Elust kõrvale jäetud eakad astuvad üha sagedamini rongirataste alla

Kui Anna Karenina viskus rongi ette, sest ei suutnud romantilise suhte kriisile lahendust leida, siis suure osa meie viimase aja rongienesetappude taga on tunne, et ollakse ülearune. "Minu elutöö on tehtud, ei taha lastele koormaks olla" – umbes selline on sagedane põhjendus. "See peaks olema küsimus meie riigile – miks meie vanakesed tunnevad end koormana?" küsib raudteeohutuse ekspert Tamo Vahemets.

Pilt: Scanpix

Elust kõrvale jäetud eakad astuvad üha sagedamini rongirataste alla (4)

Sirje Rattus

Kui Anna Karenina viskus rongi ette, sest ei suutnud romantilise suhte kriisile lahendust leida, siis suure osa meie viimase aja rongienesetappude taga on tunne, et ollakse ülearune. "Minu elutöö on tehtud, ei taha lastele koormaks olla" – umbes selline on sagedane põhjendus. "See peaks olema küsimus meie riigile – miks meie vanakesed tunnevad end koormana?" küsib raudteeohutuse ekspert Tamo Vahemets.

"Inimeste arv, kes raudteel teadlikult vale liigutuse teevad, on paraku kasvanud," püüab rongiõnnetuste ennetamisega tegeleva mittetulundusühingu Operation Lifesaver Estonia (OLE) juht Tamo Vahemets võimalikult pehmelt väljendada fakti, et eelmisel aastal oli raudteel tavatult palju enesetappe. Kuigi kümne aastaga on raudteeõnnetuste arv ligi kaks korda vähenenud (48-lt 19-ni) ja ka hukkunuid on poole vähem, paistis eelmine aasta silma uue trendiga. Nimelt astus suurem osa mullu raudteel hukkunud inimestest rongi alla vabal tahtel.

"Kas number on suur või väike, see on vaatenurga küsimus," nentis Vahemets. "Statistika ju meid ei puuduta – seal pole taga lugusid, kellegi kojutulemise ootust. Aga kui paneme numbri elama, toome pildile inimese, kellega õnnetus juhtus, tema lähedased, õnnetuse üldisema mõju, siis on ka üks juhtum liiga palju."

"Ei taha koormaks olla!"

"Raudteeõnnetuste puhul on kaks eri väljundit, mis näitavad, et tegemist on enesetapu, mitte õnnetusega," räägib Vahemets. "Esimesel juhul on inimesel kiri kaasas või on ta kuhugi mujale vihje jätnud. Teine näitaja on inimese käitumine raudteel. Veduri pardakaamerad salvestavad inimese käitumise – kas ta tuleb raudteele või on seal ja ootab."

Enesetaputeema on ülimalt tundlik ning sellepärast Vahemets konkreetseid juhtumeid ei kirjelda. "Need on valusad lood, millest igal on oma eellugu," mainis ta.

"Mida fataalsem on meetod, mis valitakse, seda suurem on soov elust lahkuda," nentis Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi tegevdirektor ja vanemteadur Merike Sisask, selgitamaks, miks inimesed valivad niivõrd radikaal-se viisi eluga lõpparve tegemiseks.

Kui Anna Karenina viskus rongi ette, sest ei suutnud oma tunnete- ja suhtesasipuntrale muud lahendust leida, siis suur osa meie viimase aja rongi ette astumisi on märksa vähem romantilised – need on kantud lõplikust lootusetusest. "Minu elutöö on tehtud, ei taha lastele koormaks olla" – umbes selline on ühe osa viimase aja rongienesetappude põhjendus.

Ohvreid on alati rohkem kui üks

"Vanainimene on teinud sellise sammu, sest ei näe oma elul enam mõtet," lausus Vahemets. "See näitab, et meie tugisüsteemid on nõrgad ja ei suuda piisavalt oma eakaid toetada. Kuskil on tehtud viga, et nad enam ise hakkama ei saa. See peaks olema küsimus meie riigile ja sotsiaalsüsteemile – miks meie vanakesed tunnevad end koormana?"

Sisask lisas, et Eesti ühiskonnas, kus edu defineeritakse raha ja karjääriredeli tõusuga, unustavad inimesed, et ka lähedased vajavad hoolt ja märkamist. "Paraku pole lastel tihti oma vanemate jaoks aega, eakad jäävad üksi ning tunnevad end ebavajalikuna," sõnas Sisask.

Vahemets lisas, et inimesed, kes otsustavad oma elu rongirataste all lõpetada, on väga kindlad selles, mida nad teevad. "Suuremat või raskemat otsust pole võimalik teha kui see, et nüüd on kõik," ütles ta. "Nad on asja enda jaoks põhjalikult läbi mõelnud."

Mis tahes põhjusel rongiõnnetus toimub, tragöödia on see igal juhul. Ning ohvreid on alati rohkem kui see, kes rataste alla jäi. Rongijuht ei sõida kunagi kellelegi vabatahtlikult otsa, paraku ei saa ta alati õnnetust ära hoida, sest näiteks kaubarongi pidurdusteekond võib olla kuni kaks kilomeetrit (sõiduautol 70 meetrit). Võib arvata, et vedurijuht pärast õnnetust hea enesetundega koju ei lähe, kuigi temal selles mingit süüd ei olnud.

Ning kui palju haiget teeb selline lugu hukkunu lähedastele.

Vahemets räägib aastatetaguse loo, kus mänguhoos hukkus väike poiss. "Poisid, sellised kümne-üheteistaastased, mängisid kolmekesi mängu, et kes kõige viimasena rongi eest läbi jookseb. Paraku see, kes viimasena jooksis, jäigi rataste alla, rong sõitis talle täie hooga peale. Ja nagu see lugu veel vähe kurb oleks olnud, selle poisi leidis tema enda ema, kes täiesti juhuslikult samasse piirkonda sattus."

Pilt on kohutav. "Kui rong täishooga otsa sõidab, siis inimene lendab rataste all ringi ja iga kord, kui rongiratas üle sõidab, lõikab ta järgmise tüki. Tükid on laiali sadade meetrite ulatuses. Politseinikud ega päästjad neid kokku ei korja, selleks on spetsiaalsed inimesed, kes kohale tulevad."

Suur võimalus surma saada

Vahemets lisas, et rongiõnnetuste ning maanteeõnnetuste ennetamisest räägitakse eraldi sellepärast, et nende spetsiifika on erinev. "Võimalus raudteeõnnetuses surma saada on umbes 33 korda suurem, kui oht saada surma tavaliikluse õnnetuses," nentis ta. Kui võtta 2014. aasta statistika, siis 28 079 maanteel juhtunud õnnetuses sai surma 78 inimest, 20 rongiõnnetuses aga 12 inimest. "See tähendab, et raudteel hukkus inimene igas 1,6 s õnnetuses, maanteel aga igas 360. õnnetuses," mainis Vahemets.

Kuid rongiõnnetused ei ole mitte ainult fataalsemad kui tavalised liiklusõnnetused, vaid ka olemuselt märksa laiema mõjuulatusega. "Üks õnnetus võib mõjuda kogu Eesti peale, see on märksa suurem pilt kui see, mida sündmuskohal näeb," rääkis Vahemets.

"On üks hea näide: Ülemistel toimus peaaegu õnnetus, inimene jooksis rongi eest läbi ja sai vastu seljakotti müksu, tal endal vigastusi ei olnud. Tipptund. Rong jäi seisma, sest vedurijuht tajus, et midagi juhtus. Oodati politseid kohale. Liin oli kinni – ükski rong Tallinnasse ei pääsenud ja Tartu poole samuti mitte. Inimeste päevaplaanid olid täiesti segi löödud. Elron oli sunnitud panema Valga ja Tartu vahele sõitma bussid. See on tehniline pool, mis ühe sündmusega kaasneb. Maan-teel seda ei juhtu – seal, kui toimub tõsisem avarii, teeb politsei ümbersuunamise üsna kiiresti. Raudteel jääb liiklus seisma, seal ümbersuunamisi ei toimu, tee on ju üks."

Õnneks Vahemetsa sõnul rongiõnnetuste arv siiski väheneb ja positiivsed näitajad saab kirjutada ennetustöö ja kasvanud teadlikkuse arvele. "Suhtumine on väga palju muutunud," tõdes ta. "2000ndate alguses, kui käisin koolides raudteeohutusest rääkimas ja küsisin 12. klasside õpilastelt, kas raudteel käimine on lubatud, oli vastus jah. Kui praegu keegi nii ütleks, siis küsitaks, mis tal viga on."
-------------------


Gena ja Potsataja eirasid raudteel kõiki ohutusnõudeid

"Gena ja Potsataja multifilmis on sees vist küll kõik rikkumised, mida raudteel teha annab," ütles Tamo Vahemets.

Vahemets ütles, et olles raudteeõnnetusi näinud, ärritab teda adrenaliini- ja ka romantikaotsimine raudteel. Näiteks kaadrid saatest "Võimalik vaid Venemaal", kus mehed ronivad rööbaste vahele ja lasevad rongil endast üle sõida, samuti bändide-lauljate raudteel tehtud pildid ja videod.

"Mis sõnumi selline pilt või video edastab? Loomulikult ei mõelnud nad midagi halba, vaid tahtsid ilusat ja kõnekat pilti. Raudtee on ju sümbol – ta sümboliseerib teekonda, kõige otsemat, mugavamat ja kindlamat teed. Ent mind, arvestades kõiki neid lugusid, mida olen pidanud nägema, ärritab väga, kui näen raudteel poseeritud pilte või seal tehtud videoid. Mis tee see on? See on teekond surma," rääkis Vahemets.

Aga teisest küljest – Gena ja Potsataja käisid ka raudteel ja leidsid, et see on parim viis, sest mööda liipreid käies ei eksi kunagi ära. "Üks mu loengute osa toetub just sellele Gena ja Potsataja multikale. Selles multifilmis on kirjas vist küll kõik rikkumised, mida raudteel teha annab," lausus Vahemets. "Multifilm tootis seda, et me peame raudteel käitumisest rääkima."

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...