EKSPERT: Pagulaspokkerit mängivat ja islamiseeruvat Türgit ei saa Euroliitu lasta

"Türgi võib küll esitada ähvardusi ja ultimaatumeid, kuid kindlasti ei anna euroliit Türgile viisavabadust, mis paneks Euroopa Liidu usalduse täielikult löögi alla," ütleb Tartu Ülikooli Euroopa õpingute lektor Stefano Braghiroli. "Seda enam, et kui Türgi peaks võtma islamiriigi kursi, siis see poleks probleem Türgi naabritele, vaid kogu euroliidule."

Pilt: Scanpix

EKSPERT: Pagulaspokkerit mängivat ja islamiseeruvat Türgit ei saa Euroliitu lasta (1)

Kairi Ervald

"Türgi võib küll esitada ähvardusi ja ultimaatumeid, kuid kindlasti ei anna euroliit Türgile viisavabadust, mis paneks Euroopa Liidu usalduse täielikult löögi alla," ütleb Tartu Ülikooli Euroopa õpingute lektor Stefano Braghiroli. "Seda enam, et kui Türgi peaks võtma islamiriigi kursi, siis see poleks probleem Türgi naabritele, vaid kogu euroliidule."

Tartu Ülikooli Euroopa õpingute lektori ja Euroopa ja EL-Venemaa õpingute programmijuhi Stefano Braghiroli arvates kadus Türgi lootus ühineda Euroopaga täielikult siis, kui riik keeras selja demokraatiale ja avas ukse diktatuurile. 

Kas Türgi soov saada viisavaba sisenemist Euroopasse oleks suuremat sorti probleem kogu Euroopale, sest ilmselgelt saaks ka majanduspõgenikud võimaluse tulla üle piiri?

See, mida  me praegu näeme Euroopa Liidu ja Türgi vahel toimuvat, on natukene nagu pokkeri mängimine. Türgi roll immigratsiooniküsimustes oli selge juba tema asukoha pärast ja Türgi mängib seda kaarti Euroopa Liidule päris hästi. Ilmselt siiski viisapiiranguid Türgilt ära ei võeta.Varasematel aegadel, kui Türgi tegi suuri edusamme reformides, oli Euroopa Liit väga valmis eemaldama sellelt riigilt igasugused piirangud, sest seal toimusid selged demokraatlikud arengud. Praegune olukord näitab aga selgelt, et Türgi on kõige hullemas seisus üldse, kui me räägime demokraatlikust arengust – nii et kui Euroopa Liit peaks viisapiiranguid kuidagi laiendama, paneks see liidu enda usalduse täielikult löögi alla. 

Kumb suudab selles pokkerimängus teist paremini üle mängida või milliseid valusaid kompromisse üritatakse saavutada?

Väga paljud Euroopa Liidu liikmed, näiteks Saksamaa ja Austria ja ka Euroopa Parlament on vägagi selgeks teinud, et mingit suuremat muutust ei tule. Ma arvan, et kaks poolt üritavad küllaltki karme sõnu kasutada oma nõudmiste esitamisel. Selge on ka see, et Türgil pole kindlasti huvi olla täielikult isoleeritud. Türgi võib küll mingeid ultimaatumeid ja ähvardusi esitada, aga ma ei usu, et nende soov oleks täielik eraldatus. Usun, et mingisugune kompromiss peab tulema, aga kindlasti ei anna Euroopa Liit Türgile täielikku viisavabadust. Siin võib olla ka võimalus, et Euroopa Liit siiski üritab oma renomeed puhtaks pesta, kuna see on viimase aasta jooksul seoses põgenikega ja nendest tulenevate probleemidega tõsiselt langenud. Euroskeptisismi tekkimine ja üleüldine Euroopa kriis on viinud Euroopa Liidu kui sellise tõsisesse langusesse ja seega ei soovita enam järjekordset probleemi.

Kas Euroopa Liit kaaluks kuidagi veel Türgi vastuvõtmist liikmesriikide hulka?

Minu meelest on see küsimus praegu peaaegu täielikult arutlusest väljas, see on lausa  võimatu. Võiks ka öelda, et juba enne Türgi sündmusi olid selles küsimuses suured vastuolud olemas. Juba liitumiskõneluste alguses sai tegelikult selgeks, et Türgi liikmesriigiks saamise protsess on väga pikaajaline. Suurt osa mängib siin muidugi ka Türgi erinevus teistest Euroopa Liidu riikidest, üheks teguriks on siin kindlasti usk, seda eriti nüüd, kui kahtlus islami seisukohtade suhtes tundub igapäevaseks probleemiks saavat. 

Samas on tõsi, et Türgi on islamimaailma vaadates siiski erand, sest on palju sekulaarsem. Seda sekulariseerumise tendentsi näeme aga praegu Türgis hävitatavat ja sellepärast ei saa ka teised riigid olla kindlad Türgi suhtes, nii et olukord on keeruline. Usk on muidugi üks küsimus, aga tegelikult on liikmesriigiks astumise osas veel muid pakilisemaid teemasid, näiteks reformid. Esimesel valitsemisperioodil oli Erdoğan väga reformimeelne ja seda võis nimetada nagu Euroopa Liidu ja Türgi mesinädalate ajaks. Aga tema teisel valitsemisajal Türgi reformid pidurdusid ja ta kippus muutuma väga autoritaarseks. Tegelikult ei ole euroliidu liikmesriigid kunagi olnud väga positiivselt meelestatud Türgi suhtes, kuigi türklaste positiivne suhtumine Euroopa Liitu on viimase aastaga suurenenud. Praegu on aga Euroopa Liidus endas nii suured probleemid, et lihtsalt ei soovita Türgi näol enam järgmist kriisi üle elada.  

Kas Türgi soov taastada surmanuhtlus võiks olla üheks suuremaks takistavaks teguriks Euroopaga ühinemisel?

Ma võiks öelda, et sellest hetkest, kui Türgi isegi midagi sellist kaaluma hakkab, ei kaota ta mitte ainult võimalikku liikmesriigi staatust, vaid tema kandidatuuri kui sellist enam ei arvestata. Seda Türgi muidugi teab. Surmanuhtluse üle arutamine üleüldiselt läheks täielikult vastuollu Euroopa Liidu seadustega. Praegu aga võib juba öelda, et Türgi ei kvalifitseeruks ka ilma surmanuhtluseta. Kui me räägime nn Kopenhaageni kriteeriumitest, siis nendele vastas Türgi kuskil 1990ndate lõpus, aga praegu enam mitte. 

Milliseid sisepoliitilise olukorra muutusi võiks näha Türgi tulevikus?

Kindel on see, et  Erdoğan üritab oma võimu kindlustada. Kuna riigipöördekatse selgelt ei õnnestunud, siis nüüd on  Erdoğan suutnud luua olukorra, kus ta võib kasutada kõiki meetmeid selleks, et oma võimu kindlustada ja samas vastaseid hävitada. Me näeme, et Erdoğanile ei meeldi väga opositsioon ja ta ei tolereeri seda. Praeguseks on ta saanud aga suurima võimaluse kui kunagi varem opositsiooni purustamiseks. 

Kui Türgi peaks võtma veel selgema islamiriigi kursi, siis see ei oleks probleem mitte ainult Türgi naabritele, vaid ka Euroopa Liidule üldiselt. See üleüldine islamiriigi teooria aga ilmselt ei leiaks türklaste hulgas toetust, sest sealsed inimesed on tegelikult suures osas lääneliku mõtteviisiga. Lisaks sellele vallandaks see veel suurema kriisi rände osas ja tekitaks tõsiseid probleeme Euroopa Liidu piiril.

Milline võiks olla Eurooa Liidu tulevik, arvestades praeguste kriiside tõsidust?

Mina eelistan alati näha, et klaas on pool täis. On tõsi, et ilmselgelt peab Euroopa Liit praegu silmitsi seisma kõige suuremate probleemidega oma ajaloos, korraga tuleb tegeleda mitme probleemiga: turvalisus, ebastabiilsed piirid, migratsioon ja ka inimeste üliskeptiline suhtumine. See pole aga esimene kord, kui Euroopa Liit on kriisis. Kriiside ajalugu on meile näidanud, et kriisi ajal  tuleb Euroopal koos tegutseda, sest Euroopa on väike, kui võrdleme seda Hiina või miks ka mitte Ameerika Ühendriikidega. 

Millised tagajärjed võivad olla islami jätkuval sissetungil Euroopasse, kui vaadata viimaseid terroriakte Saksamaal ja Prantsusmaal? 

Väga selgelt võib öelda, et minevikus ei tehtud otsuseid targalt, ja nüüd saame me aru, et probleemid on suur. Probleeme on selgelt mitu, esimene neist kindlasti turvalisus, igal juhul peavad olema piirid tugevamalt valvatud. Ma usun aga ka seda, et üleüldise turvalisuse tagamine ei ole tegelikult probleemi lahendus. Muidugi saab panna tänavatele suuremaid politseihulkasid või sõjaväelasi, aga see ei ole pikas perspektiivis lahendus. Tegelikult peaks mitte kordama neid vigu, mida minevikus sai tehtud, näiteks ei tohiks lubada getode tekkimist.

Sisserännanuid peaks enam ühendama kohaliku keskkonnaga. Samas peame ka märkama probleeme, mis on väljaspool Euroopa Liitu, tegevust peaks laiendama Lähis-Idas ja Aafrikas, suutma seal juba eelnevalt pingekoldeid kustutada ja vältima veel suuremat ebastabiilsust. 

Hirm islami ees on pannud paljud inimesed Euroopas küsima, kas poleks õigem piirid üldse kinni panna.

Ma arvan, et kogu maailm peaks tõele näkku vaatama ja aru saama, et see, mis on tekitanud kriisid Lähis-Idas, on osaliselt või peamiselt ka lääneriikide süü. Piiride sulgemine ei saa olla ainus lahendus, sest need, kes tahavad tulla, tulevad nagunii. Samas ei saa unustada, et neid terroriakte panevad väga harva toime põgenikud, pigem ikka inimesed, kes on juba pikemat aega selles riigis elanud. 

Nende inimestega tuleks tegeleda riigisiseselt, seega on põgenikeprobleem täiesti eraldiseisev. Küsimus on integratsioonis ja muidugi ka islamis; selles, et inimesed ei tunne ennast selle ühiskonna osana, kus nad elavad. Paljud on töötud, elavad slummides ja tunnevad ennast võõrana. Erinevused on praegu osa meie ühiskonnast, aga me peame leidma tee nende vähendamiseks, see on ainukene viis, kuidas olukorda lahendada.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...