Epidemioloog: koroonaepideemia saab lõppenuks kuulutada siis, kui 28 päeva ei ole ühtegi uut haigusjuhtu tulnud

"Üldine seisukoht on selline, et nakkushaiguse puhangu või epideemia saab lõppenuks kuulutada siis, kui uusi haigusjuhte ei ole juurde tulnud kahekordse inkubatsiooniaja jooksul," ütles epidemioloog Kuulo Kutsar. "Näiteks koroona puhul loetakse praegu, et see on 14 päeva – see tuleb siis korrutada kahega – see tähendab, et 28 päeva jooksul ei ole ühtegi uut haigusjuhtu tulnud."

Pilt: Scanpix

Epidemioloog: koroonaepideemia saab lõppenuks kuulutada siis, kui 28 päeva ei ole ühtegi uut haigusjuhtu tulnud

Õnne Puhk

"Üldine seisukoht on selline, et nakkushaiguse puhangu või epideemia saab lõppenuks kuulutada siis, kui uusi haigusjuhte ei ole juurde tulnud kahekordse inkubatsiooniaja jooksul," ütles epidemioloog Kuulo Kutsar. "Näiteks koroona puhul loetakse praegu, et see on 14 päeva – see tuleb siis korrutada kahega – see tähendab, et 28 päeva jooksul ei ole ühtegi uut haigusjuhtu tulnud."

Eestis välja kuulutatud eriolukord kehtib praegu 1. maini ja vajadusel seda pikendatakse. Spetsialistide sõnul on viirus praegu leviku faasis ja selle tipp ei ole veel käes. Epidemioloog Kuulo Kutsar selgitas, millistel tingimustel võib valitsus kaaluda eriolukorra lõpetamist.

Eriolukorra lõpetamise otsuse teeb valitsus lähtuvalt terviseameti jm asjakohaste spetsialistide ettepanekutest. Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ütles Hiina näitel, et seal lõpetati eriolukord siis, kui uusi juhtumeid enam ei tulnud juurde, sh surmaga lõppenud kliinilisi juhtumeid ning langes juhitaval hingamisel olevate patsientide arv.

See tähendab seda, et tervenenud patsientide protsent on ülekaalus võrreldes nakatunute üldise arvuga.

Epidemioloog Kuulo Kutsar ütles, et üldine seisukoht on selline, et nakkushaiguse puhangu või epideemia saab lõppenuks kuulutada siis, kui uusi haigusjuhte ei ole juurde tulnud kahekordse inkubatsiooniaja jooksul.

"See kehtib üldse nakkushaiguste puhangute kohta. Ma eraldi ei räägi koroona kohta, sest pole teada, et kuidas see hakkab koroona puhul välja kujunema," sõnas ta.

Kutsar: Hiina andmeid saab arvestada ainult haiguse enda kohta

Kutsar rõhutas, et tingituna absoluutselt erinevast demograafilisest olukorrast on meil hoopis teistsugune olukord kui Hiinas ning seetõttu ei saa me Hiinast eeskuju võtta ega nende tegutsemist täpselt järgida.

"Meie siin elame hajutatult, nemad käituvad ja elavad ninapidi koos," selgitas ta.

"Minu arvates ainuke koht, kus me saame arvestada Hiina andmeid, on haiguse enda kohta. Kuidas see haigus kulgeb ning millised on ravivõimalused olnud, sest spetsiaalset ravi pole olemas," ütles ta.

Kutsar ütles, et tõenäoliselt meil eriolukord 1. mail ei lõpe.

"Asi liigub selles suunas, et 1. mail – vähemalt tingituna epidemioloogilisest olukorrast ehk haiguse levikust ei ole tõenäoliselt eriolukorda võimalik lõpetada," sõnas ta.

Kutsar rõhutas, et epideemia lõpetamine ning eriolukorra lõpetamine on kaks eri asja, mida ei saa kokku panna. "Kui epideemiat ja haiguspuhangut saab lõpetada ainult nendel tingimustel, mis mina rääkisin, siis eriolukorra lõpetamine on hoopis teine asi," rõhutas Kutsar. 

Laadimine...Laadimine...