EKSPERDID: Ohtliku ehitise püstitaja peab maksma kahjutasu või minema vangi

"Tegija vastutab kõige eest! Ka autotööstuses on tehased tuhandeid vigaseid autosid tagasi kutsunud," on Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger kindel, et ehituspraagi eest ei vastuta mitte majaomanik, vaid ehitaja. Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul on 84% buumi ajal kerkinud majadest ehitatud vigaselt ning vigadest omakorda 80% on tekkinud ehitajate süül.

Pilt: Scanpix/ Tehnikaülikooli emeriitprofessor uurib Tallinna linna üht tähtobjekti – Vabaduse sammast. Ka see ei ole parim näide ehitustööst, sest hakkas lagunema üsna varsti pärast püstipanekut.

EKSPERDID: Ohtliku ehitise püstitaja peab maksma kahjutasu või minema vangi (4)

Sirje Rattus, Ragne Jõerand

"Tegija vastutab kõige eest! Ka autotööstuses on tehased tuhandeid vigaseid autosid tagasi kutsunud," on Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger kindel, et ehituspraagi eest ei vastuta mitte majaomanik, vaid ehitaja. Tehnikaülikooli teadlaste hinnangul on 84% buumi ajal kerkinud majadest ehitatud vigaselt ning vigadest omakorda 80% on tekkinud ehitajate süül.

Hiljuti aset leidnud traagilised gaasiõnnetused on pannud mõtlema, kui turvalised on meie kodud tegelikult. Ükski omanik ei ehita oma korterit teadlikult nõnda ümber, et see tema ja ta lähedaste elule ja tervisele ohtu kujutab. Tõsi – teadmatus ei vabasta vastutusest. Kuid kas mingi vastutus ei peaks lasuma ka töömehel, kes valesti ehitas?

Tallinnas Erika tänava kortermajas hukkus väikese vahega gaasivingumürgituse tagajärjel kaks last. Üks teismeline tüdruk hukkus Narvas. Alles nädala jagu päevi tagasi sattus gaasimürgituse tõttu taas lastehaiglasse nelja-aastane laps. Kas õnnetuste põhjus on, et gaasiseadet käsitseti valesti ja jäeti aastaid hooldamata või oli tegemist ümberehitusvigadega, selgitab välja ekspertiis.

Tehnilise järelevalve amet viitas meedias, et eranditult kõigis neis traagilistes õnnetustes on süüdi korteriomanikud, kes olid omavoliliselt ehitanud ümber ventilatsioonilõõre või tekitanud olukorra, kus gaasiseadme suitsugaasid on juhitud valesse lõõri.

Inimene peab kõike teadma?

Oletame, et õnnetused olid põhjustatud mitte gaasikatla hooldamata jätmisest, vaid mingitest ümberehitustest. Sel juhul tekib küsimus, kas korteriomanikud siis tõesti läksid ise ventilatsioonisüsteemi kallale ja hakkasid seda oma äranägemise järgi ümber ehitama. Võiks arvata, et selleks telliti siiski mingi töömees. Ehitaja vastutusest räägitakse sellistel puhkudel harva.

"Kas inimene ehitab ümber ise oma kätega või tellib ümberehituse kellegi käest, lõppkokkuvõtteks on see siiski inimese enda ehitatud," kinnitas tehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna juhataja asetäitja Priit Poschlin. Kuidas nõnda?! Meil näikse valitsevat suhtumine, et ehitaja ehitab karbi ja vastutab heal juhul selle püstipüsimise eest, mis aga toimub majas või korteris sees, see on juba omaniku enda vastutus – olgugi et 98%-l meist ei ole vähimatki ehitusalast haridust. Millegipärast ei protesteeri selle mõtteviisi vastu ka koduomanikud ise. Ent kas tõesti võib töömees meie kodus ükskõik kui ohtliku käkerdise valmis keerata ja käed vastutusest puhtaks pühkida?

"See on keeruline lugu, aga põhimõtteliselt tuleb vaadata neid lepinguid, kes see tellija on olnud," ütles Poschlin. "Kui omanik teab, et midagi gaasiseadmega seotud tehnosüsteemidest on ümber ehitatud, ära rikutud või ei tööta, siis ei tohiks gaasiseadme omanik gaasiseadet kasutada. Kas süüdi on ehitaja või mitte, sõltub sellest, mida telliti ja mis on projektis kirjas. Kui klient seda tellis, siis ehitaja tegi seda, mida taheti."
Ent kui klient ei teadnud, millised on sellise ümberehituse puhul ohutusnõuded? "Inimene peab tundma gaasiseadme ohutusnõudeid. See on umbes sama loogika, et mul on küll auto, aga pole minu asi, et ma sellega sõita ei oska," teatas tehnilise järelevalve ametnik.

Tõsi küll, hiljem e-kirjaga saadetud kommentaaris pehmendas Poschlin oma sõnu ja möönis ka ehitaja vastutust: "Gaasiseade on seotud paljude täiendavate tehnosüsteemidega ja nendega seotud töid teevad erinevad ehitajad, kes peavad tagama oma tegevuse ohutuse ja saavutama nõuetekohase tulemuse. Kui selgub, et gaasiseadme paigaldaja on teadlikult paigaldanud seadme selleks mittesobivasse kohta, saab teda väärteo korras karistada. Niisamuti saab ehitaja vastutusele võtta, kui ta on asjatundmatusest oma tegevusega ära rikkunud gaasiseadme tööks vajaliku tehnosüsteemi nagu näiteks värske õhu juurdevoolu lahenduse või korstna."

Ehitaja töö tulemus olgu ohutu

Eesti korteriühistute liidu juristi Irina Reva sõnul ei vabasta omaniku teadmatus teda vastutusest. Ning temagi üritab ehitusvigade puhul taandada lahenduse sellele, millised on olnud fikseeritud kokkulepped. "Tuleb vaadata, millised olid konkreetsed ümberehituse otsused," märkis ta. "Kui otsus ümberehituseks oli vastu võetud õigesti ja leping oli kehtiv, siis vastutab töö kvaliteedi eest ehitaja. Kõige tähtsam on kontrollida, kas omanikud olid ikka otsustanud, et tuleb kontrollida kõiki ventilatsioonišahte."

Advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadi Liina Linsi sõnul vastutab ohutusnõudeid eirava ehitise eest esmalt ehitise omanik. "Omanikul on seadusest tulenev kohustus tagada, et tema omandis oleva ehitise kasutamine oleks ohutu ning ehitis vastaks seadusest tulenevatele nõuetele," tõdes ta. Küll aga lükkas advokaat ümber väited, mis puudutavad ehitusvigade vastutuse sõltuvust lepingu sõnastusest ja vormistusest, märkides, et see, mis täpselt kuskil kirjas on, ei oma lõplikku kaalu.

"Leping ehitajaga on sõlmitud ka juhul, kui see pole kirjalikult fikseeritud, kuid tööd on teostatud," lausus Linsi. "Olenemata kirjaliku lepingu olemasolust on ehitaja kohustatud tegema tööd, mis on vähemalt keskmise kvaliteediga, vastab seaduses toodud nõuetele, sh ohutusnõuetele, ning mille tulemust on võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Lisaks on kohtupraktikas asutud seisukohale, et ehitaja vastutab mitte üksnes enda konkreetse töölõigu vastavuse eest nõuetele, vaid ehitajal on kohustus veenduda ka selles, et eelnevad tööd on sellised, et koosmõjus tema töödega ei tekiks ohtlikku olukorda."

Buumiaja majad suures osas praagid

Linsi sõnul on võimalik, et kahju tekitamise eest vastutab ka projekteerija, kui töö on tehtud projekti järgi. "Selline võimalus on asjakohane eelkõige siis, kui projektis on ilmselge ebatäpsus, mille järgimine ehitamisel on kaasa toonud ehitise ohtlikkuse."

Ehituskvaliteet Eestis pole kiita, vead on pigem tavalised kui harukordsed. Kui Tehnikaülikooli teadlased mõni aasta tagasi Eesti uuselamuid uurisid, selgus, et 84%-l buumi ajal ehitatud majadest leidub ehitusvigu, millest omakorda 80% on tekkinud ehitajate süü tõttu.
Ühel juhtumil paigaldas soss-sepast ehitaja plekist lõõri ilma igasuguse soojusisolatsioonita nii, et maja läks põlema ja perele tekkis vanas rahas 122 000 kroonine kahju. Pere kaebas ehitaja kohtusse, mis mõistis kahjutule kulud ehitajalt välja.

"Enamasti muidugi ei olnud tegemist mingite saatuslike vigadega," nentis Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger, kelle sõnul on uute majade üks valdavaid puudusi vilets heliisolatsioon. "Olen sellises majas külas käinud. Korteritel olid laudpõrandad, mis kumisesid nagu kandlepõhi, ja kui üleval lapsed mängisid, siis oli tunne, nagu nad kuramused hüppaksid vahetpidamata kapi otsast alla. Teine suurem mure on ventilatsioon. Ent paraku esineb ka konstruktsioonivigu – ja kui seal on midagi kapitaalselt valesti, tuleb maja maha võtta. Kui valgus ei põle või vesi ei voola, on asi parandatav."

Õiger möönis, et buumiaja ehituspraak oli sageli tingitud ka suurest nõudlusest, mis lubas ehitajatel ülejala teha.

Ent ikkagi – kes siis vastutab, kui ventilatsioonilõõr on valesti või aken viltu? "Tegija vastutab kõige eest! Autotööstuses on see ju niisamuti – kui autotehas näeb, et mõne mudeli puhul on ilmnenud viga, peab ta reageerima. Nõnda on ju tehased tuhandeid autosid tagasi kutsunud," lausus Õiger.

Emeriitprofessor rõhutas, et ehitaja vastutab ehitusvea eest vaid sellisel juhul, kui see oli hoonel algusest peale. Maja kasutamisest tekkinud vigade eest vastutab ikka omanik – näiteks kui katus hakkab aastatepikkuse lumekoorma tõttu läbi laskma või ventilatsioonirest tapeediga kinni kleebitakse ja korterinurk liigniiskusest hallitama hakkab.

Riskikohad tuleb enne ehitust üle rääkida

Iseenda turvalisuse huvides soovitab Linsi ehituse tellimisel mõelda, et "ma pole nii rikas, et eelistada kõige odavamat". "Võimalusel tuleks kasutada professionaalseid ehitajaid, et vältida nõuetele mittevastavaid ja ohtlikke töid," mainis ta. "Kahtlemata ei ehita ka professionaalid iga kord ohutult, kuid sellisel viisil saab ohte minimeerida."

Samuti soovitas Linsi võimalike arusaamatuste vältimiseks sõlmida ehitajaga kirjalik leping. "Kirjaliku lepingu puudumine iseenesest küll omaniku nõudeid ehitaja vastu ei välista, kuid muudab poolte vahel toimunu kindlaks tegemise kahtlemata keerulisemaks," rõhutas ta.
Kui vähegi võimalik, oleks mõistlik suuremate ehituste puhul tellida omanikujärelevalve, kes mingi vea ilmnedes saab kohe reageerida. Kuid Õiger rõhutas siiski, et olenemata sellest, kas keegi valvab ehituse üle või mitte, peavad ehitajad aru saama, mida nad teevad.

"Iga töömehe ja ehitusplatsi juhi tegevust ei saa 100% kontrollida," nentis ta. "Olen soovitanud alati, kui ehitusbrigaad hakkab mingit objekti ehitama, tulla kõigepealt kogu meeskonnaga kokku ja rääkida üle võimalikud riskikohad – siin, nui neljaks, tuleb teha nii! Hea oleks, kui ka projekteerija tuleks ja omalt poolt selgitusi jagaks. Kui jätame selle tegemata ja töötaja hakkab oma tarkuse järgi toimetama, siis võivad tekkida vead, kuigi töömees ise tahtis parimat."

Üürnik on ohu korral abitu, kui korteriomanik talle vastu ei tule

"Kui üürnik teab, et näiteks ventilatsioon ei tööta ja ta seab teadlikult ohtu oma pere ja iseenda, on see tema valik," ütles korteriühistute liidu jurist Irina Reva. "Ja kui üürnikul pole raha uue korteri üürimiseks, siis ka see on elu – kahjuks me ei ela ühiskonnas, kus kehtib inimlikkus."
Kui korterit või maja asustab üürnik, siis millised on tema võimalused oma kodu turvalisemaks muuta – kas näiteks üürnikul on õigus paluda omanikul teha gaasiseadmete ohutuse kontroll või kas või ise kutsuda hooldusmees kohale? Selgub, et üürnikul on oma ajutise kodu turvalisust hoopis keeruline tagada.

"Üürnik ei või minna ühistu esimehe juurde ja öelda, et palun tellige gaasiseadmete kontroll, ta ei või ka ise kontrolli kutsuda, seda tohib teha ainult omanik või kui omanik on andnud üürnikule kirjaliku loa seda teha," selgitas korteriühistute liidu jurist.

Ent kui omanik sellest kontrollist keeldub ja väidab, et tema andmetel on korteris kõik korras, ehkki tegelikult ei huvita teda üürniku ohutu elu, vaid üüriraha?

"Siis peab üürnik tõendama, et ta on pöördunud selle küsimusega omaniku poole, aga omanik ei soovi reageerida," vastas Reva. "Ma arvan, et ühistule võiks ja lausa peaks sellest märku andma."

Reva lisas, et kui üürnik pelgab ohtu oma elule, siis on tal ju võimalus üürileping lõpetada. "Kui üürnik teab, et näiteks ventilatsioon ei tööta ja ta seab teadlikult ohtu oma pere ja iseenda, on see tema valik."

Ka ei või üürnik Reva sõnul omaalgatuslikult ilma omaniku kirjaliku nõusolekuta elupinnal ühtki parandustööd ette võtta, sest see võib hoopis teda ennast kohtusse viia. "Selline on elu," tõdes Reva. "Ja kui üürnikul pole raha uue korteri üürimiseks, siis ka see on elu – kahjuks me ei ela ühiskonnas, kus kehtib inimlikkus."

Mõnevõrra võiks üürnikku siiski lohutada teadmine, et üüripinnal toimunud õnnetuse korral on tal õigus esitada nõudeid omaniku ehk üürileandja vastu. "Üürniku nõuded võivad sellisel juhul tuleneda nii poolte vahelisest lepingust kui ka seadusest," selgitas vandeadvokaat Liina Linsi. "Seadusest tulenevad kahju hüvitamise nõuded võivad kõne alla tulla eelkõige juhul, kui üürnikule on tekitatud kehavigastus või on kahjustatud üürniku vara."

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...