudu tahetakse kontrollida naist, pääseda alimentide tasumisest ning sagedased on ka lapseröövid. 

Jurist Merle Albranti sõnul tuleb Eestis väga tihti ette, et eksmees takistab naisel uue elu alustamist. Naist hoitakse lastega vanas elukohas justkui pantvangis. "Kui naine tahab minna kas või teise linnaossa lastega elama, panna lapse uude kooli või lasteaeda, siis eksmees seda luba lihtsalt ei anna," nendib Albrant. Nimelt on lapse ametliku elukoha ümberregistreerimiseks vaja seaduse järgi mõlema vanema nõusolekut. Kuigi toimingu saaks teha minutitega, peab ema võtma ette kuluka ja aeganõudva kohtulahingu. "Elukohavahetuse küsimus on väga terav ka Eesti piires," nendib Albrant. "Oleme aidanud naistel kas või Pärnust Tallinna kolida. Eestist välja minek on veelgi keerulisem."

Raske pääseda isegi puhkusele

Ka välismaale elama või isegi puhkama sõitmiseks on seaduse järgi vaja mõlema vanema nõusolekut, ning vaimse vägivalla eesmärgil kasutatakse seda pahatihti ära. "Endised abikaasad ütlevad, et sina võid ju minna, aga laps jääb Eestisse. Mees mitte et takistab välismaal abiellumist, mõni ei lase naisel isegi puhkusereisidele minna," mainib psühholoog Ülle Kalvik. "See on absurdne olukord."

Välismaale minekuks on Kalviku sõnul naistel mitmeid põhjuseid – olgu või see, et kodumaal on peale purunenud suhet liiga valus olla. "Pealegi, meil on ju vaba Euroopa. Me ei ole sunnismaised, et peame ainult siin elama," ütleb psühholoog. "Suurt rolli eksnaise liikumise kontrollimises mängib ka soov naise kallal vägivalda jätkata. See on aga ju naise ja lapse ahistamine ja kiusamine, vaimne vägivald. Mehel on vajadus kontrollida, ta ei lase lapsel rahulikult elada ja naisel ka mitte."

Albrant on pidanud palju kohtulahinguid naiste eest, kes soovivad eksmehe võrgust pääseda. "Naine soovis minna lapsega Saksamaale elama – tal oli seal töökoht, elamispind, kõik võimalused. Aga isa poolt nõusolekut ei tulnud, selle nimel tuli pikk kohtuprotsess ette võtta," räägib Albrant, kelle sõnul suudeti lõpuks siiski õiglus jalule seada ja naine sai uut elu alustada. "Laps ei tohtinud aga terve kohtumenetluse ajal emaga koos Saksamaale reisida, isegi paaripäevane reis olnuks kohtumääruse rikkumine."

Võit suudeti saavutada tänu lapse heaolu esikohale seadmisele. "Kohus peab hooldusõiguste küsimustes lähtuma lapse huvidest," nendib Albrant. "Kogu menetluse käigus uuritakse välja, mis on lapse parimad huvid – kas minna vanemaga kaasa või jääda teise vanemaga Eestisse. Seadus ütleb, et kohus peab arvesse võtma vanema senist panust lapse kasvatamisel – kes tegelikult lapse eest hoolitsenud on. Peab vaatama, kellel on lapsega hea hingeline side. Kohus peab vaatama mõlema vanema valmisolekut last kasvatada ja ka majanduslikku seisundit."

Hooldusõiguste eest kohtus võitlemine võib võtta aga aastaid.

Mõni isa kasutab ema soovi välismaale minekuks Kalviku sõnul ka võimalusena naist lapse silmis maha teha. "Ikka öeldakse, et vaata kui paha ta on, tahab sind kuhugi viia, aga mina ju armastan sind. Lapsed tihti ütlevadki, et isa ju hakkab nutma ja on kurb, kui ta mind üldse ei näe," räägib psühholoog.

Albranti sõnul avastavad isad väga tihti alles siis, kui alimentide maksmine hakkab reaalsuseks saama, et soovivad lapse eest võrdselt hoolt kanda.

"Kui suhte taustaks on vaimne või füüsiline vägivald, siis võiks öelda, et selline asi juhtub sada protsenti," ütleb ta. "See ajab ka lapsed segadusse – kunagi pole isa neist huvitunud, aga nüüd järsku muutub päevapealt hoolitsevaks, hakkab kingitusi ostma. Lapsele on järsku tekkinud "hea" isa, keda ta on oodanud aastaid. Näiteks mainitud Saksamaa juhtumis ei olnud isa lapsega kontakti otsinud neli aastat, aga siis äkki tahtis hakata teda kasvatama ja ta ema juurest ära võtta."

Huvitab raha, mitte laps

Albranti sõnul pärast hooldusõiguse saamist isade hoolivus aga raugeb ning lapse eiramine jätkub. "Praktikas on nii, et need isad panevad lapse lasteaeda või võtavad kõik oma sugulased appi," nendib ta. "Kohtus on raske tõestada, et isa tegelikult ei hoolitse."

Naise liikumise piiramise ning hooldusõiguse vaidluste taga on ka otseselt mehe majanduslikud huvid. "Kui kliendi peretausta analüüsides selgub, et mehele on raha väga oluline – ja vägivaldsete meeste jaoks ongi raha väga tähtis –, siis peab olema valmis, et elatist küsides tuleb kohe mehe poolt avaldus, et ta nõuab laste hooldusõigust," räägib Albrant. "Paar kuud tagasi oli ema sunnitud kohtusse pöörduma, kuna mees maksis elatist ainult paarkümmend eurot kuus. 30-40 eurot kuus lapsele – see on naljanumber. Ema ütles, et lapsed elavad vaesuses. Andis elatishagi sisse ja sellele järgnes kohe mehe avaldus, et tahab võtta osa pere lapsi enda juurde elama."

Elatisrahast põiklevad kõrvale ka kõige rikkamad mehed. "See konkreetne mees oli väga rikas," mainib Albrant. "Rahaga tahetakse kontrollida nii oma eksnaist kui ka oma lapsi – saab lastele näidata, et kui olete minu juures, on teil kõik olemas, kui ema juures, siis elate vaesuses."

Eksnaise kontrollimiseks kasutatakse ka lugematul arvul muid meetmeid. "Hirmutamine jätkub kogu aeg," tõdeb Albrant. "Helistatakse naise töö juurde, sõpradele, sugulastele, keeratakse rahakraanid kinni, keeldutakse ühisvara jagamast, visatakse naine välja naisele endale kuuluvast majast. Iga kord, kui naine läheb koju tagasi, minnakse talle kallale, otsitakse kogu aeg meetodeid, et näidata, kes on võimupositsioonil. Nimekiri on lõputu."

Albranti sõnul on sage ka laste röövimine: "Viimases juhtumis oli laps kaheksa kuud kadunud. Lõpuks saime ta politsei ja kohtutäituri kaasabil kätte. Lapse varastanud isale jäi pärast seda alles õigus lapsega suhelda. Isegi pärast varastamist. Võiks öelda, et naine sai kohtus taas ohvristatud."

"Hea isa" tassib koju prostituute?

Kalviku sõnul on kõige agressiivsemad tihti just need mehed, kes on sotsiaalselt väga kõrgel positsioonil ja edukad. "Nad on väga tihti juhtivatel kohtadel – võimukad, tugevad, kindlad. On olnud juhtumeid, kus jõukas isa tuleb kohtus uhkelt uksest sisse, räägib, kuidas ta last armastab, teda usutakse ja ema hakkab sealsamas nutma, sest ta teab, et see on vale – ja ema saadetakse selle peale kohtuekspertiisi."

Kalvikul on praegu käsil ka õõvastav juhtum, kus last sunnitakse külas käima isal, kes enda juurde Taist prostituute toob. "Isa hakkas kõigepealt vaatama pornot, ka lapspornot, aga peres oli väike laps. Isa läks pere juurest ära. Isa hakkas tooma Taist prostituute enda juurde. Praegu on asi kohtus ja ta ähvardab emalt üldse lapse ära võtta," räägib psühholoog. "Nõuab last enda juurde, kord on üks Tai naine, kord teine. Lastekaitse ütleb aga, et isal on õigus ja kõik on tõendamata ning ema valetab."

Vanematesse ei suhtuta praegu hooldusõiguse ja suhtlemiskorra lahendamise küsimustes Kalviku sõnul alati võrdselt. "Praegu sunnitakse kompromissile pigem ema kui isa. Imelik on see, et ka lastekaitse rõhutab igal pool ainult isa õiguseid," räägib Kalvik. "Isal on õigus uuele perele, uuele naisele, lapsele. Miks naine ei või seda teha? Eriti kui isa läks pere juurest ise ära."

Kuigi mõlemad sood on võimelised vägivallaks, on tegelikus elus toimepanijatest valdav enamik siiski mehed. "Euroopa praktika näitab, et üheksal juhul kümnest on ahistajaks ja kiusajaks sellistes juhtumites siiski mehed," nentis Kalvik.

 

JURIST: Kohtud ohvristavad emasid ja  lapsi

Kohtu korraldus sunnib suhtlema ka selliste isadega, kes on peksnud ema või ka lapsi endid.

Eestis on ette tulnud palju juhtumeid, kus laps ei taha isaga kohtuda, aga kohus saadab ta isa juurde. "Ühes juhtumis näiteks sunniti epileptilist last isa juures käima, kuigi laps ise ei tahtnud," räägib Ülle Kalvik (pildil). "Isal oli uus pere ja väike laps, kes öösiti nuttis, epileptiline laps vajab aga vaikust ja rahu. Isa õiguste kaitsmiseks võetakse kohtus lapselt tema õigused ja emalt võimalus last kaitsta. See mõjub väga halvasti naise enesekindlusele – ta tunneb, et ei pääse selle mehe võrgust mitte kunagi," rõhutab Kalvik.

"Meie praktika on see, et kohtus määratakse kogu aeg lapse ja isa suhtlemiskord. Risk aga jääb püsima, et lapse kaudu käib ema kontrollimine edasi," lisab jurist Merle Albrant. "Kui lapsed ise räägivad, et isa on neile kallale tulnud või emale kallale tulnud, siis minu arust ei ole siin mingit aruteluruumi – ta on oma lapsi kahjustanud."

Kalvik on oma töös kokku puutunud juhtumiga, kus isa vägivaldsusest hoolimata sunnitakse last temaga kohtuma. "Ei vaadata tausta, näiteks seda, et lahku on mindud vägivalla tõttu. Laps sunnitakse minema sellise isa juurde, kes on lapse nähes ema peksnud. Lapsele on vaja öelda, et isa käitus valesti. Kui kohus paneb nõude, et laps peab olema isa juures iga teine nädalavahetus, siis see on ju vägivalla õigustamine."

Albranti meelest on vaja seadust muuta. "Mõne kohtuniku jaoks ei ole vägivald probleemne. Mõni kohtunik hakkab ise naist süüdistama, et miks sa olid sellise mehega suhtes. Meil peaks olema perekonnaseaduses eraldi säte, mis ütleb, et hooldusõiguse küsimustes tuleb arvesse võtta perevägivalda ja lähisuhtevägivalda, sama ütleb ka Istanbuli konventsioon," räägib jurist.

Laadimine...Laadimine...