EKSPERT: Tallinn on taastuva energiaga teistele eeskujuks

Juba praegu toodab Tallinn elektrit päikesest ning sooja ja elektrit metsa- ja puidutööstuse jääkide hakkest, samuti  prügist saadud kütusest. Diiselbussid aga vahetatakse peagi keskkonnasõbralikumate gaasi- ja hiljem elektribusside vastu.

Pilt: Albert Truuväärt

EKSPERT: Tallinn on taastuva energiaga teistele eeskujuks (1)

Kai Maran

Juba praegu toodab Tallinn elektrit päikesest ning sooja ja elektrit metsa- ja puidutööstuse jääkide hakkest, samuti  prügist saadud kütusest. Diiselbussid aga vahetatakse peagi keskkonnasõbralikumate gaasi- ja hiljem elektribusside vastu.

Tallinn plaanib lähiajal liituda linnapeade kliima- ja energiapaktiga 2030, et kinnitada oma hoolivust keskkonnast ja vähendada kliimamuutuste mõju. "Paktiga liitunud linnade eesmärk on vähendada 2030. aastaks CO2 heitkogust vähemalt 40% ja lõpetada süsihappegaasi õhku paiskamist 2050. aastaks," ütles linnapea Taavi Aas. "Nii saavad linnad aidata hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu kindlalt alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Pakti allkirjastanud linnapead kohustuvad ka parandama linna toimetulekuvõimet kliimamuutuste mõjuga."


Paktiga liitudes valmib kahe aasta jooksul Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava, mis paneb paika konkreetsemad sammud, kuidas Tallinn end keskkonnasõbralikumaks muudab. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemeksperdi Harri Moora sõnul võib meie pealinna keskkonnahoiu vallas eeskujuks seada juba praegu. "Vähem süsihappegaasi tootva majanduseni aitavad jõuda suurem taastuvenergia kasutamine ja keskkonnasõbralik transport," rääkis Moora. "Laias laastus kasutab taastuvenergiat nii transport kui ka soojamajandus. Soojaenergia tootmine on Tallinnas viimastel aastatel muutunud päris positiivses suunas. Maagaasi asemel kasutab linn kütmisel palju biomassi ja jäätmekütust ning linnatranspordis liigub keskkonda säästvamate busside suunas."


Lisaks linlastele juba tuttavatele hübriidsõidukeile ostab Tallinna Linnatranspordi AS veel tänavu juurde sadakond gaasibussi ja hakkab katsetama elektribusse.


Linnaasutustel oma päikesejaamad


Energiakontserni Utilitas juht Priit Koit nentis, et kaugküttel on heitmete vähendamisel märkimisväärne roll. "Taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus on efektiivne ja keskkonnanõuetele vastav ka aastakümnete pärast," lisas ta.


AS Utilitas Tallinn kütab kaht kolmandikku pealinnast ning kasutab koostootmisjaamades põhikütusena metsa- ja puidutööstuse jääkidest toodetud puiduhaket. Koidu sõnul on kaugküttevõrk parim koht, kus elektri tootmisel tekkivat jääksoojust ära kasutada. "Nii saadakse koostootmisjaamas samast kütusekogusest üle kahe korra rohkem energiat kui eraldiseisvas elektrijaamas, kus energia raisku läheks," tõdes Koit.


Kolmas koostootmisjaam on ehitamisel Mustamäele. Taastuvenergia kasutamist aitab Koidu sõnul suurendada  päikeseenergia, ja nii saigi Väo energiakompleks Tallinnas eelmisel aastal ka esimese päikeseenergiapargi. Sel ja järgmisel aastal plaanib linna energiaagentuur panna ka kuni sada  linnaasutuste hoonet ise päikesest elektrit tootma. "Päikeseenergia kasutuselevõtt omaenda vajadusteks on muutunud hoonetes loomulikuks osaks," ütles energiaagentuuri taastuvenergia analüütik Andres Meesak. "Tehnoloogia odavneb ja tasuvusajad lühenevad kiiresti. Päikesepaneele ei tule vaadata kui energiatõhususe miinimumnõuetega kaasnevat ebamugavat kulu või ehitushinna kallinemist, vaid võimalust säästa märkimisväärselt energiakuludelt."


Moora ütles, et Tallinn on paljud asjad esimesena ära teinud. "Pealinn on olnud eeskujuks kogu Eestile laiemalt, eriti omavalitsustele. Linnapeade pakt on väiksematele linnadele nagu näiteks Tartu ja Rakvere selgeks eeskujuks. Eesmärk jõuda 2050. aastaks süsinikneutraalseks on ambitsioonikas, kuid kindel ja võimalik tähtaeg."


Mitmel alal esimene


Kindlasti aitab linna keskkonda hoida ja puhast õhku toota ka plaan võtta Harku mets linna kohaliku kaitse alla võtta. "Kaitseala on ülelinnalise tähtsusega spordi- ja lõõgastuspaik, mis pakub Tallinna ja Harku valla tervisejooksjatele, loodushuvilistele ja korilastele arvukalt loodushüvesid," ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova. "Kaitseala põhjaosas paiknevad esinduslikud madalsoolaigud. Kaitseala põhja- ja keskosas levivad aga 70-90-aastased palumetsad ja lõunaosas segametsad. Alal leidub nii lamavat puitu kui ka surnult seisvaid puid, mis mõjub hästi liigirikkusele."


Inimesed peavad saama ka kaitse all olevat Harku metsa endistviisi kasutada, sinna peab olema võimalik rajada puhkerajatisi ning hooldada tehnovõrke. Ettepaneku võtta Harku mets kaitse alla esitas MTÜ Nõmme Tee Selts.


Kliima- ja energiapaketiga liitumist arutab lähiajal volikogu. Võimalus linnapeade kliima- ja energiapaktiga 2030 liituda on aprilli alul Genovas toimuval Euroopa linnade ühenduse Eurocities keskkonnafoorumil või juunis Brüsselis Euroopa rohelise nädala raames.

 

 

 

Puhtama tuleviku nimel pingutavad linnad üle maailma


• EL-i linnapeade kliima ja energia pakt ühendab enam kui 7000 kohalikku ja piirkondlikku asutust 57 riigist. Ühinenud linnad on vabatahtlikult võtnud kohustuse vähendada keskkonna koormamist. Euroopas 2008. aastal algatatud pakt ühendab kohalikke omavalitsusi, Tallinn liitus sellega 2009. aasta veebruaris.


• 2014. aastal algatas Euroopa Komisjon kliimamuutustega kohanemiseks "Mayors Adapt" liikumise, mis seadis samuti sihiks kliimamuutustega kohanemise. Praeguseks on algatus levinud üle maailma ja pakti piirkondlikud kontorid avatud ka Hiinas ja Kagu-Aasias, Indias ja Jaapanis, Põhja-Ameerikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas. Tallinn liitus selle algatusega 2015. aastal.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...