ENDINE NARKOMAAN: Sõltlane tuimestab  hirme ja ei näe ise oma hukatuslikku tulevikku

"Vanematega suhted ei toiminud ja ma ei osanud oma tunnetega toime tulla. Aine andis tunde, et ma vähemalt meeldin endale selles olukorras," meenutas endine narkomaan Mart. "See oli väga võimas tunne, olukorras kus su elu on üks suur katastroof. Vajasin seda mentaalset põgenemist."

Pilt: Scanpix

ENDINE NARKOMAAN: Sõltlane tuimestab hirme ja ei näe ise oma hukatuslikku tulevikku

Juuli Nemvalts

"Vanematega suhted ei toiminud ja ma ei osanud oma tunnetega toime tulla. Aine andis tunde, et ma vähemalt meeldin endale selles olukorras," meenutas endine narkomaan Mart. "See oli väga võimas tunne, olukorras kus su elu on üks suur katastroof. Vajasin seda mentaalset põgenemist."

Sõltuvuse taga on pahatihti väga karm minevik ja elulood, millega inimesed ei ole tulnud toime. Endine narkosõltlane Mart (nimi muudetud) rääkis, et hakkas tarvitama uimasteid, et oma hirmu ja ärevusega toime tulla. "Vanematega suhted ei toiminud. Mind ei õpetatud, et tunded on lubatud ja elamise loomulik osa ja ma ei osanud nendega toime tulla. Aine andis tunde, et ma vähemalt meeldin endale selles olukorras," meenutas ta. "See on väga võimas tunne, olukorras kus su elu on üks suur katastroof. Vajasin seda mentaalset põgenemist, kuigi ma tol korral nii ei mõelnud. Toona oli vaja lihtsalt olukord ära lahendada, ma ei mõelnud, mida see minuga teeb. Inimene, kes ise ei ole olnud sellises olukorras temal puudub arusaam millega sõltlane maadleb – see pole tema põrgu. Muidugi sa inimesena vaatad kõrvalt ja mõtled, et see on väga haige ja ebanormaalne käitumine aga sõltlane elab teises reaalsuses ja ta ei näe seda hukatuslikku olukorda nii."

Abi olemas

Eestis töötab juba pikemat aega narkootikumidest põhjustatud kahjude vähendamise programm. Süstlavahetus jagab aastas 1,8-2 miljonit süstalt. See on tohutu arv. MTÜ Convictus kahjude vähendamise teenuse juht Greete Org rääkis, et neil on kolm statsionaarset keskust: Lastekodu- ja Sitsi tänaval ja Maardus Kallasmaa tänaval. "Lastekodu tänava keskus pakub kõige rohkem teenuseid: meil on süstlavahetus, klientidele mõeldud päevakeskus, töötavad sotsiaaltöötajad, võlanõustajad ja psühholoog ning kogemusnõustaja. Samuti on meil välitöö, kus töötajad lähevad välja, tänavale, nendesse piirkondadesse kus meie kliendid liiguvad, loovad kontakti ja vahetavad süstlaid ja suunavad abi saamiseks meie keskusesse."


nõustaja Jaan Väärt ei ole nõus nimetama narkomaanidele pakutavat ainult süstlavahetuseks. "Pigem on see ainult üks osa kahjude vähendamise programmist," selgitas ta. "Olulisem on ikkagi suhte loomine klientidega, selle hoidmine. Lisaks on meil veel teised tarvikuid: preservatiive, süstlavett, naloksaani, HIV-i ja rasedusteste. Mis on eriti hea, et nüüd on meil testid, mis on kaasaantavad. Inimene saab kodus ise HIV testi teha."

Süstlaid arvukalt enam ei vedele

Ainuüksi ühes kuus kogunes Convictuse vastuvõtupunktidesse 1200 külastust, süstlaid jagati 36000. Tarvitajatelt saab keskus kasutatult tagasi pea kolmandiku neist. "Poleks neid vahetuspunkte, siis inimesed ostaksid ehk süstlaid apteegist ja süstiksid ennast koos. Siis need süstlad vedeleksid mööda linna laiali nagu veel kümmekond aastat tagasi, kui see oli linnapildis igapäevane asi," kommenteeris Väärt. Linnapildis enam vedelevad süstlad naljalt silma ei jää. Samas tehakse kaks korda aastas süstlakorjamise talguid, ei ole saak sugugi väike: 500-600 süstalt ühe päevaga kõikjalt Tallinnast.

Väärt ütles, et oluline on meeles pidada, et narkomaania on sõltuvushaigus ja nemad Convictuses diagnoose ei pane. "Ütleme, et need inimesed on psühhotroopsete ainete tarvitajad," selgitas ta. "Meie teenuse kontekstis ei ole see oluline, kas need inimesed on sõltlased või tarvitajad. Neid inimesi võib jagada laias laastus kolme gruppi: paranevad, remissioonis olevad ja sõltlased. Remissioonis olevate kohta võiks ütelda, et nende haigus ei progresseeru vaid on seiskunud olekus. Kui inimene ei tarvita hetkel uimasteid, saame öelda, et ta ongi remissioonis. Mina pean paranemise all silmas, et sa teed teadlikke tegevusi oma vaimse tervise parandamiseks."


Mart on enda sõnul paranemise teel, sest tegeleb enda vaimse tervise küsimustega. "Tarvitamisest loobuda on minu arvates lihtne, küsimus on selles kuidas jääda kaineks," selgitas ta. "Lihtsalt hambad ristis mitte tarvitada ei tähenda, et ma ennast kuidagi moodi paremini tunneks, et minu elukvaliteet ja minu suhted paraneksid. See millega paljud kokku puutuvad, kui lõpetavad tarvitamise, on esile kerkivad küsimused: millega ma siin olen, kui nüüd on kaine elu ja tunded mu sees on välja ilmunud. Ilmuvad välja asjad, mille eest ma olen enne ära jooksnud – need emotsioonid vajavad mingit reaktsiooni ja tegelemist. Neid ei saa jätta tähelepanuta, kui sa sellega ei tegele, siis on tagasikukkumine paratamatu. Mõnes mõttes on see kaine elu õppimine."


Keeldude asemel hoolimine


Nõustaja Väärt toonitab, et kahjude vähendamise programm ei ütle, et "sa ei tohi tarvitada". "Paljudele inimestele on tarvitamine toimetulek oma igapäeva eluga," selgitas ta. "Küsimus on selles, et mingil hetkel ka see toimetulekumehhanism ei tööta ja on vaja midagi muud leida." Eriti keerukas olukorrast olukorrast leiavad ennast need, kes on hakanud uimasteid tarvitama 14-15aastaselt. "Nad ei ole seaduse mõttes isegi teovõimelised aga leiavad nad midagi narkootikumide kasutamises. Nende meel ei ole nii palju arenenud, et toime tulla enda emotsioonide ja mõtetega."


Viimased teadusuuringud on selgelt näidanud, et sõltlased mõistavad sõltuvushäirega kaasnevad elu kogu raskust väga selgelt ja teravalt. Nad ei soovi sellist elu mitte kellelegi. Tartu ülikooli teadur Anneli Uusküla sõnul on minimaalseilt selliseid narkootikumide süstijaid, kes aitaksid kellelegi teisel inimese teha elu esimese narkosüsti. Tüüpiline on, et sõltlane püüab esimest narkosüsti teha soovivat inimest ümber rääkida.


Kahjude ennetuse projekt ei mõisteta inimest hukka. "Täna on nii nagu on, me tegeleme sellega mis on ja ei mõtle, mis peaks olema," toonitas Väärt. "Suur läbipõlemise oht on sõltlase lähedastel ja aitajatel, sest nad kipuvad ootama, et tarvitaja muutuks. Sellised keskused on vajalikud juba seetõttu, et paljudel neil inimestel puudub normaalne suhe. Kõigi muutuste alguseks on suhe. Kui kontakti ehk normaalset suhet sõltlasega ei ole, ei aita ükski meetod. Hea suhe on iga muutuse aluseks."


Org rõhutas, et ka sõltlaste lähedastel on esmatähtis mõista, mida tähendab sõltuvus ja ennast harida. "Inimene, ka oma parima tahtmise juures, üksinda sellest jagu ei saa, seda kontrollida ei suuda," selgitas ta. "Tugi on oluline, et inimesel tekkiks mingisugune motivatsioon ja lootus, et ta elu on väärtuslik, ja ta proovib uimasteid jätta," toonitas Org. "Hea sõna on oluline, tuleb rõhutada, et vaatamata sellele, et inimene on haige, on ta ikkagi oluline. Tuleb tõsta ta enesetunnet ja väärtust, ka kõige enesekindlamatel tarvitajatel tegelikult puudub enesekindlus, neil on lihtsalt mask ees."


Unusta raha ja mugav kodu


Lähedased üksi sõltlasega toime ei tule. Uimastitarvitajatel, kellel on kodu, kus teda alati tagasi oodatakse, raha ja toitu antakse, väga mugav koht oma käitumise jätkamiseks. Seal on hea ja turvaline koht tarvitada. "Kindlasti ei tasuks maksta tema võlgasid või varjata tema tegusid teiste eest," toonitas Org. "Tugi ei ole see, et ma annan sõltlasele raha, seda ei tohiks kindlasti anda."


Pahatihti kaobki lähedastel jõud toetuseks, kuna raske on sisemiselt leppida lähedase tagasilanguste ja lubaduste murdmisega. "Omamoodi on neil inimestel õigus nii tunda, see on nende kogemus. Sõltuvus on väga keeruline haigus, sellega kaasneb inimese käitumise muutumine ja inimesed, kes uimasteid tarvitavad, hakkavad tihtilugu tegema tegusid, millega me lähedastena ei saa leppida, mida me ei mõista," selgitas kahjude vähendamise teenuse juht Greete Org. "Ka sõltlase lähedasel tuleb ennast kaitsta. Kui sõltlane ei taha ennast muuta, ei soovi oma elu kontrollida, siis kuhugile tuleb panna piir. Toe pakkumine tähendab, et sõltlane suunatakse tugikeskusesse, nagu meie oleme. Meil on teadmised, et seda inimest aidata. Meil puuduvad lähedased sidemed nendega ja me ei võta isiklikult, kui sõltlased ei ilmu kohale või nad tagasi langevad. Meil on neid lihtsam aidata, sest me teame mis selle haigusega kaasneb."

Convictuses töötab hetkel kaks tugigruppi: üks naistele, kes tarvitavad uimaseid ja teine on metadooni asendusravi saajatele. Väärt ütles, et mingis mõttes on nende keskused olulised infoallikad riigile, et nad saaksid aru, mis selles valdkonnas toimub.

Fentanüüliäri lõpp mõjus hästi

Tartu ülikooli teadur Anneli Uusküla näiteks uurib uimastitarvitajate ja sõltlaste käitumist. Kuna Eesti süstivate narkomaanide kontingent, käitumine ja tervis ajaga muutub, on usaldusväärne teave inimeste tervisliku seisundi kohta oluline. "Nende andmete põhjal kavandatakse kahjude vähendamist ja tervishoiuressursside kasutamist, prognoositakse kulusid ja hinnatakse rakendatud meetmete tõhusust, et muu hulgas vähendada ebavõrdsust," selgitas ta. "Kahjude vähendamise programmi uuringutulemusete väärtus on oluline, kuna uuringud ja hindamine on toimunud ajas järjekindlalt. Uuringutulemused lasevad aidata. Inimestel, kes on jäänud elu hammasrataste vahele, puuduvad alternatiivsed, kättesaadavad sotsiaal ja muud abiprogrammid - läbiv teema on inimeste häbimärgistamine."

Uimastite turg on muutunud, kui enne tarvitasid narkomaanid põhiliselt opioide ja fentanüüli, siis nüüd neid ei ole turul saada. "Võib öelda, et tänu eelmine aasta sügisele, kui politsei pani suure fentanüüliäri kinni, ei ole seda enam turul liikumas," rääkis Org. "Kui leidubki, on see väga kehva kvaliteediga ning ei tekita sellist mõju nagu varem. Kuna turg tühja kohta ei salli ja sõltlane ei jäta uimastit tarvitamata seetõttu, et ainet turul ei ole, siis ta asendab ühe aine teisega. Hetkel näeme, et rohkem on hakatud tarvitama stimulante, me räägime sooladest. See tähendab, et inimesed tarvitavad neid vähem kordi päevas, sest neid aineid peab vähem kordi manustama, et normaalne enesetunne oleks. Sellest tulenevalt on statsionaaris vähem kliente."

Surmaga lõppenud üledooside arv on vähenenud fentanüüliäri likvideerimisest. "Üledoose on endiselt. Kui vaadata kohtuekspertiisi andmeid, siis on turule tulnud uusi huvitavate nimetustega aineid, millest on saadud mürgitusi ja mis on lõppenud surmaga," rääkis Org. "Neid on praegu tunduvalt vähem, kui arvestada, et üle-eelmine aasta oli 112 surmaga lõppenud juhtumit. Kuna turg on muutumas, siis ma ei tea mida toob homne päev."

Kui Convictuse keskuse juhilt küsida, mis vanuses on üledoosi surnud inimesed, ütleb ta, vanus kõigub seinast seina. "Surnute seas on noori, kellel puuduvad veel teadmised, milliseid koguseid on ohutu tarbida ja on 30-ndates eluaastates inimesi, kes on juba tarvitanud mõnda aega ja kelle organismil on tekkinud tolerants. Nad on võtnud suurema annuse ning on hinnanud oma võimeid üle. 112 inimese surm aastas on liiga palju, arvestades Eesti väiksust. Kui oleksime õigel ajal toeks olnud, oleksime saanud neid potentsiaalselt päästa," kinnitas ta.


Org ütleb tuleviku peale mõeldes, et Eestis oleks vaja uimastite ohutult tarvitamise ruume. Need on ruumid, kus on reguleeritud uimastite tarvitamine ja inimesed saavad spetsialistide lähedal ohutult ja turvaliselt kasutada uimasteid. "Ühtlasi saavad tarvitajad teadmisi, mis uimasteid tohib omavahel segada, mida ei tohi ja kui suure koguse uimasteid nad tohivad manustada, et ei tekkiks terviserikkeid ja üledoose," selgitas Org. "Mujal maailmas saab neis ruumides narkootikume testida, sest kui ostad enda teada fentanüüli, võib selles toosis olla koos väga palju lisaaineid, mis mõjuvad tarvitajale väga ohtlikult ja võivad lõppeda surmaga. Loomulikult neis ruumides töötaja motiveerib ja nõustab. Kõikide meie teenuste eesmärk on, et inimesed muudaksid oma tarvitamise harjumusi."

Häid näiteid on Taanist ja Portugalist, kus on väga häid tulemusi kahjude vähendamise vallas ja uimastitega võitlemises. "Seal on poliitikud mõistnud, et narkootikumide vastu ei tule võidelda vaid neid inimesi on vaja aidata ja toetada. See on väga oluline ja meie riigis hetkel veel puudub."

Keskus toetab ja aitab loobuda

• MTÜ Convictus Eesti sõltlaste tugikeskus asub aadressil Lastekodu 6 ja see töötab iga päev kella 10-22. Telefon: 56900920, 6414107, e-mail: convictus@convictus.ee, koduleht www.convictus.ee .

• Sitsi 28 tugikeskus ja süstlavahetuspunkt Maardus (Kallasmaa 12) on avatud tööpäevadel kella 10-18.

• Mustamäe välitöö tegijatega saab ühendust numbril 56 55 08, Koplis 52 71 937 ja Lasnamäel 566 12 412. Kõikides piirkondades töötab ka välisotsiaaltöötaja, kelle saab kätte numbril 56 927 698.

• Keskuste ülesanded on motiveerimine, nõustamine, toe pakkumine. Sõltlased, kes mingil põhjusel ei saa või ei soovi ise teatud asutustega ühendust võtta ja sinna kohale minna, saavad käigud koos tugiisikuga tehtud. Keskused aitavad sõltlasel rehabilitatsioonile minna, ostes neile vajadusel ka bussipileti. Keskuse töötajad saadavad sõltlase bussile, et viimane kontakt oleks kellegagi sõbralikuga.

Laadimine...Laadimine...