EKSPERT: Õpilased tõstavad teiste kiusamisega oma populaarsust

"Kui tegin küsitluse kiusamisest meie koolis, vastas üks õpilane, et ta isegi ei tunne enam valu, sest teda pekstakse iga päev," ütles Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante möödunud nädalal linna korraldatud koolikiusamise vastasel konverentsil.

Pilt: Scanpix
Eesti

EKSPERT: Õpilased tõstavad teiste kiusamisega oma populaarsust

Vesta Reest

"Kui tegin küsitluse kiusamisest meie koolis, vastas üks õpilane, et ta isegi ei tunne enam valu, sest teda pekstakse iga päev," ütles Lasnamäe gümnaasiumi direktor Andrei Kante möödunud nädalal linna korraldatud koolikiusamise vastasel konverentsil.

"Skeptikud ütlevad, et kiusamine oli, on ja jääb. Üks aasta väga tõhusat tööd näitas, et kõik sõltub meist endist: mida me märkame ja aktsepteerime ja kuidas sellele reageerime," ütles Kante. "Kõige suurem faktor on õpetaja ise. Kiusamine mõjutab kõiki, ebaturvaline keskkond tähendab suurt stressi kõigile."

Lasnamäe gümnaasiumis õpib 1282 õpilast. "Kiusamisvaba kooli programmis osaleb meil 757 õpilast, nii et programmi saab ka suures koolis rakendada," ütles Kante. "2017. aasta märtsis, kui tööle asusin, tegime küsitluse, milles osales 627 õpilast, ja  juulikuus hakkasin lugema, mida õpilased kirjutasid," rääkis direktor. "Nad vastasid väga avameelselt, vastused on mul siiani meeles, ja tänu sellele saabuski see algatus meie kooli, sest see kõnetas."

Direktori sõnul ei julgenud õpetajad KiVa ehk kiusamisevastaste tundidega alustada, sest kartsid, et ei oska neid läbi viia. "Siin tekkisid suured erimeelsused," nentis ta. "Paljudes koolides ei ole vaba tunniressurssi. Osa õpetajaid arvas, et puudub vajadus, osa ütles, et nad ei jõua iialgi anda neid tunde."

Direktori sõnul tähendab KiVa programmi rakendamine ka õpetajate motiveerimist, sest nende töömaht suureneb.

Ka vaikiv pealtvaataja on innustaja

"Oleme harjunud suhtumisega, et te olete ju KiVa kool, miks kiusamine jätkub – nagu programm oleks rohi, mis kohe lahustub ja ravib. Juhtumite lahendamine on omaette suur küsimus. Kogemust ei olnud, aga saime hakkama. Informeerisime õpetajaid ettevõtmise mõjust, tegelesime infoväljaga ja saime hakkama. Töötame selle nimel, et inimesed oleksid üksteise suhtes  sallivamad."

SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar selgitas, mis on kiusamine ja mis mitte. "Pinginaabrite kaks nädalat vältav tüli ei ole kiusamine – kiusamine on ebavõrdsel positsioonil olevale kaaslasele pidevalt kahju tegemine. Löömine, tõukamine, asjade peitmine, kuulujuttude levitamine ja tõrjumine."

Kiusajatele lisanduvad sõbrad ja julgustajad ning vaikivad pealtvaatajad, kes aitavad kiusajal oma tegusid teha. Toomesaare sõnul on kiusamine kaaslaste hulgas populaarsuse saamise strateegia. "Uuringud näitavad, et kiusajad on populaarsemad," selgitas ta. "Kiusamise väljakujunemiseks on väga oluline, kas ja kuidas pealtvaatajad reageerivad või ei reageeri."

Kiusamisel on negatiivne mõju kõigile. "Teised on kiusatava kõrval stressis, et äkki mina olen järgmine," rääkis Toomesaar. "Kiusajad kannatavad ka vaimse tervise murede all – kui neile keegi vastu ei astu, on neil neli korda suurem kuriteo sooritamise risk."

Toomesaar meenutas, et eelmisel aastal oli suur mure Tallinna linna kampadega. "Enamik lapsi ei kiida kiusamist heaks, kuid mingil põhjusel valitakse kaasa naermine. Ohvril on vaja enesekindlust ja uusi oskusi juurde õppida. Kiusamise ennetamine on meeskonnatöö õpilase, vanema ja kooli vahel. Küsitluste põhjal on näha, kuidas Kiusamisvaba Kooli programmi kasutades ohvrite osakaal langeb."

Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski tutvustas riigi rolli kiusamise peatamisel ja ennetamisel. Ta on loonud riigikogus kiusamisvastase toetusrühma, sest teema on ülioluline. Küsitlusest on selgunud, et 60% koolides on rakendatud mõni kiusamisvastane programm. "Andmed näitavad, et 82% koolidest on kasutanud vähemalt ühte programmi, aga see on minu arvates liiga optimistlik näitaja," tõdes Jufereva-Skuratovski. "On ka koole, kes on soetanud endale neid programme ja mõne aasta ka kasutanud, kuid enam ei jätka. Seega pole need programmid  mõnedes koolides aktiivsed ja paljud lapsed pole neist isegi kuulnud, vaatamata sellele, et kooli kodulehel on info olemas, et mingi programm on kasutusel."

Haridusministeerium on seadnud eesmärgi, et aastaks 2021 kasutab 85% koolidest vähemalt ühte kiusuvastast programmi. "Koolid, kes on rakendanud mõnda programmi, hindavad tulemusi positiivseks, need toimivad," sõnas Jufereva-Skuratovski.

Probleem seisneb tema sõnul selles, et koolidel ei ole raha programmide rakendamiseks. "See võib olla ka lihtsalt hea põhjendus, miks mitte teha," lisas ta. "Programmide esindajad räägivad, et kui koolil on soov olemas, saab alati lahendusi leida. Kõik programmid ei ole nii kallid, et kool ei saaks endale mõnda lubada. Kui aga mõni programm on täiesti tasuta, siis puudub õpetajatel motivatsioon. Rahaline külg ei ole tegelikult primaarne, miks koolid valivad või loobuvad ühest või teisest programmist. Kõige suurem probleem on tegelikult väga koormatud õpetajad, kellel on keeruline leida motivatsiooni. Haridusministeerium tunnustab ja väärtustab omalt poolt kõiki neid programme, selleks aastaks on eraldatud 550 000 eurot ja see on jagatud eri programmide vahel, et oleks võimalik neid rakendada ja kasutada."

Kohe-kohe rangem

Haridusminister Mailis Reps kinnitas, et kiusuvastastele programmidele minevat summat riik ei vähenda. Ta nentis samas, et programmide rakendamisel koolides tekivad sellised mured nagu ebaefektiivsus, info kättesaamatus, õpetajate motivatsioonipuudus, programmi maksumus ning inimeste puudus, kes asjaga tegeleks. Viimane ongi kõige suurem probleem. "Paljudele koolijuhtidele jääb ka arusaamatuks, mille poolest üks programm erineb teistest," lausus Reps. "Selle tõttu on vaja välja töötada koduleht või luua võrgustik, kus oleks loetletud programmid koos lühitutvustustega, mis selgitaks, kas programm on käitumis- või väärtustepõhine jne."

Ühe miinusena tõid koolijuhid esile ebapiisava koostöö kooli ja pere vahel. "Pahatihti võtab pere positsiooni, justkui peaks kool  kasvatama nende last, ja kui lapsel läheb midagi halvasti, on selles ilmtingimata süüdi kool, õpetaja, mitte kunagi aga pere ise. Ilma hea koostööta on väga keeruline edasi minna," tõdes Jufereva-Skuratovski.

Üks kool jagagu kogemusi ka teistele

"Kiusamisele vastu seismisel on oluline tahe ja viitsimine ning ka see, et koolijuht peab aru saama teema vajalikkusest ning probleemi suurusest. Muud tegurid on teisejärgulised," ütles Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Belobrovtsevi sõnal on ta kuulnud koolidest, kes ei ole liitunud ühegi programmiga. "Olen ka kuulnud eri argumente, miks nad ei ole seda teinud. Mõned aga ei suutnudki sõnastada, miks nad pole liitunud. Üks argument, mida ma isiklikult ei usu, kõlab nii: "Meie koolis ei ole koolikiusamist ja ei tule ka!" Kui on tõesti nii, et kool on jõudnud ühegi kiusamisvastase programmita niikaugele, et neil pole mitte mingil kujul koolikiusamist, siis minu arvates ei tähenda see, et seda kunagi ei tule. Võiks ikka liikuda selles suunas, et kiusamist ennetada, kui see järsku peaks tulema."

Abilinnapea pöördus kohalolijate poole üleskutsega, et kui mõni koolijuht teab, kuidas kiusamist vältida, jagaks ta oma kogemusi ka teistele, sest see tuleb kõigile kasuks.

"Argument, et tõsine asjaga tegelemine nõuab raha, on usutav, kuid paljud koolid on siiski ühe või teise programmiga liitunud ja võitlevad koolikiusamise vastu," lausus Belobrovtsev. "Loodan, et juba järgmisest aastast saavad koolid kiusamisvastase programmi jaoks ka linna eelarvest raha küsida."

Kust saada koolikiusamise puhul abi?

• Tallinna laste tugikeskus: koolitused ja psühhosotsiaalne abi. info@lastetugi.ee , tel 655 6971.

• Tallinna perekeskus: psühholoogiline nõustamine, ka interneti teel. info@pk.ee , tel 655 6970.

 Lasteabi: esmane sotsiaalne ja kriisinõustamine, abivajavast või kadunud lapsest teavitamine. info@lasteabi.ee , tel 116 111.

• Ohvriabi: psühholoogiline nõustamine, nõustamine interneti teel. ohvriabi@ohvriabi.ee , kontakttelefonid piirkonniti www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi/ohvriabi-tootajate-kontaktandmed

• Eluliin: psühholoogiline kriisinõustamine ja emotsionaal-ne tugi tel 631 4300 (psühholoogiline kriisinõustamine), 655 8088 (emotsionaalne tugi).

• Lahendus.net: nõustamiskeskus veebis, kus nõustavad Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli psühholoogiatudengid.  info@lahendus.net

• Riiklik usaldustelefon: kriisiabi telefoni teel, telefon 126.

• Laste õiguse eest vägivallavabale lapsepõlvele seisab lasteombudsman (www.lasteombudsman.ee), kes on pannud kokku ka soovitused, kuidas kiusamise vastu võidelda: http://www.oiguskantsler.ee/koolikiusamine/.

Laadimine...Laadimine...