Eksperdid: Eesti on EL-i toetusi tõhusalt kasutanud

Sõltumatute ekspertide hinnangul on Eesti Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetusi kasutanud tõhusalt, muu hulgas on toetus aidanud suurendada tööhõivet, parandada inimeste tervist ja arendada elukeskkonda, teatas rahandusministeerium.

Pilt: Scanpix
Poliitika Eesti

Eksperdid: Eesti on EL-i toetusi tõhusalt kasutanud

Toimetaja: Toomas Raag

Sõltumatute ekspertide hinnangul on Eesti Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetusi kasutanud tõhusalt, muu hulgas on toetus aidanud suurendada tööhõivet, parandada inimeste tervist ja arendada elukeskkonda, teatas rahandusministeerium.

Ministeeriumi teatel kohtub sel nädalal Euroopa Komisjoni esindajatega EL-i struktuurivahendite kasutamist jälgiv ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjon, mille esimees on rahandusministeeriumi asekantsler Kaie Koskaru-Nelk.

Seirekomisjon ja Euroopa Komisjoni esindajad said ülevaate äsja valminud 2014–2020 rahastusperioodi struktuurivahendite kasutamise vahehindamise aruandest, kus sõltumatud eksperdid analüüsisid, kas eurotoetusi on siiani kasutatud tulemuslikult, kas toetatakse valdkondi, kuhu kõige enam raha on vaja ja kas seatud eesmärgid on tänasel päeval endiselt asjakohased.

"Oleme harjunud Euroopa Liidu struktuuritoetuse mõju tundma ehitatud teedel, kiiremaks rekonstrueeritud raudteedel ja soetatud uutes rongides," ütles Koskaru-Nelk pressiteate vahendusel.

"Siiski tuleb meeles pidada, et struktuurifondidest toetatakse ka sotsiaalvaldkonda, nagu inimeste aitamist tööturule, lasteaiakohtade loomist ja puuetega inimeste liikumise lihtsustamist, mis aitab Eesti inimeste elukvaliteeti oluliselt tõsta," lisas ta.

Euroopa Komisjoni ja seirekomisjoni esindajad tutvuvad Tartus ja Kagu-Eestis struktuurivahendite toel ellu viidud projektidega, et näha lähemalt struktuurifondide kasutamise mõju kohapeal ning pidada arutelusid toetuste taotlejate ning saajatega.

EL-i ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kuuluvad lisaks ministeeriumide ja riigikantselei esindajatele ning võrdõigusvolinikule veel linnade ja valdade liidu, teaduste akadeemia, rektorite nõukogu, ametiühingute keskliidu, mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, puuetega inimeste koja, keskkonnaühenduste koja, looduskaitse seltsi, kaubandus-tööstuskoja, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ning väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni esindajad.

Eelmise aasta lõpuks oli 2014–2020 rahastusperioodi EL-i struktuurivahendite toel Eestis muuhulgas loodud ligi 2000 lasteaia- või lapsehoiukohta, uuendatud 13 esmatasandi tervisekeskust, rekonstrueeritud 134 kilomeetrit raudteid ja rajatud 90,5 kilomeetrit kergliiklusteid.

Samuti oli struktuurivahendite toel muu hulgas täiendkoolitusel osalenud ligi 47 000 täiskasvanut, lõimumiskoolitusel osalenut üle 4000 inimese, teenuseid saanud üle 36 000 vähenenud töövõimega inimese ja aktiivseid tööturuteenuseid saanud üle 10 000 inimese.

Laadimine...Laadimine...