EL võttis vastu töötingimuste tasakaalu direktiivid

"Uued reeglid toovad tööandjale ja töötajale kaasa töösuhtes vajaliku õigusselguse ning annavad töötajale suurema kindlustunde paindliku töö tegemisel. Nii näiteks peab tööandja töötajat teavitama sellest, kuidas on võimalik muuta töötaja igapäevast töökorraldust. Samuti peab tööandja renditöötajale teada andma ettevõtte nime, kuhu töötaja tööle saadetakse," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.  

Pilt: Scanpix

EL võttis vastu töötingimuste tasakaalu direktiivid

Toimetaja: Toomas Raag

"Uued reeglid toovad tööandjale ja töötajale kaasa töösuhtes vajaliku õigusselguse ning annavad töötajale suurema kindlustunde paindliku töö tegemisel. Nii näiteks peab tööandja töötajat teavitama sellest, kuidas on võimalik muuta töötaja igapäevast töökorraldust. Samuti peab tööandja renditöötajale teada andma ettevõtte nime, kuhu töötaja tööle saadetakse," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.  

Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu direktiivid töötingimuste suurema läbipaistvuse ning töö- ja eraelu tasakaalu kohta.

Euroopa Liidu nõukogu võttis täna vastu direktiivi, millega suurendatakse kogu EL-is töötingimuste läbipaistvust ja prognoositavust ning direktiivi, mis loob kogu ELis ühised põhimõtted lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta. Mõlemad direktiivid tuleb Eesti õigusesse üle võtta kolme aasta jooksul.

Töötingimuste direktiiv täpsustab töö tegemisega seotud tingimusi, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel teavitama. Samuti nähakse ette uued tööalased miinimumõigused, nt seoses katseaja ja koolitusega. Õigusakti põhieesmärk on vastata demograafilisest arengust, digitaliseerimisest ning uutest tööhõivevormidest tulenevatele väljakutsetele tööturul.

Töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi eesmärk on luua paremad võimalused paindlikuks töökorralduseks, vanemapuhkuseks ja lähedaste eest hoolitsemiseks. Direktiivi kohaselt peab vanematel olema võimalik kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni kokku vähemalt kaheksa kuu pikkust vanemapuhkust. Seejuures peab vähemalt kaks kuud tasustatud puhkust olema ette nähtud emale ja vähemalt kaks kuud isale. Direktiiv näeb ette ka viis tööpäeva hooldaja puhkust lähedase tervise eest hoolitsemiseks ning hooldaja ja lapsevanema õiguse paindlikule töökorraldusele.

"Eesti vanemahüvitise süsteem on juba praegu üks heldemaid ja paindlikumaid maailmas ning meid on seatud teistele riikidele eeskujuks. Seega Eesti puhul uue direktiivi põhimõtted suuresti juba kehtivad. Lahenduse peame leidma kahekuulisele ülekantamatule vanemapuhkusele, mis võib kaasa tuua teatud lisakulu. Võimalusi on mitmeid, sh nii lapsepuhkuse päevade kui ka kehtiva vanemahüvitise perioodi sees. Koostöös rahvastikuministri meeskonnaga saame erinevaid võimalusi analüüsida ning valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitada," ütles Kiik.

2020. aasta juulist hakkab Eestis direktiivist sõltumata kehtima 30-päeva pikkune isakuu, mis on osa 19-kuulisest vanemapuhkusest.

Laadimine...Laadimine...