"Valitsus peaks oma strateegiat paremini sättima ja endalt küsima, mis eesmärki erakorraline pensionitõus täidab ja kellele on see eeskätt sihitud," ütles Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik. 

Ametisse astuv sotsiaalminister Tanel Kiik ütles ERR-le, et Keskerakonna lubatud erakorraline pensionitõus on koalitsioonilepingusse eesmärgina sisse jäänud ja see loodetakse nelja aasta jooksul ära teha. Keskerakonna üks olulisemaid valimislubadusi nägi ette erakorralist pensionitõusu 100 euro võrra.

“Mis puudutab Keskerakonna lubadust tõsta pensione 100 euro võrra, siis mina ja ka kõik teised pensionärid tervitavad seda igati,” ütles Eesti pensionäride ühenduste liidu juhatuse esimees Andres Ergma. “See oleks ka õiglane. Kõige rohkem mõjutaks erakorraline pensionitõus eriti väikest pensioni saavaid pensionäre. Neile oleks 100 eurot väga suur asi.”

Alates 1. aprillist on keskmine pension 483 eurot. Ergma sõnul jääb aga ligikaudu pooltel pensionäridel pension allapoole keskmist.

Kuigi pensionäride arv on püsinud meil aastaid suhteliselt ühel tasemel, on nende osakaal elanikkonnast meie rahva vähese sündivuse ja väljarände tõttu tõusnud. Sellest tulenevalt on järjest raskem tagada vanemaealistele väärikat pensioni ja järjest olulisemaks muutub vajadus töötada välja õiglane pensionisüsteem.

“Kui meie pensionisüsteem oleks minu teha, siis kõigepealt peaks rahvapension (205,21 eurot) olema oluliselt suurem,” ütles Ergma. “Pensioni teine sammas võiks üldse ära kaduda, sest vajalikku tootlust sellel nagunii ei ole. Võiks olla kombineeritud süsteem, kus võetakse arvesse nii töötatud aastaid, palga suurust kui ka inflatsiooni. Võõrtööjõu sissetoomine ei ole lahendus, sest tööjõuliste inimeste järel tulevad meile nende perekonnad ja sugulased, kes panevad meie sotsiaalsüsteemile väga suure koormuse alla.”

Vanemaealiste inimeste vaesusrisk on suur

Leppiku andmeil oleme praegu olukorras, kus keskmine vanaduspension on suhtelisest vaesusriski piirist (eelmisel aastal 523 eurot) madalam. “See tähendab, et vanemaealiste inimeste vaesusrisk on meil suhteliselt kõrge,” lisas Leppik. “Suur osa neist on suhtelise vaesuse riski rühmas ning asub suhtelise ja absoluutse vaesuspiiri (207 eurot) vahel. Erakorraline pensionitõus 100 euro võrra parandaks olukorda päris palju.”

Leppiku hinnangul võik üheks indikaatoriks pensioni suuruse hindamisel olla suhtelise vaesuse piir ja selle järgi vähemalt keskmine pension tõuseks pärast erakorralist pensionitõusu suhtelise vaesuse piirist kõrgemale.

Pensionisaajad moodustavad üle veerandi elanikkonnast ja see tähendab, et erakorraline pensionitõus nõuab ka väga suuri kulutusi. Leppiku hinnangul tuleks valitsusel ka selle tõsiasjaga hoolikalt arvestada. “Valitsus peaks oma strateegiat paremini sättima ja endalt küsima, mis eesmärki erakorraline pensionitõus täidab ja kellele on see eeskätt sihitud,” ütles Leppik. “Sihiks peaks olema eelkõige toimetulekuraskustega inimeste abistamine. Meie pensionisüsteemi tulevik on väga pikk ja keeruline teema, mida paari lausega ära ei räägi. Ütleksin vaid niipalju, et lähemate aastate otsuseid tehes tuleks vaadata ka kaugemat perspektiivi.”