Ekspertkogu liige Suursoo: suurimat tuge majandusele pakuvad Tallinna koolid

"Toetada tuleb neid inimesi, kes on jäänud töötuks. Firmad peavad ise hakkama saama, neid pole tarvis toetada, küll aga anda nullprotsendiga laenu," sõnas ekspertkogu liige ja majandusekspert Indrek Neivelt.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

Ekspertkogu liige Suursoo: suurimat tuge majandusele pakuvad Tallinna koolid (1)

Enn Tosso

"Majanduse kõige suurem tugi on see, kui koolid õnnestub sügisel töös hoida – kui Tallinna kohalik omavalitsus suudab selle sujuvalt tagada, siis saab majandus tööle jääda," ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu asepresident Ivo Suursoo. "Kui lapsevanemad ei pea lastega koolitöid tegema või lasteaialapsi hoidma, siis saavad nad tööd teha – kasvõi kodus, aga tööd."

Suursoo ütles, et Tallinna kontekstis oleks mõistlik hetkel keskenduda teemale "kuidas hoida viiruse teise laine hari madalal". Ta selgitas, et lühiajaliselt tuleb valmistuda sügiseks, mil viiruse laine majandusliku mõju vähendamiseks on vaja, et terved inimesed saaksid tööd teha. 

"Seega tuleks tagada, et lasteaiad ja koolid, kus ei ole viirusepuhangut, saaksid toimida," ütles ta. "Kui lapsevanemad ei pea lastega koolitöid tegema või lasteaialapsi hoidma, siis saavad nad tööd teha – kasvõi kodus, aga tööd."

Suursoo märkis ka, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori jõud majanduses on üha enam tuntav, riigi tasandil on paranenud e-teenuste levik nii Eestis kui ka nende eksport teistesse riikidesse ja ühiskonna digioskuste arendamisse on tehtud märkimisväärseid investeeringuid. "Potentsiaal majanduse arenguks läbi IKT-võimaluste on aga endiselt veel väga suur – eriti erasektoris, kus digitaliseerituse tase on võrreldes teiste riikidega madalal tasemel," ütles Suursoo.

Suursoo on valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu liige, mis nõustab valitsust, kuidas ergutada majandust.

Ekspertkogu liige Neivelt: toetada tuleb töötuid

"Toetada tuleb neid inimesi, kes on jäänud töötuks. Firmad peavad ise hakkama saama, neid pole tarvis toetada, küll aga anda nullprotsendiga laenu," sõnas ekspertkogu liige Indrek Neivelt.

Ta osutas, et majandus polegi niivõrd halvas seisus, kui ajakirjandust lugedes kohati tundub. "Siseturg toimib," rõhutas ta.

Tallinna kontekstis rääkides meenutas Neivelt aega, kui Edgar Savisaar oli linnapea. "Savisaar renoveeris koole ning ehitas munitsipaalmaju. See oli toona õige asi, ehkki teostust võib kritiseerida. Nüüd tuleks sama teha ja toetada haridust ja abivajajaid inimesi. Õpime klassikult!" ütles majandusekspert Indrek Neivelt.

Eesti IKT klaster on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) osana tegutsenud üle 10 aasta, eesmärk on pakkuda tuge ettevõtetele äri arendamiseks.

Eesti IKT klastri juht Doris Põld ütles, et Tallinn tuli just välja enda digitaliseerimise toetusmeetmetega Tallinna ettevõtetele. "Selle ettevalmistamisel oli meil väga hea koostöö Tallinna Ettevõtlusametiga ja loodetavasti aitab see kiirendada ka ettevõtete koroonakriisist väljumist," sõnas ta.

Ta lisas, et Tallinn on olnud väga toetav klastrite algatamise ja klastrite koostöö hoogustamise osas korraldades regulaarseid klastrite võrgustumise üritusi (loe rohkem siit). 

Digilahenduste kasutuselevõtmise kohta ettevõtetes saab lugeda siit

ITS Estonia võrgustiku juht Maarja Rannama (ITS Estonia on Eesti IKT klastri alamklaster ning kuulub ITL-i)  andis kolm soovitust Tallinnale, et koostööd veelgi parandada majanduse elavdamisel ning digipöörde läbiviimisel. 

Esiteks, Tallinn võiks keskenduda veelgi rohkem innovatsiooni ergutamisele ning rakendada senisest veelgi rohkem n-ö linn kui testbed kontseptsiooni, kus väikeste minipilootidena hangitakse innovaatilisi uusi lahendusi ning testitakse neid linnakeskkonnas. Üks suur samm selles suunas on innovatsioonifondi rakendamisega juba astutud (loe rohkem siit). 

Sealt edasi juba suuremad innovatsioonihanked

Teise sammuna võiks Tallinn koos ettevõtetega julgemalt käia messidel/konverentsidel neid ellu rakendatud innovaatilisi tooteid tutvustamas – siit jälle positiivne näide, kus Transpordiameti esindajad käisid kaasas Singapuris toimunud ITS Maailmakongressil ning rääkisid innovaatilistest transpordilahendustest, mida nad koos ettevõtetega ellu viinud on. Sarnased algatused peaksid olema rohkem levinud ja normiks, et mitte ainult Ettevõtlusamet ei tegele ettevõtluse toetamisega, vaid ka teised horisontaalsed ametid. 

Kolmandaks võiks Tallinn rohkem finantsvahendeid suunata ka ettevõtete ja avaliku sektori koostöövõrgustike toetamisele nagu ITS Estonia. Hetkel maksab erasektor võrgustike tegevusele peale, aga pikaajalises plaanis on nii keeruline jätkusuutlikkust tagada. Soome praktika näitab, et avalikul sektoril on võrgustike tegevustest vähemalt sama palju võita kui erasektoril. 

Ettevõtlusamet: kriis aitab sündida innovatsioonil

Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhataja Jaanus Vahesalu meenutas, et eriolukorra väljakuulutamise järgselt valmistas Tallinn ette linna ettevõtlusvaldkonna abimeetmete paketi, et toetada kohalikku majandust ning seeläbi ka paljude linnaelanike töökohtade ja elukvaliteedi tavapärase taseme säilimist. Esimese laine toetusmeetmed, mille mõju linnaeelarvele on arvestatud hinnanguliselt kuni nelja miljoni euroni, olid mõeldud kiirreageerimisena eriolukorra esmase negatiivse mõju leevendamiseks. 

Vahesalu osutas ka sellele, et ettevõtjate toetuspakett sisaldab aasta lõpuni nii kiiremat linnapoolsest arvete tasumisest, eriolukorrast tingitud tellimuse täitmise probleemide või tarneraskuse korral lepingujärgsetest sanktsioonidest loobumisest ning ka tähtaegade pikendamisest mõistliku aja võrra. Lisaks rakendatakse pikaajalistes lepingutes lühemaid maksesamme. 

"Üheks oluliseks meetmeks on 50% ulatuses reklaamimaksu maksusoodustuse rakendamine, tingituna välireklaamituru drastilisest langusest. Soodustust rakendatakse seejuures kuni septembri lõpuni," rõhutas ta.  

Vahesalu ütles, et kolmeks kuuks, aprillist kuni juuni lõpuni, vähendati oluliselt linnavara kasutajatest lepingupartnerite üüri- ja kasutustasusid. Vastavalt kasutusotstarbele alandati tasusid 20%-100% võrra. Lisaks kompenseeris linn toimumata jäänud messide, konverentside, kultuuri- ja spordiürituste kulusid neile, kes omasid linnapoolset toetusotsust, ent olid sunnitud eriolukorra tõttu ürituse kas ära jätma, edasi lükkama või osalemise tühistama. 

"Abimeetmete kujundamisel lähtuti riigipoolsetest ettevõtjatele suunatud toetusmeetmetest, vältimaks dubleerimist ning arvestades kohalikku olukorda ja võimalusi," kinnitas ta. 

Lisaks lühiajalisele ja kiireloomulisele meetmete paketile on Tallinna linn asunud kavandama ja rakendama tegevusi ka majanduse taastamiseks, sh inimeste toimetuleku parandamiseks ja ettevõtete konkurentsivõime kasvatamiseks. "Arvestades muutuste vajalikkust raskest olukorrast väljapääsu leidmisel, on kriis parim aeg innovatsiooni sünniks," ütles Vahesalu.

Nii käivitas Tallinna linn juuni keskpaigas väikeettevõtjatele suunatud digilahenduste toetusmeetme, et parandada tootva või teenust osutava ettevõtjate äritegevuse efektiivsust ja kasvatada järjepidevalt nende konkurentsivõimet. Lisainfot saab Tallinna ettevõtlusameti veebilehel, järelkuulatav on ka toetust tutvustav veebiseminar. ITL on olnud toetusmeetmete väljatöötamise juures nõuga abiks (loe rohkem siit). 

Uued ja nutikad lahendused

"Uute nutikate lahenduste väljaarendamist ning kasutuselevõttu soosib linn ka koostöös Tallinna Teaduspargiga Tehnopol käimalükatud innovatsioonifondi kaudu," tõi ta välja.  

Vahesalu osutas ka sellele, et messide järkjärgulise käivitamise järgselt on ettevõtjad oodatud linna rahalist tuge taotlema nii kohalikul turul kui ka välisturgudel aktiivse müügiprotsessi jätkamiseks. 

Vahesalu tõi ka välja, et eriolukorrast tingituna ja majanduslanguse järel vajavad enim tuge ka töötuks jäänud või majanduslikesse raskustesse sattunud abivajavad linlased ja nende pered. "Olemasolevate meetmete kõrval hakkab linn täiendavate sotsiaalmeetmetena pakkuma raskustesse sattunud peredele senise koolitoidu asemel suveperioodil täiendavat toiduabi ning eluasemest ilma jäänud peredele ja linlastele kiirkorras eluaset," sõnas ta.

Lisaks on võimalus pakkuda üüri toetust neile peredele ja linlastele, kes on eriolukorra tõttu eluaseme kaotanud või kaotamas. Töö kaotanud inimestele kavandatakse tema sõnutsi senisest enam ka info- ja nõustamisteenuseid, mis võimaldaksid saada abi ja tuge tööotsinguil ning osaleda tööle saamist toetavatel teenustel. Siinkohal on linna peamisteks koostööpartneriteks Töötukassa ning Tööinspektsioon. 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...