ERADETEKTIIV: Eesti allilmast on järel pinnavirvendus

Eradetektiiv Talvo Laanoja räägib, et vana klassikalist allilma Eestis enam ei ole. Kuritegevuse uues peatükis annavad tooni valdavalt rahvusvahelised petuskeemid, mida koroonakriis pole pidurdanud ja mille niiditõmbajad asuvad välismaal. 

Pilt: Scanpix

ERADETEKTIIV: Eesti allilmast on järel pinnavirvendus (19)

Virkko Lepassalu

Eradetektiiv Talvo Laanoja räägib, et vana klassikalist allilma Eestis enam ei ole. Kuritegevuse uues peatükis annavad tooni valdavalt rahvusvahelised petuskeemid, mida koroonakriis pole pidurdanud ja mille niiditõmbajad asuvad välismaal. 

Kui lugeda korrakaitse mõttekodade kodulehekülgedelt rahvusvahelise kuritegevuse ülevaateid, siis selgub, et kriisi võitjad on kahtlemata petturid ja igasugune majanduskuritegevus. Narkovõrgustikud Euroopas tõmbusid seevastu koomale. Diileritel kujunes liikumine ohtlikuks. Ilma tegi kasvõi Euroopaski kohapeal valmistatud sünteetilised narkootikumid ja kanep. Petturlus lõi seevastu kogu maailmas erilise hooga õitsele. Segaduses inimesed on kerge saak nii interneti- kui ka kõikvõimalikele muudele sulidele.

Narkoärist saadud kahju kompenseerivad kurjategijad muuhulgas rünnakutega ettevõtetele.

Needsamad suundumused, mis globaalses kuritegevuses, on mõistagi täheldatavad nii Eestis kui ka meiega tihedalt seotud Soomes. Juba pool aastat enne kriisi on Soome politseil tulnud rinda pista identiteedipettustega. Eestist ja Balti riikidest on viidud inimesi Soome "tööle". Nende isikuandmeid on kasutatud pankadest või ettevõtetest raha ja/või ehitusmasinate väljapetmiseks. Kuigi vahepeal olid kriisi tõttu piirid kinni, muutis see olukorda vähe. Pigem on teinud tankistide leidmise seoses suurenenud tööpuudusega kergemaks.

Helsingi politseikomissar Hannu Kortelainen on Soome meediale väljendanud, et tegemist on "lõputu sooga". Pettusemülgaste arv näib lõputu.

Helsingi skeemide Eesti siirded

Skeeme, kus eestlased värbavad Soomes ärakasutamiseks teisi eestlasi, aga ka lätlasi ja leedulasi, juhendatakse kusagilt Hispaaniast. Samal ajal levisid pettuseskeemid, kus raha kättesaamiseks pangast kasutati võõraid isikuandmeid, kesk kõige sügavat koroonakriisi mitte ainult Soomes, vaid Eestiski.

Ei takista eriolukord, ei takista vallid ega kraav. Kui pettur tahab ohvri leida, siis ta ka leiab.

Darja (nimi toimetusele teada) on noor naine, kes juba mitu kuud kaasa elanud kahe oma sõbranna heitlusele "sponsorluseks" laenatud raha tagasi saamise nimel. Meetodid, mille õnge tema sõbrannad langesid, on kohati sarnased Soomes kasutatutele.

"Tuldi mesijutuga ja määriti pähe võimalus, kuidas lihtsalt raha saada," jutustab Darja. "Sinult nad ei soovi ei raha ega midagi, vaid ainult isikuandmeid: nad saadavad mitmetesse pankadesse laenutaotlused sinu andmetega, kokkuvõttes paar laenufirmat kannavad sulle raha üle ja sina kannad selle siis omakorda petistele – niinimetatud investeeringuna. Sinu kasu seisneb selles, et nendest laenudest sa saad 10% endale tasuks. Ja nemad teevad sinuga lepingu, kus on kirjas, et poole aastaga on nad sinu eest laenud pangale maksnud. Iga kuu nad tasuksid justnagu oma arvelt korralikult pangale ise kuumakseid, kuigi laen on tegelikult sinule antud. Nemad siis naiivselt läksid kõigega kaasa. Hiljem tulid aga pangast kirjad maksmata osamaksetest."

Lihtsalt öeldes võtab inimene laenu, kannab selle petturitele – lootuses teenida 10% summast. Pärast tuleb tal seda laenu omakorda pangale tasuda nagu surnud hobust. Valvsuse uinutamiseks alguses kõik justnagu töötakski ja pank saab petturitelt oma tagasimakseid. Kuid kuu-kahe pärast need lõpevad.

Petturid on tegutsenud paaris – noormees ja neiu, või siis kaks noormeest. Raha kuluvat neil legendi järgi eri projektide "sponsoreerimiseks". Raha pangast laenanutega, kes siis summad neile omakorda "sponsorluseks" edasi maksnud, on tehtud isegi lepingud. Need on eestikeelsed ja vigadega. Sisuliselt olematu firma nimel. Aga kuna ohvreid valitakse rohkem muukeelsete hulgast, siis jäävad juriidilised ja kirjavead eestikeelses lepingus märkamata.

"Sõbrannad said kokku nende petistega, kes lubasid ühele tüdrukule mai lõpuks kogu summa ära maksta: see oli 6000 eurot," räägib Darja. "Ja teise tüdruku summa oli 17 000, mida nad nii kiiresti ei oleks saanud ära maksta, seda lubasid nad teha juuni lõpuks."

Mõistagi pole mai lõpuks midagi makstud, ja leebelt öeldes lootusetuks näib olukord kujunevat ka juuni lõpuks. Praegu telefonidele ei vastata.
"Sealt tuli enne jutt, et "kohe-kohe, ära muretse" või et hetkel on koroona tõttu olukord halb ja nad ise ootavad seda raha kusagilt. Siis kui maksed pangale hilinema hakkasid, otsustas sõbranna lõpuks sellest rääkida, ja avastasime, et leping on vigadega ja ei ole juriidiliselt kehtiv."
Nõnda nagu ikka, mängivad petturid inimlikule soovile kiiresti endale midagi meelepärast soetada. Näiteks 17 000-eurose laenu puhul, mis sinu eest justnagu pangale tagasi makstakse ja mille pealt on justkui võimalik teenustasuna 10% ehk 1700 eurot teenida poleks ju paha. Politseisse pole ohvrid avaldust esitanud ja loodavad imele.

Paraku meenutab see kõik mahhinatsioone, mis on Soomes toimunud juba vähemalt aasta. Helsingi politseikomissari Hannu Kortelaineni ja paljud tema kolleegid on see kaelani töösse uputanud.

Ainuke vahe, et Eesti skeem on Soome omast pisut rafineeritum. Ühine nimetaja on see, et võõra identiteedi abil petetakse raha või asju välja.

"Identiteedimuul" ei riski millegagi

Eestist ja teistest Baltimaadest viiakse inimesed Soome tööle. Seal avavad nad pangakontod. Kohalikud, sageli eestlastest "brigadirid" kasutavad nende isikuandmeid, et laenuraha, ehitusmasinaid, sõidukeid vms välja petta. 

Tegelikult on skeem sama, nagu eelpool kirjeldatud noorte naistega Eestis. Vastutajaks panga vm ettevõtte ees, kust raha või masinaid saadakse, jääb mõistagi see, kelle andmeid on kasutatud. Soome juhtumitel tarvitataksegi ühte inimest vaid üheks-kaheks tehinguks.

Kortelainen on Soome meediale napisõnaliselt viidanud, et tasu suurus küünib tankisti jaoks mõnesaja kuni tuhande euroni. Ühe-kahe tehingu "identiteedimuul" ise on ammu Soomest jalga lasknud, kui pank või ettevõte pettuse avastab.

"Muula" tavaliselt ei morjenda ainus võimalik karistus, ehk pettusemärge tema isiku kohta Soome ettevõtete või pankade andmebaasides. Ühe juhtumi puhul, mida politsei uuris, tekitas üks isikutering 725 000-eurose kahju. Kohtus on "muulasid" keeruline ja mõttetu süüdistada.

Soome võimudel on peaaegu võimatu tuvastada, kes on tegelik Soome saabunud töötegija ja kes ühe-kahe tehingu "muul". Võrgustiku tegelikke kasusaajaid ei tuvastatagi. Võimalik, et Soome politseil on andmeid, mida nad avalikkusega ei jaga. Kuid siiani on vaid oletuslikult teada, et tegemist on rahvusvahelise sündikaadiga, kelle peamehed istuvad kusagil Hispaanias.

Kui tõenäoline, et Eestis praegu leviv pettus, kus ohver pangalaenu võtma ahvatletakse, on sama kuritegeliku kännu võrse? Üsnagi.
Petta saanud inimesel jääb üle kaks varianti. Kas minna politseisse või kulutada veelgi enam raha ja palgata jurist asja uurima. Võib muidugi kasutada korraga ka mõlemat võimalust.

All- ja pealilma hägustuv piir

Kui politseisse avaldus teha, jõuab juhtum andmebaasidesse. Võib-olla kunagi pöördutakse mõne teise riigi politseist abipalvega, kui kelm on seal vahele jäänud.

Just siin avaldub uue ajastu globaalkuritegevuse troostitus. Isegi kui siinsetest tankistidest umbes tuhande lüli kaugusel keegi peameestest kohtu alla jõuab, ei pruugi meie kohalik ohver sellest kunagi teada saada. Juhtumeid ei osata sageli seostada.

Prokuratuuri aastaraamatus tõdeti hiljuti samuti kuritegevuses ühe ehk "vana" peatüki sulgumist.

Riigiprokurör Vahur Verte ja keskkriminaalpolitseis organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust juhtiv Ago Leis nentisid, et politseid ja prokuratuuri ootavad ees järgmised väljakutsed. Seda kirjeldavad märksõnad "rahvusvaheline koostöö", "valgekraeline kuritegevus" ja "muutunud struktuuriga kuritegelikud ühendused".

Ametlikult öeldes juriidilise konsultandina tegutseval juristil Talvo Laanojal on selja taga pikk staaž ja muuhulgas suured kogemused praeguse organiseeritud kuritegevuse ühtede põhitegijate ehk petturite tagaajamisel. Ta tajub oma töös iga päev, kuidas piirid all- ja pealilma vahel muutuvad üha hägusamaks ja üks sulandub järjest enam teisesse.

Laanoja alustas oma tegevust veel 1990ndatel eradetektiivibüroos Pinker Albert. Eradetektiive Eestis tegelikult ei eksisteeri. Vastavat seadust ei ole vastu võetud. Nõnda nimetavadki Laanoja ning tema vähesed kolleegid end konsultantideks.

"Leitakse üks ohver sealt saja või tuhande hulgast," üldistab ta petturite töövõtteid. "Need inimesed on väga head psühholoogid – oskavad kenasti rääkida, aga ka mõjutada, ähvardada. Tavaliselt langetakse ohvriks kas lihtsameelsusest, emotsionaalse murtuse tõttu või mingitel muudel põhjustel."

Koroonakriis ei ole petturite toimetamist kuidagi vähendanud. Mis puudutab raha väljapetmist identiteedi ärakasutamise jm skeemidega, siis uue aja kuritegevuses on võimalik meil siin oma lokaalsete võimaluste ja vahenditega jõuda esialgu vaid ühe käsutäitjani.

"On ju igasuguseid võimalusi häkerdada, on võimalik mängida kaasa, saata petturile telefoni viirus, leida selle kaudu üles telefoni asukoht või murda tema telefoni sisse – kõik on tegelikult tänapäeval võimalik," mõtiskleb Talvo Laanoja. "Aga kui leiame selle inimese üles, ja kui pannakse tal – piltlikult öeldes – näpud sahtli vahele, siis on ta vaid üks lüli selles ahelas. Igal osalisel skeemis on oma tegevus. See, kes raha välja võtab, on juba teine etapp – sellega tegelevad teised inimesed, kes teda ei tunne. Me võime ju saada naudingu sellest, et saime ühe inimese kätte, aga noh… Politsei võib sama teha – leida üles selle tüübi mobiiltelefoni. Aga samas jääb kõik tõendite puuduse taha. Mees väidab: aga mina ostsin selle telefoni alles eile. Ütleme nii, et see on ikka nagu maffias, peamees seal kusagil kaugel ei anna ise kellelegi otse käske. Ja kui keegi üldse kusagil kunagi vahistatakse, siis sellepärast, et keegi kõrgema taseme osalisest seestpoolt ise annab grupeeringu kohta politseile tunnistusi."
Eestis on Laanoja sõnul läinud samamoodi. Leitakse jõugu seest inimene, kes on nõus tunnistama. Sellest piisab, et grupeering laiali lammutada. Ainuke viga – meie vaatenurgast –, et uue ajastu kuritegevuse otsustajad ja skeemide punujad ei paikne tavaliselt Eestis.

"Ega Eestis ei olegi enam allilma – kui nüüd päris ausalt väljenduda," ütleb Laanoja. "Mis veel alles, see on selline… pinnavirvendus. Eesti on väike, kõik mahud on väikesed. Näiteks Leedus on samuti palju olulisi kurjategijaid kinni pandud, ja pikaks ajaks, aga seal on kuritegelik maailm palju tugevam. Palju rahvusvahelisem. Kolm miljonit inimest elab Leedus, miljon leedulast veel väljaspool. Juba rahvaarvult on olukord teine. Kui organiseeritud kuritegevust vaadata, siis valdavalt on Eestis aga tegutsenud sisserännanud Venemaalt. Eestlasi pole peaaegu üldse."

Endise NSV Liidu aladel tegutsenud nn seaduslike varaste subkultuur kuulub juba samuti ajaloo valda. Tegemist oli kõrgeima taseme elukutseliste kriminaalidega. Laanoja sõnul võib teistes Baltimaades üksikuid nn seaduslikke vargaid leida. Kuid tegelikult on nemadki juba ammu muutunud valgekraelisteks ärimeesteks.

Tavainimese kaitsetus ja olematu kohtupäev

Samamoodi ei huvita uue laine peamiselt petturlusele ja narkokuritegevusele pühendunud tegijaid kunagise allilma kirjutamata käitumiskoodeks (vene k жить по понятиям ehk elu kokku lepitud reeglite põhjal).

Selle järgi jäeti muide naised-lapsed-vanainimesed ja muidu nõrgukesed kurjategijate endi arveteklaarimistest kõrvale. Nende kallale minekut nii otsesemas kui kaudsemas mõttes – näiteks neilt varastamist või nende röövimist – peeti kunagises allilmas sügavalt taunitavaks. Uue aja kuritegevust iseloomustab, et ei haletseta kedagi ega midagi, ja pole mingeid piire. Samamoodi – otseses ja kaudses mõttes.

Lisaks identiteedipettustele ja veebikuritegevusele on Eestis samas vallas ohvreid nõudnud mitmete ühisrahastusplatvormide kuulsusetu lõpp.
12. jaanuaril teatas investoritele enda lõpust platvorm Kuetzal. Nädal hiljem järgnes Envestio. Kolmas ehk Monethera pani uksed kinni märtsi lõpus. Väidetavalt liigutati osa Envestio investorite raha Singapuri ja Hongkongi, kus see välja võeti. Raha põrgatati paljude maade pankade kontode kaudu. See segunes või kihistus, vahepeal muudeti krüptovaluutaks. Justnagu uue aja kuritegevuse õpikunäide.

Eestis on liiga kerge tegevuslitsentse saada, et siis ettevõtted edasi, kurjategijatele vahendada, on jõustruktuuride juhid tõdenud.

Absurdne, aga mitte kõrgemale digitiiger hüppab ja enam IT areneb, seda kaitsetumaks paistab tavaline inimene justnagu muutuvat. Seesama areng suunatakse justnagu tema enda vastu. Kõike samme internetis võidakse sinu vastu kasutada. Internet pakub lõpmatut anonüümsust. Piisab väiksemastki eksimusest, et oma rahast ilma jääda, ja seejärel kaovad kõik otsad vette. Eelkõige lapsi ja noori ohustav narko pimeturg on veel omaette teema. Moraalne rahuldus, et pettur-kurjategija on kinni püütud ja läheb kohtu alla, jääb sageli tabamata imeks.

"Ega siin muud ei aita, kui tuleb rääkida, rääkida ja rääkida," ütleb detektiiv Talvo Laanoja kerge tülpimusnoodiga hääles. "Inimesi tuleb hoiatada, hoiatada ja hoiatada."

Koroonakriis soodustab kuritegeliku raha tungimist ettevõtlusesse

Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse asjatundjate arvates on grupeeringud kriisist ennekõike kasu lõikamas just raskustes ettevõtete ülevõtmise kaudu.

Nii hoiatas maffiauurimustega üleilmset tuntust kogunud ajakirjanik Misha Glenny eelmisel nädalal Ühendkuningriigi väljaandes The Guardian, et kõikjal tugevneb kuritegeliku raha surve ettevõtjatele. Väga paljud ettevõtted on majanduskriisi tõttu hädas ja nii ollakse valmis haarama igast õlekõrrest. Isegi pealtnäha korrektse laenuandja taga võib aga tegelikkuses peituda mõni tume äri. Lisaks on tavapärasest tugevama surve all kõikjal inimeste arvutid – eriti nende elukutsete puhul, kes tegelevad rahaasjadega. Töötatakse palju kodus, aga koduseid arvuteid on rünnete, õngitsuste jms eest raskem kaitsta kui ettevõtete kindlapiirilist arvutiparki. Eriti siis, kui arvutis asjatavad veel teised pereliikmed.

Kriisi algusest saadik keskendus rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ühtlasi senisest enam internetipettustele. Ilmselt ka põhjusel, et tühikut täita. Narkoäri oli vahepeal nimelt tõsistes raskustes. Seda mitte ainult piirangute mõjul takerdunud saadetiste ja diileritelegi rakendunud liikumispiirangute tõttu. Suurt rolli raskustes mängis põhjus, et sularahaga majandavad toitlustuskohad jms paigad, kus sai narkotehingute summasid "loputada", olid kriisi tõttu suletud.

Abielupettused: näide "vana kooli" kuritegevusest

Eradetektiiv Talvo Laanoja praktikas leidub rohkesti näiteid abielupetturite tabamisest. Need on pisut lootusrikkamad lood kui saja vahelüliga rahalised pettused, internetikelmused ja sotsiaalvõrgustike kohtingupettused, sest süüdlane on võimalik kohtu alla anda.

Sageli tegutseb pettur nimelt siin kohapeal, on ohvriga palju kohtunud ning seetõttu on võimalik tõendeid koguda. Tegemist on ühe näitega nn vana kooli kuritegevusest, mis veel säilinud.

"Leidub isegi kõrgharidusega inimesi, kes langenud abielupettuste ohvriks," räägib Laanoja. "Tavaliselt on ta üksik naisterahvas, aastates 40-50, võib-olla lahutatud. Murtud, katkine. Kasutatakse seda ära. Tehakse kingitus, mängitakse kaasa. On vangist tulnud kelme, kes siis leiavad selle üksiku naise. Laenavad temalt raha, kingivad selle raha eest roose, nii et oma raha eest ostab ta seda armastust, mida tegelikult ei ole. Nii on vahel korraga "töötlemisel" kolm-neli naist, ja kui ühega tegeletakse, asutakse teiste jaoks "komandeeringus". Inimesega tegeldakse vahel võib-olla pool aastat."

19 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...