Elanikud kardavad laste netisõltuvust rohkem kui päti kallaletungi tänaval

"Olen palju reisinud ja võin öelda, et Tallinnas on seis turvalisusega hea," lausus ettevõtja ja jalgpallitegelane Kuno Tehva. "Ka näiteks Sõle kant on läinud varasemaga võrreldes oluliselt turvalisemaks. Paneksin Tallinna turvalisuse hindeks tugeva nelja."

Pilt: Scanpix

Elanikud kardavad laste netisõltuvust rohkem kui päti kallaletungi tänaval

Kai Maran

"Olen palju reisinud ja võin öelda, et Tallinnas on seis turvalisusega hea," lausus ettevõtja ja jalgpallitegelane Kuno Tehva. "Ka näiteks Sõle kant on läinud varasemaga võrreldes oluliselt turvalisemaks. Paneksin Tallinna turvalisuse hindeks tugeva nelja."

Linna värskes rahuloluküsitluses uuris OÜ Eesti Uuringukeskus elanikelt, kui turvaliselt nad end pealinnas tunnevad. Selgus, et oma linnaosa avalikes kohtades tunneb ennast turvaliselt valdav enamus pealinlastest. "Tooksin eraldi välja asjaolu, et võrreldes 2015. aastaga on tallinlased kindlamad, et neid ei rünnata ega tülitata avalikus kohas." ütles abilinnapea Kalle Klandorf. "Kui uuringu tulemused näitavad, et 94% pealinlastest tunneb end linnaosa avalikes kohtades turvaliselt ja tervelt veerandi võrra on kasvanud nende inimeste osakaal, kes tunnevad end täiesti turvaliselt, siis see on väga hea näitaja."


Kõige ebatõenäolisem on linlaste arvates langeda füüsilise vägivalla ohvriks avalikus kohas, samuti ei peljata vargust enda eluruumis. Oma linnaosas peetakse kõige tõenäolisemaks kokkupuudet agressiivselt käituvate noortega ja joobes inimestega, sattumist liiklusõnnetusse ning sõiduvahendite varastamist. "Olen palju reisinud ja võin öelda, et kui Tallinnas liikuda normaalsel ajal, on seis turvalisusega väga hea," rääkis ettevõtja ja jalgpallitegelane Kuno Tehva. "Ka näiteks Sõle kant on läinud varasemaga võrreldes oluliselt turvalisemaks. Paneksin Tallinna turvalisuse hindeks tugeva koolipoisi nelja."


Võrreldes varasemate aastatega on uuringu järgi muutunud turvaliseks nii pargid kui ka tänavad ning inimesed tunnevad end ohuvabalt hilisõhtul ja pimedal ajalgi. Samas põhjustavad linlaste hinnangul probleeme noortekambad ning purjus ja lärmavad inimesed. Tehva lisas, et hea tahtmise korral võib sobival ajal igas linnas probleemidesse sattuda. "Kui soovid leida probleeme, lähed öisel kellaajal teatud kohtadesse, siis sealt sa neid ka saad," selgitas ta. "Kui Tallinna kesklinnas kell neli öösel läheneda mõnele toidukioskile ja seal on järjekorras purjus inimesed, siis probleeme sa ka saad. Linnade turvalisus sõltub kohast ja kellaajast igal pool, olgu siis Tallinnas või ükskõik mis muus  Euroopa linnas."


Muret teevad purjus inimesed


Klandorfi sõnul on korra hoidmisel ja turvatunde tõstmisel ka linnal oluline roll. "Pärast kurikuulsaid noortekampade peksmisjuhtumeid vaatasime üle kõik paigad, kus kampadel oleks hea koguneda ja segamatult tegutseda," rääkis abilinnapea. "Nüüd pügab linn näiteks parkides mõningaid põõsaid ja hekke nii, et nende varjus ei saaks hämaraid tegusid korda saata, kuid samas jätkuks rahumeelsetele jalutajatele pargis ikkagi piisavalt privaatsust ja rohelust. Lisaks tegeleb munitsipaalpolitsei ju pidevalt korra hoidmise ja inimeste turvalisusega. Linnavalitsus  on sõlminud koostöölepingu ka politseiga ja on terve rida tegevusi, kus politsei ja linnavalitsus toetavad teineteist turvalisema Tallinna nimel."


Hästi või väga hästi on munitsipaalpolitsei tegevusega kursis 36% elanikest. Kokkupuuteid mupoga on olnud 27% linnaelanikest, neist 21% on suhelnud otse ja 6% telefoni, kirja või meili teel. Mupo tegevusega on pigem või täiesti rahul 60% küsitletutest.


Ohtudest peavad tallinlased kõige tõenäolisemaks hoopis lapse internetisõltuvust, mille teket peab väga tõenäoliseks või küllaltki tõenäoliseks 46% alla 18-aastaste lastega leibkondadest. Alaealisi lapsi on aga 34% Tallinna peredest.


"Kui lapsed kaovad virtuaalsesse maailma ja reaalsustaju kaob, näiteks praegu väga populaarseid sõja- ja tapmismänge harrastades, võib pidevalt selle sees elades tekkida tunne, et see ongi uus normaal-sus," nentis Tehva. "Ohutunne kaob ja käitumine muutub uutele eeskujudele vastavalt. Elu muutub mänguks, kus surma saades tõustakse püsti ja kõnnitakse edasi. Virtuaalne maailm samastub tegelikkusega. Samas ei pea virtuaalset maailma kartma, vaid sellega tuleb kohaneda ja ka selle võimalusi taibata."


Tehva sõnul on oluline on läheneda e-maailmale õige nurga alt. "Tuleb leida ohtlikele netiharrastustele vastukaaluks alternatiivseid ja arendavaid," märkis Klubi Nõmme Kalju eestvedaja. "Meie oma jalgpalliklubis asutasime just e-spordi osakonna ja esimese elektroonilise jalgpallimeeskonna Eestis. Tahame alustada e-jalgpalli treeningutega lastele. Näeme, et mõne aasta pärast võib sellest saada olümpiaala. Täpselt nagu tavaspordis, peab ka e-jalgpalli mängides olema heas vormis ja hea võhmaga, et mõte ja füüsis toimiksid sünkroonis. See pole midagi sellist, et võtad arvutimängu puldi kätte, kartulikrõpsud sülle ja paned paksu klaasiga prillid ette! Kui sellesse keskkonda lisada teisigi arendavaid ja õpetlikke tegevusi, on internetimaailm võimalik pöörata ohust võimaluseks, noortele kasuks."


Terves kehas terve vaim


"Inimeste turvalisustunne tuleneb tõenäoliselt nende isiklikest kogemustest, et kuritegevust on vähem ja karta pole põhjust," ütles Klandorf. "Ka statistika kinnitab seda, mida sisetunne inimestele ütleb, sest mullu pandi Tallinnas toime seitse protsenti vähem süütegusid. Siiski registreeriti möödunud aastal natukene alla 10 000 kuriteo ja ligikaudu 30 000 väärtegu. Seega saab korrakaitsete töö veel paremaks ja inimeste turvatunne veel suuremaks minna. Selles suunas tuleb töötada ja loodetavasti järgmisel aastal astume järgmise sammu turvalisema Tallinna poole."


Linnakantselei tellitud uuringu viis küsitlusfirma läbi 20. novembrist 6. jaanuarini 800 tallinlase seas telefoni teel.

 

 

 

Inimesed pelgavad vähem ka koerte rünnakuid


•  Veerandi võrra on kasvanud nende elanike osakaal, kes tunnevad end täiesti turvaliselt. Veidi üle kümnendiku vastajatest tunneb, et turvatunne on oluliselt või veidi suurenenud. Enamik pealinlastest (94%) tunneb ennast oma linnaosa avalikes kohtades turvaliselt.

• Võrreldes 2015. aastaga vähenes elanike arvates mullu tõenäosus, et satutakse oma linnaosa avalikus kohas füüsilise vägivalla ohvriks või neid tülitab agressiivselt käituv joobes inimene, neid ründab tänavatel või parkides koer, või keegi tuleb varastama. Linlased peavad sattumist avalikus kohas füüsilise vägivalla ohvriks, vargust kodust ja koera ründamist tänavatel või parkides kõige ebatõenäolisemaks.

• Võrreldes varasemate aastatega on turvalisus kasvanud oma linnaosa parkides, parkmetsades, tänavatel nii päeval, hilisõhtul kui ka pimedas. Lisaks on turvalisus kasvanud pealinlaste elukohas.

Laadimine...Laadimine...