ERAKONDADE DUELL: Kuidas majandusele hoogu juurde anda?

Lähenevate riigikogu valimiste valguses küsis Pealinn Eesti erakondade juhtidelt, mis on meie majanduse suurimad probleemid ja kuidas see veel paremini käima panna.

Pilt: Scanpix

ERAKONDADE DUELL: Kuidas majandusele hoogu juurde anda?

Lähenevate riigikogu valimiste valguses küsis Pealinn Eesti erakondade juhtidelt, mis on meie majanduse suurimad probleemid ja kuidas see veel paremini käima panna.

Raiskamine tuleb lõpetada!


Erakonna Eestimaa Rohelised esinaine Züleyxa Izmailova


Kohaliku taastuvenergiavõrgustiku väljaehitamine loob aastani 2030 keskmiselt 14 000 uut töökohta, kasvatab SKT-d keskmiselt 2,2% ja vähendab elektri importi 600 miljoni euro võrra aastas.


Eesti majanduse suurim probleemi on keskkonnavaenulik raiskamine. Vaid ökoloogiline ja ökonoomne majandamine toob heaolu. Investeerime 3% SKT-st teadusesse, et kasvatada rikkust jätkusuutlikult ja rakendame teadustulemusi kogu majanduses, tervishoius ning hariduses.


Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia omab suurimat ekspordipotentsiaali, mis vajab jõulist riiklikku tuge välisturgude vallutamiseks.
Peame hoidma olemasolevaid materjale võimalikult pikaajaliselt ringluses ning rakendama ökoinnovatsiooni jätkusuutliku majanduse mootorina. Kindlasti on 21. sajandi olulised suunad hajutatud, innovaatiline ja keskkonnasõbralik tootmine ning mahepõllumajandus. Ressursside raiskamine tuleb lõpetada! Energiasõltumatuse ja energiajulgeoleku toob kohaliku taastuvenergiavõrgustiku väljaehitamine, mis loob aastani 2030 keskmiselt 14 000 uut töökohta, kasvatab SKT-d keskmiselt 2,2% ja vähendab elektri importi 600 miljoni euro võrra aastas. Praegune põlevkivi põletamine kahjustab meie loodust ja rahva tervist, vähendab riigi tulusid, tõstab tervishoiukulusid ning vähendab tervelt elatud aastaid.


Peame lõpetama Eestimaa metsade ebaeetilise lageraie, mets on rohkem kui vaid puit! Metsadest saadavat igakülgset kasu peab jätkuma ka tulevastele põlvkondadele. Kavandame üleminekut  metsade ökosüsteemi ja elupaiku arvestavale püsimetsandusele.
Tulu, mis luuakse Eestis, peab leidma rakenduse lisandväärtuse loomiseks kohalike elanike kasuks. Olgu selleks tuluks pankades olevad säästud või pensionifondide kogutu.

 

 

Vähemalt pool pensionifondide rahast peaks paigutatama Eesti firmadesse


Eesti 200 juhatuse liige Priit Alamäe


Eesti majanduse arenguhüppeks on vaja reaalselt lisakapitali. Eesti 200 tooks Eesti elanike kogutud pensioniraha Eestisse tagasi – pensionifondide rahast vähemalt poole peaks paigutama siinsetesse ettevõtetesse. See lisaks Eesti majandusse järgmise viie aasta jooksul 4 miljardit eurot. Nii saaksime olulise summa olukorras, kus me tavaliselt rõõmustame iga miljonilise välisinvesteeringu üle.


Lisaraha annab Eesti ettevõtetele võimaluse laieneda üle piiride ja panna meie majanduse heaks tööle ka inimesed väljaspool Eestit. Majandusse tulev lisaraha jõuab läbi suurettevõtete ka väikeettevõtjateni, kes saavad teha suurtele rohkem allhanget või müüa neile oma teenuseid ja tooteid ning niiviisi kasvada.


Eesti majanduse kasvu takistab ka väga tõsine töökäte puudus, mille leevendamiseks peab Eesti 200 hinnangul olema praeguse täistööhõive situatsioonis ajutiste töölubade alusel võimalik Eestis töötada kõigil inimestel, kes seda soovivad ja teevad seda seaduslikult ehk tasuvad ka maksud Eesti riigikassasse. Tippspetsialistide palkamise lihtsustamiseks peame vajalikuks seada sisse sotsiaalmaksu lae kolmekordse keskmise palga tasemel.


Peame väga oluliseks meie maavarade, metsa ja põlevkivi järjest suuremat väärindamist, nende ettevõtete toetamist ning ka nende tööstusharudega seotud teadusinvesteeringute hüppelist tõstmist.

 

 

Majandust turgutaks ühe Eesti ülikooli jõudmine maailma saja parima hulka


Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski


Eesti majanduse konkurentsivõime on üks põhilisi alustalasid, millele tugineb tulevaste põlvkondade toimetulek ja heaolu. Sotside majandusprogrammi fookuses on liikumine kõrge lisandväärtusega, digitehnoloogia võimalusi maksimaalselt kasutava, keskkonda säästva ja sotsiaalselt tundliku majandusmudeli suunas.


Ka majanduspoliitikas on sotside fookuses inimene: peame oluliseks tööjõu kättesaadavuse parandamist ning inimeste oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmist. Peame tähelepanu pöörama ümberõppele. Eesti majanduse konkurentsivõimet kergitaks ühe Eesti ülikooli jõudmine maailma saja parima hulka.


Sotside teine oluline fookus on rohemajanduse arendamine, selleks peame oluliseks suunata järgmisel kümnel aastal CO2 müügist teenitav 1,3 miljardi euro suurune tulu eelkõige uute rohetehnoloogiate väljaarendamisse ja nende globaalsesse eksporti. Eesti peab säilitama oma positsiooni maailma parima start-up ettevõtluse keskkonnana. Peame riigi üldise stabiilse arengu tagamiseks oluliseks maksurahu tagamist. Eesmärk on jätta üldine maksukoormus samaks, kuid teha maksud õiglasemaks ja vähendada väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust.


Alampalk tuleks sotside nägemuses hoida tulumaksuvabana ning lisaastmete arvestamise piir tõuseks 1200 eurolt 2000 eurole kuus. Selle tulemusena oleksid alla 2000-eurosed sissetulekud vähemalt 500 euro ulatuses tulumaksuvabad.

 

 

Eestist peaks saama odavaima elektriga riik lähipiirkonnas


Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme


EKRE pakub peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis suurendab nii rahva sissetulekuid kui ka ostujõudu.
Alandame kütuse- ja alkoholiaktsiisid tasemele, mis toob tarbimise ja maksutulud Lätist tagasi Eestisse. Vähendame gaasi- ja elektriaktsiise, elektri võrgu- ja taastuvenergia tasusid, et muuta Eesti odavaima energiaga riigiks meie piirkonnas. Alandame ka käibemaksu, mis alandab hindasid ja suurendab tarbimist. Oleme arvutanud, et meie maksulangetuste tulemusel jääb keskmisele Eesti perele aastas ligi 1000 eurot rohkem kätte.


Maksulangetused annavad majandusele olulise kasvutõuke. Kui on raha rohkem tarbida või investeerida, elavdab see majandust. Rohkem raha laekub ka riigieelarvesse. Pensionid kasvavad meie plaani kohaselt nelja aastaga kahekordseks.


Sellises poliitikas pole midagi uut, nii viisid majanduse tõusule näiteks Ronald Reagan ja Margaret Thatcher.


EKRE programmi järgides suureneb majanduskasv järgneva kümne aastaga sellisel määral, et võime hakata oma rikkuse taset võrdlema Soomega.

 

 

Majanduskasv peab jõudma tõusva palga, pensionite ja toetustena rahvani


Keskerakonna esimees Jüri Ratas


Eesti viimase paari aasta majanduskasvuga võib jääda rahule, kuid see ei tähenda, et saame jääda loorberitele puhkama.
Riigid konkureerivad investeeringute pärast ning see konkurents ainult tiheneb. Eesti peab kasutama oma eelist väikeriigina – olema paindlik ning kiire kohanemisvõimega. Me oleme suutnud luua sobivad regulatsioonid uutmoodi majandusele, kuid samas ei tohi ära unustada klassikalist tööstust ning transiiti.


Oluline on väärtustada eksporti ning väärindada Eesti toorainet kohapeal – niimoodi loome kõrge lisandväärtusega töökohti üle Eesti. Samuti tuleb tagada energiamahukatele ettevõtetele tootmissisend, mis toob konkurentsivõime naaberriikidega.


Teine oluline küsimus on tööjõud. Kõrge lisandväärtusega töökohtade tekkeks tuleb ergutada tehnikaharidust koolides ning jätkata elukestvat õpet inimeste teadmiste ja oskuste ajakohastamisel.


Majanduskasv ei tohi olla eesmärk iseenesest, vaid see peab jõudma iga Eestimaa pereni. Peame väga oluliseks, et järjepidevalt tõuseks nii keskmine palk, alampalk kui ka pensionid ja eri  riiklikud toetused.

 

 

Eesti edu peitub hariduses ja teaduses


Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder


Eesti ei ole enam odava tööjõuga maa ning meie tööturul jääb töökäsi vähemaks, sest töötamist alustavad põlvkonnad on varasemast väiksemad. Isamaa on seisukohal, et meie majanduse edasine areng saab tugineda iga töötaja kohta suurema lisaväärtuse loomisel, mitte immigratsiooni toel odavate töökohtade loomisel või hoidmisel.


Eesti majanduse edasine areng peab tuginema innovatsioonil ja uutel investeeringutel haridusse, teadusse, tehnoloogiasse ja tootmisse. Nii kasvab meie majandus ja inimeste elatustase,  panemata ohtu Eestile omase kultuurikeskkonna säilimist.


Kõrgtehnoloogiasse ning innovatsiooni investeerimisega kaasneb ettevõtetele kõrgem risk kui allhanketellimuste täitmisega. Eesti ettevõtted vajavad rohkem oma- ja laenukapitali, et ette võtta teadmismahukat tootearendust ning siseneda välisturgudele.


Me peame kindlustama maksurahu, ei saa tõsta ega kehtestada uusi makse. Peame olema ülereguleerimise vastu. Selleks tuleks jätkata nullbürokraatia programmi ja vähendada avaliku sektori töötajate arvu.
Oluline on ka hoida riigieelarve tasakaalus.

 

 

Väikeettevõtjatele kehtigu maksusoodustused

 

Vabaerakonna esimees Kaul Nurm


Vabaerakond on sõnastanud oma majandusprogrammis kolm olulist eesmärki: väikeettevõtluse toetamise, tööjõumaksude alandamise ja regionaalse majandusarengu. Eesmärkide saavutamiseks anname seadusandja ja valitsuse kõrval suurema rolli ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonide ühistegevusele. Kehtestame mikro- ja väikeettevõtlusele maksusoodustused ja regionaalsed toetusmeetmed. Mikroettevõtjatele anname võimaluse kasutada füüsilistele isikutele kehtivat ettevõtluskontot. Piirkondliku ettevõtluse toetamiseks loome senisest lihtsamad finantseerimisvõimalused alustavatele ja väikeettevõtjate. Tööjõu maksustamise vähendamiseks alandame sotsiaalmaksuga maksustatavale palgatulule üksikisiku tulumaksumäära praeguselt 20%-lt 12%-ni ja muudame selle 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvaks maksuks. Väheneva maksutulu asendame ettevõtete omakapitali maksustamisega. Kapitalimaksu sisuks on juba akumuleerunud ja osaliselt majandustegevusest väljunud kasumi maksustamine. Vähendame bürokraatiat ja viime läbi euronõuete revisjoni, mille käigus kõrvaldame regulatsioonidest kõik nõuded, mis ületavad euronõuete taset.



Reformierakond ja Elurikkuse Erakond Pealinna trükki mineku ajaks oma vastuseid ei saatnud.

Laadimine...Laadimine...