ELF: Eesti pakutud süsinikuheite arvestusreeglid on metsavaenulikud

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) teatel on Euroopa Liidu (EL) eesistuja Eesti välja käidud ning senisest rohkem metsa raiuda lubavad kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusreegleid kliima- ja metsavaenulikud.

Pilt: Scanpix
Loodus Eesti

ELF: Eesti pakutud süsinikuheite arvestusreeglid on metsavaenulikud

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) teatel on Euroopa Liidu (EL) eesistuja Eesti välja käidud ning senisest rohkem metsa raiuda lubavad kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusreegleid kliima- ja metsavaenulikud.

ELF ja teised Eesti keskkonnaühendused peavad nii kliima- kui ka metsavaenulikeks sel nädalal Brüsselis arutusele tulevaid Eesti välja käidud kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusreegleid, mis võimaldaks Eestil kui ka mitmetel teistel riikidel lähikümnenditel senisest rohkem metsa raiuda ning vähendaks Euroopa võimekust kliimamuutustega võitlemisel, teatas ELF BNS-ile

Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll - nad on korraga nii süsiniku talletajad kui ka sidujad, teatas ELF. Samuti on suur mõju süsinikuringele ka raietel. Seepärast on kliimapoliitika detailsemal kujundamisel väga oluline, et rakendataks korrektseid ja õiglasi arvutusmeetodeid. Eesti eestvedamisel koostatud eelnõu kavand (tuntud kui LULUCF) lubaks metsarikastel riikidel lähikümnenditel oluliselt raieid suurendades mööda hiilida tegelike emissioonide arvestusest.

"Metsarikastele riikidele suuremat raiumist lubav erand teeks karuteene kliimale ja metsaelustikule korraga. On tähtis, et metsade majandamisel eesmärgiga vähendada üha kasvavat süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris, oleks rehkendus täpne ja aus," ütles ELF-i juhatuse aseesimees Siim Kuresoo. "Paraku on Eesti asunud eesistujana aktiivselt toetama arvestusmeetodeid, mis võimaldavad tegelikke emissioone peita ning jätavad väära mulje, nagu võiks ulja raiega kliimamuutuste vastu võidelda. Kõige paremini aitab kliimamuutustele vastu seista raiemahtude hoidmine alla üheksa miljoni tihumeetri aastas ja püsimetsandus, mis ei viiks alla metsade keskmist vanust, ei halvendaks nende elurikkust ja aitaks säilitada stabiilsed raiemahud pikemaajaliselt. Vanade metsade raiumine mädanemisest päästmise sildi all on silmakirjalik."

Muret arvestusmeetodi üle jagavad paljud valitsusvälised organisatsioonid ja teadlased üle maailma, teats ELF. Euroopa metsanduspoliitika järgi valvava ühenduse Fern esindaja Hanna Aho sõnul on Eestil hetkel suur võim edasise metsade kasutamist puudutava kliimapoliitika määramisel, sest praegu on EL-i Nõukogus lõpusirgel läbirääkimised maakasutuse mõju arvestusreeglite osas. "Teadlased on hoiatanud, et tegeliku Euroopa kliimaeesmärkide saavutamise saatuse otsustab just see, kas antud kokkuleppega lastakse ausad reeglid veega alla," ütles ta. Aho sõnutsi on see aga paraku just juhtumas rahvusvaheliste keskkonnaühenduste tugeva kriitika alla langenud Eesti seisukoha tõttu. "Eesti on koostanud eelnõu kavandi, mille järgi saaks riigid kliimamuutustega võitlemisel plusspunkte ka raiet intensiivistades."

LULUCF arvestusreeglid kujutavad endast detailirohket põhimõtete kogu, mille alusel peavad riigid arvestust maakasutusest, selle muutustest ja metsandusest lähtuvate kasvuhoonegaaside üle. Atmosfääri satub märkimisväärne hulk süsihappegaasi kõikvõimalike maakasutuslike tegevuste, näiteks soode kuivendamise, metsaraie ja põllumajanduslike praktikate kaudu. Pariisi leppe sõlmimisel jõudsid erinevad riigid põhimõttelisele üksmeelele emissioonide üle arvestuse pidamises ja nende vähendamise püüdlustes. Ent detailsemaks minnes on välja joonistumas osapoolte tegelik huvi tõeliselt kliimamuutuste pidurdamisele pühendumisel. Eriti ilmne on see metsa puhul, kus lähiaastatel raieid suurendada soovivad riigid on aktiivselt otsimas viise tõesest arvutusmetoodikast irdumiseks. 

Euroopa riikide töögrupid kohtuvad sel nädalal Brüsselis tõenäoliselt viimast korda, et jõuda pikalt veninud eksperttaseme kokkuleppele EL-i kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusmetoodika osas. ELF saatis esmaspäeval keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovitab kliimavaenulikust arvutusmetoodikas loobuda ning julgustab asjaosalisi seisma ausa ja tegelikke süsinikuvoogusid arvestava metoodika eest.

Laadimine...Laadimine...