EMAD MURES: Kas vaestelt peredelt hakatakse tõesti lapsi ära võtma?

"Uus lastekaitseseadus kujutab ohtu üksikvanemaga ning teistele vähekindlustatud korralikele peredele, kes lastekaitsja hinnangul on võib-olla liiga vaesed, et rahuldada lapse majanduslikke vajadusi," ütleb ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik. "Seadus on tehtud mitte laste kaitseks, vaid lastekaitsjate tööjuhendiks."

EMAD MURES: Kas vaestelt peredelt hakatakse tõesti lapsi ära võtma? (10)

Sirje Rattus

"Uus lastekaitseseadus kujutab ohtu üksikvanemaga ning teistele vähekindlustatud korralikele peredele, kes lastekaitsja hinnangul on võib-olla liiga vaesed, et rahuldada lapse majanduslikke vajadusi," ütleb ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik. "Seadus on tehtud mitte laste kaitseks, vaid lastekaitsjate tööjuhendiks."

Uus lastekaitseseadus annab lastekaitsjale suuremad õigused ja volitused, see on aga haavanud paljude tublide, kuid vaesevõitu perede turvatunnet.

"Seadus on tehtud justkui lastekaitsjate tööjuhendiks, mitte laste kaitseks," ütleb ühenduse Emade ja Laste Kaitseks juhatuse liige Maris Kuusik. Uus seadus annab lastekaitsjatele vabamad käed pereellu sekkumiseks, sealjuures sõltub pere olukorra hindamisel üsna palju lastekaitsja suvast. Kas maal, spartalikes tingimustes elava, tööl käiva üksik-emaga kümnelapseline pere on toimetulematu? Äkki oleks sellise pere lastele kohasem elada kusagil mujal?

"Uus lastekaitseseadus sellele küsimusele vastust ei anna," nentis riigikogu liige Erki Nool seaduseelnõu teisel lugemisel mõned nädalad tagasi.

"Kui kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnik on pahatahtlik, siis ta ütleb, et ema, kes kasvatab kümmet last, ei saa oma laste kasvatamisega hakkama, nad ei tohi olla kodus, kus ei ole jooksvat vett ega tehtud euroremonti, sest lapsed ei sobi sellesse keskkonda. Kes annab garantii, et seda ei juhtu? Kuidas saab see tööl käiv ema pöörduda kohtusse, kes maksab kohtukulud ja milline on kohtuotsus juhul, kui näiteks doktorikraadiga lastekaitsja on andnud oma erapooletu hinnangu, et lapsed ei sobi sinna perre?"

Vaeste perede lapsed ohus

"Tunneme muret selle pärast, et uue lastekaitseseadusega antakse lastekaitsjatele ja sotsiaaltöötajatele senisest palju suuremad õigused ja selle arvelt on märkimisväärselt pisendatud lapse ja perede õigusi," ütles Kuusik.

"Seejuures ei seata sotsiaaltöötajale või lastekaitsetöötajale vastutust oma tehtud otsuste eest. Selle asemel, et pakkuda reaalset abi ja toetust – et riik toimetulekuraskustega peresid aitaks –, võib juhtuda, et lapsed võetakse hoopis ära."

Kuusik märkis, et kuna uue lastekaitseseaduse koostamisel on eeskuju võetud Põhjamaade, eeskätt Norra lastekaitseseadusest, on oht korrata ka teiste riikide seaduse tõlgendamisest tulenevaid vigu.

"Norras eraldatakse (ajutiselt) igal aastal perest rohkem kui tuhat last," rääkis Kuusik. "Ja nii mõnelgi juhul on need lapsed eraldatud põhjendamatult, ilma vahetu ohuta elule või tervisele. Muu hulgas näiteks sellepärast, et lapsel ei ole oma voodit ja ta magab vanemaga ühes voodis. Või sellepärast, et tal ei ole eakohaseid mänguasju." Üsna lihtsalt käib lapse perest eraldamine ka Soomes.

Karjuv laps võetakse perest ära?

Ka riigikogu liige ja viie lapse ema Mailis Reps leiab, et valitud tee ei ole ilmtingimata õigeim. "Olgugi et meie peaminister on uut lastekaitseseadust nimetanud üheks paremaks maailmas, on seal mitmeid potentsiaalseid murekohti," lausus ta seaduseelnõu teisel lugemisel.

"Skandinaavias on sarnane seadus jõustunud ning nende kogemusest on näha, et enamikul juhtudel võetakse ära just rahalistes raskustes olevate perede lapsed. Leian, et sellises olukorras peaks abimeetmetega sekkuma pigem riik ja kohalik omavalitsus. Vaesus tähendab tõesti seda, et lapsel pole võib-olla päris kõiki vahendeid, kuid on tihtipeale armastav ema. See on ääretult tähtis."

Enim on laste õiguste eest seisvad vabaühendused mures seadusepunkti pärast, mis lubab lastekaitsetöötajal ilma kohtuotsuseta lapse perest kuni kolmeks ööpäevaks (72 tunniks) ära võtta. Praeguse seadusepunkti järgi peab kohut teavitama viivitamatult.

Kuusik ütles, et kuna lastekaitsetöötaja teeb ajutise perest eraldamise otsuse üksinda, oma siseveendumuse järgi, siis võib juhtuda, et mõnelegi perele tehakse suurt ülekohut. Tema sõnul on küllalt näiteid, kus lastekaitsetöötajad on oma käitumisega perele põhjendamatuid kannatusi tekitanud, uue seaduse jõustumisel aga suurenevad lastekaitsetöötaja õigused ja võimalus pereellu sekkuda veelgi.

"Uue seaduse järgi võib lastekaitsja tulla ja sekkuda juba kas või sellisel juhul, kui näiteks kiuslik naaber helistab ja ütleb, et laps karjub," ütles Kuusik.

"Loomulikult on olukordi, kus tuleb väga kiiresti reageerida – kui peres on süstemaatiline väärkohtlemine jne. Kuid meie ühing on väga mures, kas on ikka sotsiaaltöötaja pädevuses hinnata, kui ohtlik on perekeskkond lapsele."

Jõhker mõrv sundis seadust muutma

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Signe Riisalo sõnul on hirm, et pärast uue lastekaitseseaduse jõustumist hakatakse kelleltki pelgalt vaesuse tõttu lapsi ära võtma, siiski alusetu.

Ta ütles, et uue seadusega saavad lastekaitsetöötajad tõepoolest juurde õigusi pereellu sekkuda ja last perest eraldada, kuid selleks peab olema täidetud järgmised tingimused: "Lastekaitsetöötaja saab pereellu sekkuda ja last ajutiselt perest eraldada vaid juhul, kui lapse elu ja tervis on ohus, kui selle olukorra on põhjustanud lapsevanem ning kui vanem keeldub lapsele abi osutamast," sõnas Riisalo.

Tema sõnul andis tõuke lastekaitsetöötajate õiguste suurendamiseks poolteise aasta tagune Tamsalu juhtum. Meeldetuletuseks: möödunud aasta 22. märtsil leiti Tamsalu terviserajalt 15-aastase Saaremaa tüdruku Marily surnukeha, tüdruku kallal oli enne mitmel päeval kasutatud vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Samas teadsid võimalikust hädaohust nii kohalik lastekaitsetöötaja kui ka politsei, kuid neil ei olnud õigust sekkuda.

"Tüdruku ema teavitas Tamsalu lastekaitsetöötajat, et tema tütar on seal. Tamsalu lastekaitsetöötaja oli tüdrukuga ka suhelnud, meedikud olid tüdrukuga suhelnud," rääkis Riisalo.

"Samuti oli tüdruk käinud politseisse avaldust tegemas. Kõikvõimalikud osapooled teadsid olukorra ebastabiilsusest ja potentsiaalsest ohust tüdrukule ning perekonna kriminaalsest taustast. Aga millised on seadused? Mitte ühelgi osapoolel ei olnud õigust sekkuda. Uue seadusega anname lastekaitsetöötajale õiguse ohu kahtluse korral valdusesse siseneda, ta reguleerib täpsemalt hädaohus olevast lapsest teavitamise ja lapse ohututesse tingimustesse toimetamise protseduuri ning annab igaks juhtumiks ja sammuks seadusliku aluse. Et ei oleks võimalik, et laps jääb ametkondade vahele, sest kellelgi ei ole seaduslikku õigust tegutseda."

Riisalo lisas, et selle õiguse andmine lastekaitsetöötajale ei tähenda, et lastekaitsetöötajast saab n-ö politsei. "Lastekaitsetöö põhialus on ikkagi koostöö ja motiveerimine, mitte sund," ütles ta.

Kõik lastekaitsetöötajad pole usaldusväärsed

"Tegelikult ei saa lastekaitsetöötaja mingil juhul teha otsuseid isiklikust vaatevinklist lähtudes," ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste õiguste juht Tõnu Poopuu. "Uues seaduses on sõnaselgelt kirjas, millised on nõudmised, mida talle esitatakse, ja milline peab olema tema pädevus."

Ent ka lastekaitsetöötajate pädevus on teema, mis vabaühendusi murelikuks teeb. Praegu ei nõuta lastekaitsjatelt erialast kõrgharidust, uues seaduses on see nõue sees. Samas ei annaks ka kõrghariduse omandamine sotsiaaltöö alal lastekaitsetöötajale laste kliinilise psühholoogi või psühhiaatri kompetentsi, hindamaks lapse psühholoogilisi vajadusi, mainis Kuusik.

Paljudes Eesti valdades ei ole teadupärast üldse lastekaitsetöötajat, on üks sotsiaaltöötaja kõigi valla väetite peale. Pole tõenäoline, et üks inimene suudaks sedavõrd erinevate abivajajate kõikidesse muredesse piisavalt põhjalikult süveneda. Samuti on Kuusiku sõnul päris palju selliseid lastekaitsjaid-sotsiaaltöötajaid, kes empaatiavõime puudumise tõttu pole sobivad selles ametis töötama.

Näitena tõi Kuusik oma MTÜ liikmetega seotud hooldusõiguse kohtuvaidlustes mitmeid juhtumeid, kus lastekaitsetöötaja asus kaitsma vägivaldset lapsevanemat. Lastekaitsetöötajad on isegi öelnud, et vägivallatõendite esitamisel ei ole mõtet, kuna kohtu tõlgenduses pole vägivald lapse ema vastu vägivald lapse vastu.

"Mina tahaks küsida, kuidas ei ole see vägivald lapse vastu, kui tema psüühika saab rikutud. On ju teada, et vägivallamustrid kanduvad põlvest põlve," nentis Kuusik.

Riisalo möönis, et lastekaitsetöö eeldab empaatiavõimet, kuid lisas, et vajalikud oskused on osaliselt õpitavad. "On võimalik õppida oskust märgata detaile, kasutada õigeid intervjueerimistehnikaid, küsida õigeid küsimusi," rääkis ta. Kust aga sellised empaatilised lastekaitsetöötajad tulevad, sellele ministeerium paraku lahendust ei paku.

Lastekaitsjate palkamiseks riik raha ei leia

Kui koolitused on sotsiaalministeeriumil plaanis, siis lastekaitsetöötajate palkamiseks riik kohalikele omavalitsustele raha juurde ei anna. Samas on oht, et needki head lastekaitsetöötajad, kes juba olemas on, lahkuvad, sest palk selle töö eest on väike, töökoormus aga uute nõudmistega suureneb.

Küll aga on plaanis luua 5,8 miljoni euro eest sotsiaalameti juurde riiklik ametnike rakuke, kes hakkavad kontrollima kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid ning kes vajadusel peaks neile ka abikäe ulatama. "Kes sinna sotsiaalameti üksusesse lähevad – parimad lastekaitsetöötajad," ütles Kuusik. "See tähendab, et häid lastekaitsespetsialiste jääb koha peal veel vähemaks."

Samas rõhutas Poopuu, et uue seaduse ideoloogia on eeskätt varajane märkamine ja õigeaegne sekkumine. "Ei üks ega teine ole ju seotud ainult lastekaitsetöötajaga," sõnas ta. "On veel terve rida spetsialiste – perearstid-pereõed, õpetajad jne – kes peavad jälgima, kuidas laps ja perekond toime tulevad ning mure korral lastekaitset teavitama."

Kuid kas õpetajad, perearstid ja muud spetsialistid ikka on suutelised abivajajat märkama? Näiteks Tallinnas on kool, kus esimeses klassis õpib 33 õpilast, mitme pealinna kooli algklassides on lapsi kolmekümne ümber – kas õpetaja tõepoolest suudab kõigi nende (eri)vajadusi märgata?

Riik lõpetas kooli tugispetsialistide toetuse ning paljudes koolides ei ole ei psühholoogi ega sotsiaalpedagoogi. Samuti kaotati ära kooliarsti kohad ning kooliõed teevad õpilastele rutiinset tervisekontrolli vaid kahe aasta tagant. Perearsti juurde aga paljud pered ei jõuagi.

Nõnda jääb üles küsimus, et kas uus seadus ikka töötab. Kas ta laste heaolus ka tegelikult midagi muudab?

Uus lastekaitseseadus võeti Riigikogus vastu möödunud kolmapäeval, 19. novembril. Seaduse poolt hääletas 54 rahvasaadikut, vastu oli 24 ning erapooletuid üks. Uus lastekaitseseadus jõustub 2016. aastal.

10 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...