Erkki Bahovski: järeltulevad põlvkonna ei ela enam nii hästi kui praegused või eelnevad

"Inimeste sissetulekud vähenevad, rahvastik vananeb ja see kõik tekitab viha või mõistmatust. Et miks meie ei saa elada nii nagu meie ema-isa või vanaema- vanaisa. Heaolu ühiskond on jõudnud mingusuguse kriitilise piirini ja see juba tekitab tõesti revolutsioonilisust," sõnas välispoliitika asjatundja, ajakirja "Diplomaatia" peatoimetaja Erkki Bahovksi. 

Pilt: Scanpix

Erkki Bahovski: järeltulevad põlvkonna ei ela enam nii hästi kui praegused või eelnevad (1)

"Inimeste sissetulekud vähenevad, rahvastik vananeb ja see kõik tekitab viha või mõistmatust. Et miks meie ei saa elada nii nagu meie ema-isa või vanaema- vanaisa. Heaolu ühiskond on jõudnud mingusuguse kriitilise piirini ja see juba tekitab tõesti revolutsioonilisust," sõnas välispoliitika asjatundja, ajakirja "Diplomaatia" peatoimetaja Erkki Bahovksi. 

"Macronile oli valmisvõit ikkagi avanss. Ta peab nüüd hakkama reaalsete probleemidega ikka ka pihta. Suurim küsimus on see, mida teha, et äärmuslastel ei oleks toetust.  Hingame siin võib olla tõesti kergendatult, et Macron võitis, aga peame aru saama, et üle 1/3 Prantsuse valijaist hääletas Le Peni poolt," sõnas välispoliitika asjatundja, ajakirja "Diplomaatia" peatoimetaja Erkki Bahovksi.

Bahovski rääkis  Tallinna TV saates "Rahvaadvokaat", et peame sellega arvestama, et äärmuslased ei kao kuhugi ära. "Oleme näinud Donald Trumpi valimiskampaanias ja tema presidendiks olles, et toetus Trumpile tema poolehoidjate seas üha tugevneb. Üleriiklikult on reitingud Trumpi suhtes küll madalad, aga poolehoidjad, kes teda toetasid, toetavad teda ka praegu. Le Peni puhul on sama moodi, see vana kindel kaader. Küsimus ongi, kuidas Prantsusmaad edasi viia, kui üks kolmandik on Macroni poliitikale selgelt vastu. Mis hakkab juhtuma juunis rahvusassamblee valimistel ja sealt edasi, mis hakka EL juhtuma? Loodetavasti saab Prantsusmaa selle koha tagasi Euroopa Liidus, mis tal oli vahepeal ära kadunud. Eesti saab siin aga rahus toimetada, sest viiman eurobarameetri viimane küsitlus näitas, et toetus liidule on 67% . Euroopa liidu liikmesus ja poliitikas ei ole seega rahva arvamusega vastuolus. Keerulisem küsimus on, kuidas ennast aga geograafiliselt määratleda? Tahaksime olla Põhjamaad, samal ajal pannakse meid samasse patta Ida-Euroopa. Peame seda mõnes mõttes ka tunnistama, kui vaatame inimeste käitumist, mõtteviise jne. Näiteks on ilmselt sarnasusi liikluskultuuris Tallinnal Riiaga rohkem kui Helsingiga. Me ei saa sellest ikka üle ega ümber."

Bahovski lisas: "Järeltulevad põlvkonna ei ela enam nii hästi kui praegused või eelnevad. Inimeste sissetulekud vähenevad, rahvastik vananeb ja see kõik tekitab viha või mõistmatust. Et miks meie ei saa elada nii nagu meie ema-isa või vanaema- vanaisa. Heaolu ühiskond on jõudnud mingusuguse kriitilise piirini ja see juba tekitab tõesti revolutsioonilisust. Oleme ju Prantsusmaa ajaloost näinud, et kui rahvas aetakse mingisuguse kriitilise piirini, toimub plahvatus ning siis on asjad juba ennustamatud. Sinna piirini ei ole veel jõutud, aga rahulolematuse märgid on väga suured. Olen põhimõtteliselt nõus, et Euroopa Liidus on liiga palju regulatsioone, mingeid asju reguleeritakse üle, aga see on väga mugav viis selles ainul Euroopa Liitu süüdistada. Probleem on ka selles, et liikmesriigid ei taha siseriiklikult selliste asjadega tegeleda. Liikmesriigid võiksid siis omavahel kokku leppida. Paljud asjad saaks ära otsustada koha peal, aga otsustamine on mugav delegeerida Brüsselisse. Brüssel peab küsimusega kuidagi hakkama saama ja siis tulevadki sealt mõnikord sellised totrused."

Poliitika-, majanduse ja õigusasjatundja Raivo Vare juhtis tähelepanu sellele, et kõikides juhtivates lääneriikides on märkismväärne osa ühiskonnast veendunult establishmendi vastu  "Nad on suhteliselt isolatsionalistliku või sissepoole pööratud vaatega, nende ühine nimetaja on antiglobalism. See seltskond ei ole kuhugi kadunud, nad on oma esindatust isegi mõneti suurendanud.  Prantsusmaal hääletas Le Peni poolt 12 miljonit inimest. Nad on pooldajad, lisaks sellele oli ju veel miljon rikutud sedelit ja 3 miljonit tühja. Need inimesed ei tahtnud olla ei Le Peni ega Macroni poolt. Radikaalse populismi laine jätkab tegelikult tõusu ja ei ole nii, et see on ainult parempoolne variant, vaid ka vasakpoolne. On oht, et toimub väga tugev polariseerumine. Mis tähendab seda, et oleme uuesti mingisuguses poliitilise tegelikkuse elukorralduse ringis, kus äärmused tõmbavad ja varem või hiljem ka tõmbuvad. Ehk, tegelikult me ei tea, kuidas edasi läheb. Eelseisvad parlamendivalimised Prantsusmaal näitavad, kuidas see pilt tegelikult on. Kuidas fragmenteerub see jõud, mis täna tuli Macroni taha Le Peni vastu, kas ja kui palju Le Peni jõud mingisuguse osa oma toetajaskonnast kaotab. Väga suure tõenäosusega Macroniga koos tugevnes jälle traditsiooniline EL põhitelg ehk Berliin-Pariis, samal ajal Brexit nõrgendab veelgi kõiki teisi alternatiivseid stsenaariumi, igas mõttes. Oleme ringiga tagasi potentsiaalselt uuel Euroopa tugevnemise ringil. Juhul kui. Vähemalt on hakanud uuesti tekkima selleks eeldused. Mõnes mõttes on nn Euroopa kevade hõngu hakanud uuesti tekkima."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...