Eriolukord vähendas koduste õnnetusjuhtumite arvu

"Võib järeldada, et tekkinud õnnetusjuhtumeid märgati piisavalt varakult, et suurem kahju ära hoida," rääkis Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks. 

Eriolukord vähendas koduste õnnetusjuhtumite arvu

Toimetaja: Sandra Lepik

"Võib järeldada, et tekkinud õnnetusjuhtumeid märgati piisavalt varakult, et suurem kahju ära hoida," rääkis Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks. 

Koroonakriis ja sellest tulenev eriolukord mõjutas kodukahjudega seotud statistikat. Perioodil märts–mai vähenes kodukindlustuse kahjuavalduste arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 16%, näitab kindlustusseltsi Swedbank P&C Insurance AS statistika. 

"Koroonakriis ja sellest tulenev eriolukord mõjutas käesoleval poolaastal kodukahjudega seotud statistikat, võttes arvesse, et perioodil märts–mai vähenes kahjuavalduste arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 16%," kommenteeris Laks. "Pikemalt kodus olles on erinevad kodumasinad ja -seadmed rohkem kasutuses, mistõttu võiks arvata, et kasvab ka kahjujuhtumite arv. Samas näitab meie statistika, et kriisiperioodil, mil inimesed veetsid rohkem aega kodus, esitati kahjuavaldusi kuuendiku võrra vähem. Võib järeldada, et tekkinud õnnetusjuhtumeid märgati piisavalt varakult, et suurem kahju ära hoida."

Käesoleval poolaastal on sagenenud põlengutega seotud kodukindlustuse õnnetusjuhtumid. Toimus kuus suuremat tulekahju, mille kahjusumma ulatus üle 100 000 euro. "Suurim põlengust tingitud kodukindlustusjuhtum, mis sai tõenäoliselt alguse rikkest elektrisüsteemis, vajab põlenud maja lammutamist, uue ehitamist ja sisustuse asendamist," tõi Laks näite. "Hüvitame kliendile kodukindlustuse raames üle 300 000 euro."

Veega seotud õnnetused on sagedased

"Näeme ka, et veekahjudega seotud õnnetusi on jätkuvalt palju," sõnas Laks. "Veega seotud õnnetused on läbi aegade olnud sagedased kahjude tekitajad ning tihti on nendega seotud kulud üsna suured." Käesoleval poolaastal olid kõikidest esitatud kodukindlustuse kahjuavaldustest 26% seotud purunenud veetorudega, mis põhjustasid uputusi. See on samas suurusjärgus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Keskmine kahjusumma oli tänavu 1770 eurot, eelmisel aastal sarnaselt 1800 eurot, kuid need võivad ulatuda ka 20–30 tuhandeni. 

Suurema veekahjustuse korral tuleb tihtilugu vahetada nii seina- kui ka põrandakate ja konstruktsioon. Samuti võib olla vajadus välja vahetada vee tõttu kahjustada saanud mööbel ja tehnika. Kortermajades toovad veelekkega seotud õnnetused väga tihti kaasa ka kahjunõude teistelt korteriomanikelt, näiteks alumistelt naabritelt. "Täna võib isegi öelda, et kolmandik veekahju juhtumitest tähendab vastutuskindlustuse juhtumit ka alumiste naabrite nõuetega seoses," kommenteeris Laks. Seni kõige õnnetum veekahju juhtum on olnud seotud kortermajaga, kus elanik uputas mitme korruse ulatuses üle kõik oma alumised naabrid. 

"Käesoleva poolaasta suurim veekahjust tingitud kodukindlustuse väljamakse, ligi 40 000 eurot, tehti koduomanikule, kelle maja sai vannitoa torustiku lekke tõttu täies ulatuses kannatada ning vajas renoveerimist," ütles Laks. 

Et vältida ebameeldivad üllatusi, tasuks koduomanikul enda majapidamises, peamiselt vannitoas ja köögis asuvad survevoolikud aeg-ajalt visuaalselt üle kontrollida, et veenduda ühenduste korrasolekus. Selliste voolikute eluiga on enamasti 3-5 aastat, seetõttu on ka nendega seotud veeõnnetused sagedased.

Laadimine...Laadimine...