Enne ostmist mõtle üheksa korda

"Tark tarbimine muutub meie jaoks päev-päevalt olulisemaks, sest kaubandustegevus kaldub internetipõhiseks ning seal petta saamise oht kasvab tänu sellele, et meil pole müüjaga vahetut kontakti," ütles abilinnapea Aivar Riisalu. Seda olulisem on tema kinnitusel teada, et ka e-kaubanduses kehtivad kõik tarbijaõigused, millel juba 25. aastat hoiab silma peal ning aitab inimesi probleemide korral linna ettevõtlusameti tarbijakaitseametnikud.

Pilt: Scanpix

Enne ostmist mõtle üheksa korda

Ivo Karlep

"Tark tarbimine muutub meie jaoks päev-päevalt olulisemaks, sest kaubandustegevus kaldub internetipõhiseks ning seal petta saamise oht kasvab tänu sellele, et meil pole müüjaga vahetut kontakti," ütles abilinnapea Aivar Riisalu. Seda olulisem on tema kinnitusel teada, et ka e-kaubanduses kehtivad kõik tarbijaõigused, millel juba 25. aastat hoiab silma peal ning aitab inimesi probleemide korral linna ettevõtlusameti tarbijakaitseametnikud.

Tallinn on Eestis ainuke omavalitsus, kus kõrvuti riikliku tarbijakaitsega tegutsevad oma tarbijakaitsjad.

"Viimasel ajal on meile laekunud kaebusi vähemaks jäänud," tõdes linna tarbijakaitset juhtiv Aave Jürgen. "Me arvame, et inimeste nõustamisest on ikkagi kasu olnud, sest ei saa öelda, et üldine tarbimine linnas oleks vähenenud. Hoopis vastupidi, see kasvab kogu aeg ja viimasel ajal on inimesed vahel kimpus olnud e-poodidest ostmisega." Tallinn on Eestis ainukene kohalik omavalitsus, kus kõrvuti riikliku tarbijakaitsega tegutsevad oma tarbijakaitsjad.

Katkist kinga poodi tagasi viies ärge pöörduge müüja poole

Kui linna tarbijakaitse ametnikud 24 aastat tagasi tööd alustasid, siis muidugi ei osatud veel e-poodidest undki näha. Täna on see muutunud päris tavaliseks ostukeskkonnaks. Kiirele arengule pole järele jõudnud meie õigusruum, mis ei luba linna enda ametnikel e-poodide omanikele mingeid ettekirjutusi teha ega neid kontrollida, nagu see toimub tavaliste poodide, toitlustus- ja teenindusasutustega. "Kuid nõu andmast ei keeldu me kellelegi mitte kunagi," kinnitas Jürgen. Et oma muret kurta, selleks on mitu võimalust. Võib saata e-kirja aadressil tarbijainfo@tallinnlv.ee või helistada telefonil 64042323. Aga võib ka minna Vabaduse väljakul asuvasse linnavalitsuse teenindussaali, kus teid ära kuulatakse.

"Inimesed on võrreldes üheksakümnendate aastatega palju teadlikumad oma õigustest ja enam ei küsita meilt, mida teha, kui kingal tuli esimesel nädalal peale poest ostmist tald lahti," iseloomustas Jürgen valitsevat trendi. "Teatakse, et sel juhul tuleb kohe pöörduda kingi müünud kauplusse." Natuke keerulisemad lood olevat aga teenustega, mille kohta on koostatud lepingud. "Kahjuks ei loeta enne allkirjastamist neid küllalt pikki lepinguid üldse läbi ja arusaamatuste korral hakkavad teenusepakkujad rõhuma ühele või teisele lepingu punktile."

Igal juhul soovitas Jürgen pöörduda linna tarbijakaitseametnike poole, kui ei õnnestu mingit mõistlikku kokkulepet saavutada. Kuid palju oleneb ka suhtlusest. Jürgen ei soovita arusaamatuste korral pöörduda letis seisva müüja poole, vaid paluda juhatada end kaupluse juhataja või mõne tema asetäitja jutule. "Elu näitab, et kui müüjad võivad pirtsutada defektse kauba hüvitamisel, siis vastutavad juhid seda tavaliselt ei tee." Suhtlemisel tasuks olla ka igal juhul viisakas, see hõlbustab asja lahendamist. "Igal juhul peab ka teadma, kes soovitakse riknenud kauba asemel uut või rahalist hüvitist," lisas Jürgen veel ühe soovituse. "Tihtilugu seletavad inimesed pikalt ka laialt, mis viga ostul ilmnes, kuid ei oska öelda, kas tahavad selle vahetada uue vastu või soovivad lihtsalt raha tagasi saada."

Kui aga müüja poolega kokkuleppele ei jõuta, siis tuleks pöörduda tarbijakaitse ametniku poole. "Tavaliselt arvestavad ettevõtjad meie järelevalve ametnike ettepanekutega ja asi leiab lahenduse. Kuid leidub neidki, et vastu punniv ettevõtja lõpetab tarbijakitse mustas nimekirjas. Ettevõtjale on võimalik teha ettekirjutusi, kui nad ei kõrvalda järelevalve korras leitud puudusi. Mullu tehti neid üheksa. Kuid, kui ettekirjutused ei aita, siis lõpliku otsuse teeb kohus."

Vigadeta kaupa ei pea pood ümber vahetama

Tihti küsitakse tarbijakaitsjatelt, miks keeldus üks või teine pood kaupa ümber vahetamast, sest see oli kas liiga suur või väike. Juba mõnda aastat kehtib Eestis seadus, mis ei kusta poode ostetud kaupa samaväärse vastu ümber vahetama, kui see on kvaliteetne. "Poed muidugi võivad inimestele vastu tulla ja seda teha, aga nad ei ole selleks kohustatud," kommenteeris Jürgen.

Nii et enne jõulukingi ostmist tasub järgmisel korral tõsiselt üheksa korda mõelda, kas selle saaja ikka saab sellest rõõmu või hoopis peavalu, sest me ei ela Ameerikas, kus saab ostu rahulikult poodi tagasi viia ja ümber vahetada. Seetõttu ei maksa ka korraliku kauba ümbervahetamisest keeldumise juhtumite korral tarbijakaitsjate poole pöörduda – nemad ei saa sinna midagi parata, et seadus müüjale sellise õiguse annab. Mida aga ütlevad sel ja mitmel teisel puhul e-poed, sellest räägitakse pikemalt 27. märtsil Tallinna tarbijaõiguste päeval.

Nimelt korraldab linnavalitsus sel päeval rahvusraamatukogu suures saalis tõelise nõuannete päeva. "Ootame kõiki inimesi, kes tahavad saada uusi teadmisi ka e-kaubandusest ja muudel päevakohastel teemadel," tutvustas Jürgen, mis on kavas. E-kaubanduses toimuvast on lubanud rääkima tulla ka riigi tarbijakitse peadirektor. Andres Sooniste. Veel on päevakorras korteriühistu seaduse muudatused, maksumuudatused, ja antakse nõu, kuidas poes silte lugedes teadlikult toitu valida.

---

Tallinna tarbijakaitse ametnikud kontrollisid läinud aastal 1857 korral ligi tuhandet müügikohta eelkõige teistelt ametkondadelt ja elanikelt saabunud teadete alusel. Puuduste kõrvaldamiseks tuli korduvalt käia nendes müügikohtades, kus ei tahetud aru saada, et seadused on täitmiseks. Kõige rohkem rikuti kaubandustegevuse seaduse, tarbijakaitseseaduse ja alkoholiseaduse nõudeid: tarbijatele ei antud nõutud teavet kaupleja kui juriidilise isiku ja lahtiolekuaegade kohta, müüdava alkoholi saatelehed olid puudulikud jm.

Mõnedele ettevõtjatele tuleb selgitada korrakaitseseaduse tähenduses mõiste avaliku üritus sisu ja seost koosmõjus alkoholiseadusega, kuna eeldatakse, et müügikohad kaubanduskeskuses on nn avalik üritus ja seal võib kaubelda alkohoolsete jookidega nimetades ürituse näiteks laadaks, kuid kauplemine ei ole sisuliselt avalik üritus.

Viimasel ajal on lisandunud kauplejaid nendest riikidest, kus kaubandustavad on hoopis erinevad meie omadest. Seetõttu koostati 2017. aastal inglise- ja venekeelne ülevaade Eestis kaubandusele kehtivatest nõuetest, mida saame anda võõramaalastele tutvumiseks, see info on ka Tallinna kodulehelt leitav.

 

Laadimine...Laadimine...