Eriolukord paneb tänavapuhastajad igal öösel bussipeatuste pinke pesema

Bussipeatuste ja muude paikade pingid saavad puhtaks varahommikuks, sest töö käib ka öösiti.

Pilt: Albert Truuväärt

Eriolukord paneb tänavapuhastajad igal öösel bussipeatuste pinke pesema

Kai Maran

Bussipeatuste ja muude paikade pingid saavad puhtaks varahommikuks, sest töö käib ka öösiti.

Kuigi koroonaepideemia tõttu ei saa iga-aastased suured koristustalgud toimuda, on linna kevadkoristus siiski alanud. "Kui eelmisel nädalal tuli öösiti veel libedust tõrjuda, siis nädala alguse seisuga võib lugeda kevadkoristustööd alanuks," ütles keskkonna- ja kommunaalameti asetäitja Tarmo Sulg. "Pärast rentslite sõelmetest ja asfaldijääkidest puhastamist pestakse kõik tänavad."

Eriolukorra tõttu tuleb tänavapuhastajatel rohkem pingutada. "Näiteks oleme kokku leppinud, et ühistranspordipeatuste pinke peab iga päev pesema," lausus Sulg. "Puhtaks saavad pingid juba varahommikuks, sest töö käib ka öösiti."

"Praegu peseme nii bussiootepaviljonide kui kõiki teisi pinke kord päevas," ütles linna lepingupartneri, Tänavapuhastuse AS juhatuse liige Vello Kink. "Intensiivse survepesuga alustasime tänavu tänavate puhastust tavapäraselt varem ja teeme seda iga päev. Rentslid puhastame vaakumimuritega. Desoainega me tänavapesul ei toimeta."

Linna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmann rõhutas, et lähtuvalt terviseameti soovitustest ei ole linnaruumi pindade desinfitseerimine praegu vajalik. "Kontaktpindade pesuks kasutame vee ja seebi lahust, tänavapesuks puhast vett," ütles Valdmann.
Ka pinkide pesul on kasutusel vesi ja seep. Kui ootamatu lumi või miinuskraadid töid ei takista, lõppevad kevadised koristustööd pealinnas aprilli lõpuks.

Neljapäeval koristas tänavaid 40 mehhanismi, nende seas kuus tänavapesuautot, ja lisaks 31 käsitööbrigaadi 74 inimesega. AS Tänavapuhastuse autojuhi Aleksei Dorozkini sõnul on tänavate pesu kevaditi kindlasti vajalik. "Ilma ei saa," kinnitas Dorozkin, kes neljapäeval töötas puhastusautoga Lennujaama teel. "Peent killustikku ja tolmu on tänavu teedel-tänavatel rohkesti."

Siiski on Dorozkini sõnul tänavu lihtsam tööd teha, sest autosid ja inimesi liigub kriisi tõttu vähem. "Töö sujub selle võrra kiiremini," lausus ta. "Kui tänav on prahist puhas, võib pesuga algust teha."

Survepesu aitab koristatud tänavatelt tõrjuda peentolmu. "Pärast survepesu tuleb koristajatel kokku koguda veega uhtumisel rentslitesse kogunenud pühkmed ja muu praht," selgitas Sulg.

Neljapäevaks oli üle linna teedelt, tänavatelt ja kõnniteedelt kokku kogutud ligikaudu 2000 tonni pühkmeid.

Kõige paremini saab tänavad puhtaks, kui õues on juba püsivalt vähemalt viis soojakraadi, lumi ja jää rentslitest sulanud ning naastrehvidega krõbistajad tänavatelt kadunud. "Seni, kuni autojuhid kasutavad naastrehve, toodavad need pidevalt peenikest tolmu juurde," ütles Sulg. "Praegu on juba õige aeg vahetada naastrehvid suverehvide vastu. Naastrehvide lubatud kasutusaeg lõpeb sel aastal 31. märtsil, misjärel on võimalik ka tulemuslikult tänavatolmust vabaneda."

Tänavune soe talv lubas aasta läbi tänavaid suvisel kombel puhtana hoida. "Sel aastal pole kordagi imureid nurka visatud, need on saanud linnas sõita kogu aeg," ütles Sulg. "Sõiduteede rentsleid on puhastatud pidevalt, kuigi üldjuhul tehakse neid töid kevadeti. Siis, kui rentslid on jäävabad ja temperatuurid valdavalt plusskraadides."

Tammsaare pargist on ära viidud juba 59 pinki

"Peseme pinke ka Tammsaare pargis, kuigi pesu nende väljanägemisele eriti kaasa ei aita, sest mustus on läinud juba materjali sisse," ütles abilinnapea Kalle Klandorf.

Paljud tallinlased on kindlasti märganud pargipinkide kadumist linna südames, nii võeti Tammsaare pargis lahti ja viidi ära 59 pinki. Alles jäänud pingid, mida pestakse praegu väga sageli, jäävad oma kohale uute istumiskohtade tulekuni. Mais asendab linn suurema osa Tammsaare pargi pinkidest uutega. "Nii või teisiti peame need praegused pingid lahti tegema ja ära viima," selgitas Klandorf. "30 pinki jääb inimestele istumiseks ning neid me peseme, kuigi see pinkide väljanägemisele eriti kaasa ei aita, sest mustus on läinud juba materjali sisse. Tegelikult on need pingid siiski suhteliselt puhtad."

Pirital korjavad üldkasuliku töö tegijad võsa kokku

Ühiskondlik-kasuliku töö tegijad lõikavad oksi, pügavad võsa, riisuvad lehti ja koristavad olmeprahti.

Pirita on üks linnaosa, mis rakendab heakorratöödel üldkasuliku töö tegijaid. Selleks on linnaosavalitsus sõlminud lepingu Ida-Harju ja Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna ning Viru vanglaga. "Saame neile pakkuda töid, mis ei vaja erilist kvalifikatsiooni, kuid mida on vaja teha," ütles linnaosavanem Tõnis Liinat. "Kui ülesanded on korralikult läbi mõeldud, on neist palju kasu." Nii on üldkasuliku töö tegijad abiks olnud heakorratöödel nagu puuokste lõikamine, väiksemad võsatööd, puulehtede riisumine ja koristustööd. Osa nende tööst on tavaliselt olnud ka olmeprahi kokku korjamine.  "ÜKT tegijad on juba tööga alustanud ning töötavad praegu Pirital spordiradade ääres ja korjavad kokku lõigatud võsa," lisas linnavalitsuse avalike suhete nõunik Merike Pinn. "Iga tegija töötab omaette."

Laadimine...Laadimine...