Eksperdid: Eesti võiks kaaluda topeltkodakondsuse lubamist

"Miks meil on vaja panna inimesed sellesse olukorda, kus nad peavad tegema valiku, kas anda ära see meie jaoks niivõrd armas Eesti kodakondsus või loobuda näiteks pragmaatiliselt mõistlikust Ameerika Ühendriikide kodakondsusest," rääkis Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Pilt: Scanpix

Eksperdid: Eesti võiks kaaluda topeltkodakondsuse lubamist (1)

Erki Varma

"Mina kindlasti arvan, et see tänane suhtumine mitmikkodakondsusesse on oma aja ära elanud," leidis Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. "Ma saan aru, et sellega võivad olla seotud julgeolekuriskid, kuid me ei saa lähtuda ainult neist."

Käosaare sõnul ei soovi ta, et Eesti oleks riik, mis koostab seadusi lähtudes kõige negatiivsematest juhtudest. "Loomulikult tuleb need riskid läbi mõelda ja maandada, kuid me peaksime võtma seaduste koostamisel aluseks sellise keskmise inimese, kellel on oma tunded ja pragmaatilised lähtekohad."

Kuigi seadus justkui välistab topeltkodakondsuse, on see Käosaare sõnul Eestis täiesti igapäevane asi. "Ma võin oma tutvusringkonnas praegu vähemalt kümme inimest nimetada, kellel on topeltkodakondsus. Ma arvan, et tegelikult rohkem, kui ma hakkaks süvenema," kinnitas Käosaar ja leidis, et on rumal panna silmad kinni ja teha nägu, et seda pole olemas.

"Teeme silmad lahti ja vaatame, mis meil reaalselt olemas on," soovitas Käosaar, kelle hinnangul võiks eeskuju võtta väikestest lastest ja küsida rohkem miks-küsimusi. "Miks meil on vaja panna inimesed sellesse olukorda, kus nad peavad tegema valiku, kas anda ära see meie jaoks niivõrd armas Eesti kodakondsus või loobuda näiteks pragmaatiliselt mõistlikust Ameerika Ühendriikide kodakondsusest."

Diskussioon peab arenema sammhaaval

Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort leidis, et erinevaid riske on võimalik maandada, kuid absoluutset mitmikkodakondsust ei ole Eesti täna valmis lubama. "Ma, ma näen, et sinna peab jõudma või see diskussioon peab arenema sammhaaval," ütles Koort.

Tema hinnangul tasuks alustuseks mõelda, kas näiteks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigid võiks olla see esimene esimene samm. "Meil on täna olukord, kus inimene peab 18-aastaselt valima, millisest kodakondsusest ta loobub. Aga riik seda tegelikult ei jõusta, me ei sunni kedagi loobuma sünnijärgsest kodakondsusest."

Koort arutles ka teemal, et kuna ajaloosündmused on väga palju sünnijärgseid eestlasi paisanud nii läände kui itta piiri taha, siis võib peagi kätte jõuda aeg, kus inimesi, kellel on õigus Eesti kodakondsusele mõne teise kodakondsuse kõrval, on rohkem kui üksnes Eesti kodakondusele õigust omavaid inimesi. "See peaks olema mõtlemapanev. Mõtleme selle peale, kuidas me saame teha Eesti suuremaks. Ärme mõtle selle peale, kuidas keegi meile seeläbi vältimatult haiget teeb," kutsus Koort üles. "Meil võib olla läbi selle palju rohkem võimalusi saada tugevamaks kui kunagi varem."

Kas muutub seadus või inimesed?

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus nentis, et talle on alati huvi pakkunud küsimus, mida peaks tegema kui õiguslik ja faktiline olukord ei ole omavahel kooskõlas. "Kas me muudame ära faktilise olukorra või muudame ära õigusliku olukorra?"

Kodakondsusseaduse kohaselt on Annuse sõnul nii naturaliseerunud kodanikud ja sünnijärgsed kodanikud õiguslikult täpselt võrdses olukorras. "Neile kummalegi ei ole lubatud olla samaaegselt mõne muu riigi kodanik. Sünnijärgsete kodanike puhul on see väärtusnorm," arutles Annus. "Loomulikult Eesti riik tulenevalt põhiseaduses sätestatud piirangust, et kelleltki ei või võtta sünniga omandatud kodakondsust, lihtsalt tolereerib sünnijärgsete kodanike topeltkodakondsust."

Samas on see tema hinnangul põhimõtteline küsimus, et kui inimene ei käitu õiguskuulekalt, kas siis on tema ülesanne oma käitumist korrigeerida või on see riik, kes peab tingimata sekkuma sellesse. "Mina tahaks ikka elada selles riigis, kus õiguskuulekus on ennekõike ikka inimese enda asi ja ülesanne ja mitte riik ei käi järel igal inimesel ja ei kohalda mingeid sanktsioone selleks, et suunata inimene õiguskuulekale teele."

Teisipäeval toimus Sisekaitseakadeemias Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti konverents “Kodakondsus ja ränne – täna ja homme“, mille fookuses oli EL liikmesriikide kodakondsuspoliitika valikud.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...